nupuke ajalehest
#41

Ajaleht Esmaspäev, 13.05.1939 ja 20.05.1939:

[Pilt: esmaspaev_Nr19_13-05-1939lk3.jpg] [Pilt: esmaspaev_Nr20_20-05-1939lk3.jpg]
Vasta
#42

Teataja 22.03.1934, Jaapani jalgratas 20 krooniga
http://dea.nlib.ee

   

Juba 80 aasta eest ähvardas "kollane hädaoht", siis küll Jaapanist. Ka autosid üritati Euroopasse müüa:
"Jaapani autod Eesti turule?
Jaapan teeb jõupingutusi oma odava kauba mahutamiseks Euroopa riikide turgudele. Jaapanlased kavatsevad Rootsi kaudu saata oma autosid ja mootorrattaid ka Eesti turule. Keskmised autod (muidugi ilma sisseveo-tollita) maksavad 1000 krooni ümber, mootorrattad 400-500 krooni." /Rahvaleht 17.09.1934/

Tegelikult Jaapaniga erilist kaubavahetust vist ei tekkinud ja ühtegi 20-kroonist Jaapani jalgratast Eestisse ilmselt ei jõudnudki.
Vasta
#43

Rahvaleht 26.01.1939
http://dea.nlib.ee

Jalgrattavargused ja üks uudne leiutis nendega võitlemiseks, mis küll elujõuliseks ei saanud.

   


Kui otsida AIS-ist Patendiametis registreeritud leiutisi, siis ajaliselt oleks kõige lähemal
Niina Saar. Numbrisilt liiklemisvahendeile (03.11.1937-03.11.1938)

Aga samal teemal on veel patendid
Rudolf Tornius. Jalgrataste otstarbekohaste numbrite valmistus- ja tarvitusviis (02.05.1931-26.11.1931)
Aleksander Karja. Jalgratta number (06.08.1926-22.06.1927)

Vasta
#44

Rahvaleht 29.06.1939 ja 22.07.1939 ja 09.09.1939
http://dea.nlib.ee

Eesti jalgrattatööstuse ja -turu olukorrast ja väljavaadetest vahetult enne suure sõja puhkemist.

           
Vasta
#45

Üks uhhuduurlaste ja teiste praeguste jalgrattarändurite "eelväntaja" Alfred Valdman Narvast.
Eriti tasub tänapäeva väheliikuvatel inimestel tähele panna viimases lõigus esitatud olulist tõdemust - rohke jalgrattasõit ei olegi südamele kahjulik!
Uudisleht 18.10.1936
http://dea.nlib.ee

   
Vasta
#46

Tänud huvitava postituse eest ! Kõva mees igal juhul. Huvitav, millise firma "inglise wõidusõidurattaga" tegu oli ja mida konkreeteselt peeti silmas "mõne lisaseadeldise" all ?

Suur Kombinaator
www.tsiklitall.ee
Vasta
#47

Suvel sai nähtud Valdo pildialbumeid ja seal jäi silma mitu võtet, kus poseeriti kaunis vihase Raleighiga. Kitsad kummid ja mõlema otsa trosspidurid - sellised umbes nagu Sossel - olid olemas, kas käigukang ka kuskilt paistis, ei mäleta. Inglise rattast oli juttu küll. Valdo võiks pildid üles otsida ja võrrelda poseerija ja ajalehefoto nägu, äkki saabki nime, näo ja ratta kokku.

Kas kellelgi on üldse ettekujutust, millega enne sõda meie sportlased sõitsid, kui kalleid relvi siiamaale jõudis? Pakuks, et see Raleigh võis olla üks rajumaid rattaid, sest kahtlemata kallid-uhked eksklusiivsed masinad hakkavad fotograafidele silma ja paljud tahaksid sellistega poseerida. Ja fotosid kindlasti liiguks seniajani.
Vasta
#48

