(11-10-2011, 20:00 PM)vanemuine Kirjutas: Seega tekkib ca kuu jagu sellist aega, mis tuleks sisustada mootori ,käigukasti jne korrastamisele, või millegi muule sarnasele tegevusele.
Orienteruvalt sellisest tähtajast oli juttu küll. Kas seda on vähe või palju, selgub siis, kui auto valmis. Täna igatahes käis töö terve päeva, nii et kahekilone pahtlipurk sai tühjaks ja homseks tõime uue juba õhtul ära. Samuti pudel musta matti krunti aerosoolina. Ise loodan parimat. Homme õhtul üritan ka mõne pildi teha, siis on juba näha kahe päeva töö.
Kas NN"järelkuivamine"tähendab seda, et peale pahteldust ja enne värvimist peaks laskma mingi aja autoll ihtsalt seista s.t. "järelkuivada". Pikk see paus võiks soovitavalt olla ?
Just seda see tähendab.
Kui pahtel lihvitud ja krunditud siis lasta kuivada rahus. Paljast pahtlit ei tohiks ilma krundita seisma jätta.
Eks see kuivamise protsess oleneb ka sellest kui paks on see pahtli kiht, kui paks on krundi kiht jne.
Tean, et üks vägagi mahukas mustangi projekt seisis terve suve õues PÄIKESE käes.
Ise päris niikaua pole kunagi lasknud.
Ühte caddy projekti kuivatasin küll kuuaega.
Samas see kõik oleneb jälle pisiteguritest.
Õhuniiskus, ruumi temperatuur, pahtli kihi paksus, lihvimis tehnika, krundi paksus.
Selge pilt, igaljuhul palju tänu selle hoiatuse eest. Kindlalt uurin ja arutan seda võimalikku ohtu ka pahteldaja ja värvijaga ning alles peale seda paneme värvimisaja paika.
Teisest küljest, kui ruum on niiske, imab pahtel niiskuse endasse. Aga pigem peaks laskma pahtlil tõesti nö. taheneda.
ZIM on ikka ülisuur auto ning 1 kuuga ei tee eladeski kvaliteetset tööd. Ja ega kulunud pahtli kogus näita, et töö läheb kui lennates. Pigem võib ikka ajakuluks võtta 2-3 kuud.
Hetkel on ta sul krunditud.
Siis pahteldatakse, ja krunditakse pinnad siledaks.
Siis osta kõige odavam veoka must pinnakas ja see sinna otsa tuisata.
Siis otsida kuskilt soe ruum ja kogu talveks see seisma jätta.
Kevadel esimeste kuumade päikeseliste ilmadega teda veel õues ka küpsetada.
Ja alles siis viimane lihv + oma lõplik värv
Tänud nõuannete eest. Tundub, et see korrigeerib mu graafikut veel ca poolaastat pikemaks. Aga hea tulemus on siis garanteeritud. On mille üle mõelda ja arutada. Tegin ka mõned pildid nagu lubatud. Pahteldatakse hetkel ca kolmandikku autot - tagumine osa ja parempoolsed uksed,muu on esialgu puutumatta.
Pahteldusega on lood siis nii kaugel, et täna oli plaanis grundiga üle tuisata. Aga võta näpust. Kui materjali järgi mindi, selgus tõsiasi, et kinnitit pole. Mis teha, jälle väike paus.
Mootori poole pealt on asi alles alguses. Valasin uue õli(autooli) sisse ja vahetasin õlifiltri(ikka vana papist) ka ära. Küünlad keerasin maha ja ühendasin aku starteriga. Siis selgus, et starteri pendiks viskab üle. Õnneks oli jäänud vedelema juba vene ajast üks katkise otsaga starter, millelt sai pendiks ka ära võetud ja ümber tõstetud. Tühjalt ringi ajades sain surved ära mõõta- kuuest kahel oli ta ikka nigel küll(3,5-4,0).Hiljem proovin igaks juhuks veel õliga ka ära, siis selgub kas on kinni jäänud rõngad või klapid ei pea. Õlirõhu sain ka üles(1,5), nii et õlipump tundub korras olevat. Plaan on ta ikka käima ka ajada veel enne, kui laiali tõmban. Esmane käivitus kahjuks ei õnnestunud, jagaja kontaktid vedasid alt. Nüüd on päris uus jagaja olemas ja kui ta saab peale pandud koos süüte paika sättimisega, siis usun, et kuulen ka töötava mootori häält. Põhiliselt loodan, et kolksu poleks. Sellisel moel üritan saada mootorist mingigi pildi, (kuna ta on lätist toodud ja ka müüja ei osanud midagi tarka kosta) enne lahti võtmist.
Vaata seda, ilmselt küll seismajäänud projekti/teemat, mille autoriks on keegi odessalane. Pildid väga head ei ole, a siiski midagi. A muu jutt on loetav küll.
Jõudu tööle!
No nii-esimeseks detsembriks tõmmati viimane krunt pahtlile peale ja "pahtlipoiss" teatas oma töö lõppenuks. Aega kulus seega täpselt 50 kalendripäeva. S.t. et aega läks peaaegu poole kauem lubatust. Eks seda võis ka eeldada, et niikuinii kõik ladusalt ei suju. Juba esmaspäeval selgub, kuidas värvimisega edasi saab minna.
Mootoriga on seis ikka nullis- pole käima ajamiseks aega leidnud. Loodetavasti paari lähima nädala jooksul saab ka see teoks ja siis juba teab, mida vaja järjekordselt otsima hakata.
NB! Eelmisel nädalavahetusel esitles polsterdaja esimest istet. Tehtud tööga jäin igati rahule ja kui peaksin iseloomustama seda diivanit, siis kasutaksin sõnapaari "tagasihoidlikult-soliidne". See täidab täielikult püstitatud eesmärgi, et zimi salong ei tuleks liiga esile tükkiv, vaid jääks ajastu kohaselt tagasihoidlikuks. Kahjuks fotokat polnud kaasas ja seega pildid jäid tegematta. Järgmine kord katsun seda viga mitte korrata.
No nii, saimegi mootori tööle, kuigi aega kulus selleks pea pool päeva. Nimelt süüde oli liiga hiline ja kuigi keerasime jagajast nii varajaseks kui vähegi sai, jäi sellest ikkagi väheseks. Ei aidanud ka katse viia esimene silinderi süüde üle teise nuki peale. Seal tekkis vajadus süüdet hoopis hilisemaks keerata, mida aga jagaja jälle ei võimaldanud. Lõpuks töötlesin tulega oktaankorrektori kinnituskõrva ja painutasin teda ca pool cm järele, et saaks selle võrra veel jagajat varajasemaks keerata. See andis ka tulemuse- mootor käivitub. Hetkel kaldun arvama, et viga on õlipumbas, mis on hamba võrra paigast ära. Aga täpsemalt selgub selle versiooni õigsus siis, kui mootor saab lahti võetud.
Kuigi ta töötas esimese ette juhtuva karburaatoriga, jäin ta tasase tööga rahule. Mingit kolinat, isegi klappide oma, ei olnud kuulda. Õlirõhk oli 3-4 vahel. Seega raamsaaled tunduvad korras olevat. Peale töötamist mõõtsin uuesti üle ka silindrite surveastmed. Eelmise korra ajal oli mõõteriist väheke vigane. Nimelt, kummiotsikul, mis küünla keermesse surutakse, oli ajapikku tekkinud pragu, mille kaudu osa survest läks kaduma. Nüüd sai ta ära parandatud ja tulemus tuli ka teine. Selle põhjal järeldan, et rõhkude erinevused tulenevad pigem klappide tihedusest, kui rõngaste kulumisest. Aga suurt vahet selles minu jaoks pole, sest lahti kavatsen ta kiskuda niikuinii. Tahan kõik üle vaadata ja ka babiitsaaled alumiiniumi vastu vahetada. Plokikaan tuleb madalamaks freesida, et surveastet tõsta 95 bensu jaoks. Kui oleks võimalik, siis vahetaks ka tekstoliidist jaotushammasratta välja, mille südamikud kipuvad lahti tulema. Ka kolvigrupp tuleks igaksjuhuks üle vaadata ja kindlasti ära kaaluda, ning vajadusel kaalud ühte ajada.
Kuigi radikat polnud ette panna, valasin ploki vett täis.
Miinuste poolele tuleb kanda lekkiva veepumba, kui ka mõlemad vee kraanid. Suurim probleem tundub olevat mootoriploki siduri poolse veesärgi korgiga, kuna sidurikojast jooksis vestt välja. Loodan väga , et tegu piirdub ainult korgi tagasi paikka panekuga. Igaljuhul õli sisse vett ei sattunud, seega arvan, et mootoriplokk on iseenesest terve.
Seega tööd jagub.
Võimalik,et üks hammas on valesti pandud või tekstoliit viga saanud sees, mul ka on olnud samasugust nalja aga teistsuguse mootoriga. Seal oli probleemiks,tekstoliit hammasratta vigane südamik.
Paar viimast päeva on kulunud mootorite peale. Esmalt oli huvi teada saada, mis mõõdus on väntvõlli raamid ja kepsud. Põhja eemaldamine käis ruttu, tänu veel vene ajast säilinud pikendatud vändale. Huvitav, et poldid, millega tõmmati raamid kinni, olid traadiga splintimatta. Samas kepsu mutrid olid stoperdatud, peale ühe, millele olid pikad mutrid pandud. Raamid 0.75 ja kepsud 1.00 sai ka kohe tellimusse antud alumiinium saalede peale.
Võtsime maha ka plokikaane, et lihvimisse viia. Tuleb ju 1mm maha lasta, surveastme tõstmiseks. Rohkem kahjuks ei kannata, siis hakkavad klapid kaanele ja küünlale pihta käima. Samas selgus, et hülsid on tublisti kulunud. Kuna kulumise rant on tugevalt tunda, tuleks hülsid üle puurida. Kaan ja ka plokk ise on antifriisi ja vee tõttu tugevalt kulunud . Veepumba eemaldamisel kukkus maha hulk roostet, tundub et see on ka osa tiiviku labadest, mida enam pole. Kahjuks murdus ka üks veepumba kinnituspoltidest, aga selle tüki saab peale pusimist ikka kätte ka.
Peale ilmnenud halbade asjaolude kaalumist otsustasime mootori välja vahetada. Mul oli säilinud veel vene ajast üks tehase mootor ca 100000km läbisõiduga. Teeme kahest ühe, nimelt tõstame zimi väntvõlli teise plokki. Otsisime ta risu alt välja ja võtsime kaane maha. Hülsid olid ikka väga head, mitte vähimatki kulumise märkki, aga mootor ringi ei käinud. Suts niiskust oli sisse saanud, kuna küünlad olid eemaldatud. Lasime süstlaga petrooli kolvide peale ja jätsime lõunaajaks seisma. Pärast lisasime natuke õli ka petrooli hulka ja lasime starteriga ringi käia. Enne sai ka õli valatud tühja karterisse. Kolvi rõngad kraapisid need õrnad rooste nired hülsi seinte pealt kenasti maha, nii et selle pärast ei pea edaspidi mitte muretsema. Kolvigrupp on muidugi originaalmõõdus ja peale kolbide eemaldamist näeb, kas vahetada ainult rõngad või kolvid ka. Õlisurve oli 3-4 vahel starterist mootorit ringi ajades. Seda tehes märkasime, et üks väljalaske klapp ei liigu. See oli ülemisse asendisse kinni jäänud. Lasime siis mööda klapisäärt petrooli peale valguda ja pärast mõningast ootamist andsime haamriga kerge müksu. Klapp hakkas jälle kenasti liikuma. Eks nad tulevad niikuinii välja võtta kas siis asendamiseks või käiamiseks.
Kuna zimi mootori eesotsa kinnitus on teistsugune võrreldes tava g-52 omaga, hakkasime seda teise mootori jaoks maha võtma. Siin aga selgus, et tekstoliidist hammasratta südamik on täitsa lahti!!! Samuti tekitas küsitavust zimi väntvõlli otsas oleva hammasratta märgistus. Nii tekstoliidist hammasrattal olev märk, kui ka vända otsas oleval hammasrattal olev märk peavad omavahel kokku minema, see on selge. Aga kuna selle hammasrattal oli väga ebaselge märgistus, siis sai ära loetud hammasratta hambad ja tulemuseks sain, et zimil hambub tekstoliithammasratas märgistusega väntvõlli hammasratta kolmanda hambaga, aga teisel mootoril hoopis neljanda hambaga. Seega hamba jagu erinevus. Võibolla selle tõttu ei tahtnudki zimi mootor meil käivituda, vaid nõudis tugevalt varajasemaks keeramist, kes teab?
Soov on ka mootor ära värvida, selleks alustasime mootoriplokki siledamaks lihvimist malmivalu jääkidest ja homme üritame ta pritsi alt ka läbi lasta. Loodetavasti peaks värv siis ikka peale jääma. Oskab keegi soovitada, millised värvid ja mis firma omad kannatavad ka kuuma?
Kui see vana mootor oli originaal (numbri algus vist 12*xxxx) ja uus 52 jõuallikas, siis on oht kaotada auto originaalsuses (ja hinnas) hilisemas perspektiivis.
Selles valguses õigustaks kulutus originaalmootori taastamisse ennast ära.
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
KUi ma õigesti mäletan,peaksid mõlemad plokid olema kasutaja vanemuisel markeeringuga 52. Aga tänapäeval saab mootori numbeid ringi ka lüüa seega vanast kulunud plokist loobumine on siinkohal õigustatud.
ZIm-i plokk on valunumbriga 12 ... seda "annab" ümber lüüa, keevitad peale ja freesid maha kopeerides valuvormi jälgedega eksemplari ... väheke kosmoseteadus aga tehtav.
Jah, matching numbers auto või mootorratta sünd on ainult numbriraudade taga.
Samas on originaalmootor siiski originaalmootor. Ja kui sellise esindusliku masina taastamine on käsile võetud, siis võiks seda teha esinduslikult juba lõpuni. ZIM-i mootori taastamine ei ole nii kosmoseteadus.
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