Viimase nupukese ja selle kommentaaride peale ka mõni sõna...
Kõigepealt Alfred Valdmani sõidust - 3700 km ning 7 aastaga 50000km pole paha, seda kindlasti. Aga kahvatub jällegi suuremate "jalgrattarahvaste" esindajate soorituste kõrval. Nagu me enamus ilmselt mäletame, startis lätlane Kotulskis 1925 suvel jalgrattaga Omega - Standart (ehk siis tavaline meestekas) ümbermaailmareisile, läbides 38 kuuga 50000 km, sama palju kui meie mees 7 aastaga. Ilmselt oli üks reisi põhjustest ka Alfredi poolt mainitud läti teede nutune seisukord.
Siis on tekkinud küsimus, et millega meil tol ajal sõideti, st ilmselt 30-ndatel.. On meil olemas Heino Kase koostatud raamat 100 aastat jalgrattasporti Eestis ja ka selle järg, mida ma pole katsunud. Ega seal "raudvara" kohta eriti midagi ei leia, aga mõni fakt siiski. Sealt võib leida näiteks järgmisi väiteid...30 - ndateks oli jalgrattaspordi populaarsus langenu ja kohalikel võistlustel oli tavaliselt kümmekond võistlejat, võistlusrataste hinnad olid kuni 300 krooni ja need tuli tavaliselt esindustest ette tellida, sest pidevalt need müügis ei pruukinud olla. 17 kordne Eesti meister Endel Ruubel on meenutanud. "..arvan, et tollal oli Eestis ehk poolsada "võiduka" nime alla küündivat jalgratast, midagi meie praeguste "Turistide" plaani. Päris ehtsaid võistllusrattaid aga ainult kuni kümmekond.... Meil seevastu eranditult kinnise jooksuga rattad. Headelt firmadelt , kuid ikkagi kinnise jooksuga. ....Küllap mingid igivanad traditsioonid. Nägime küll valismaa ajakirjade piltidelt, et mujal sõideti ammusest ajast käikudega,....Ehk oli see sellest, et võistlesime enamuses lühikestel distantsidel, tõeline maanteesõit (120 km) peeti vaid korra aastas".
Konkreetselt Ruubel sõitis "Kapsi ja Co"-st ostetud Diamantiga, Elmar Priks "Esto- Muusikast" ostetud Rudgega, Georg Janson on maininud oma erkrohelist "Premieri" ja Albert Sorgi treki - Dürkoppi raami. Rudolf Tamme puhul on räägitud, kuidas ta sai endale töö eest tartu pageri Eichelmanni kuuris naela otsas rippunud "ehtsa võidusõidurata raami" (Diamant), millega veel peale sõda tegusid tegi. Samas on mainitud veel, et meie paremad kasutasid kinnist ülekannet 48 : 16. Kusagil käis läbi veel Simsoni nini, aga kas oli tava- või võistlusratas...?
Ka läti tootjate kataloogides toodud võidusõidu rattad olid käikudeta, vähemalt pole käikudega rattaid reklaamitavat näinud.
Ise arvan, et Alfred Valdmanni ratta "lisaseadmed" võisid olla joogipugeli hoidja koos putliga ja km - lugeja.
Vaat selline nupuke, peamiselt siis raamatu "100 aastat.." ainetel. Ja kui keegi (ksf! Armex näiteks) küsib, et miks kirjutan ja tööd ei tee, siis olen kodus haige ja highaf on õudselt.
Vasta
#49

Kuna eelnevalt sai Priksi Rudge ära märgitud, siis lisan ka ühe "tõeliselt udupildi" ühest eesti "erakogus" olevast "kõverate sarvedega" Rudgest.
http://i42.tinypic.com/24xqvls.jpg
Vasta
#50

1936. aasta Berliini olümpia innustas teisigi Eesti noori mehi tegudele.
Saksamaal käisid jalgratastega ära ka August Bernhardt ja Enn Saare Tõrvast.
Kusjuures Bernhardt sõitis Saare vabriku rattaga.
Uudisleht 25.07.1936, 25.08.1936 ja 30.08.1936.
http://dea.nlib.ee

           

Samal teemal pikem lugu ka siin: Tõrvast Berliini
Vasta
#51

(31-10-2011, 02:06 AM)Soobel Kirjutas:  Suvel sai nähtud Valdo pildialbumeid ja seal jäi silma mitu võtet, kus poseeriti kaunis vihase Raleighiga. Kitsad kummid ja mõlema otsa trosspidurid - sellised umbes nagu Sossel - olid olemas, kas käigukang ka kuskilt paistis, ei mäleta. Inglise rattast oli juttu küll. Valdo võiks pildid üles otsida ja võrrelda poseerija ja ajalehefoto nägu, äkki saabki nime, näo ja ratta kokku.

Kas kellelgi on üldse ettekujutust, millega enne sõda meie sportlased sõitsid, kui kalleid relvi siiamaale jõudis? Pakuks, et see Raleigh võis olla üks rajumaid rattaid, sest kahtlemata kallid-uhked eksklusiivsed masinad hakkavad fotograafidele silma ja paljud tahaksid sellistega poseerida. Ja fotosid kindlasti liiguks seniajani.

Ongi ksf! Soobli küsimise peale vanakraamimüüjate poolt välja otsitud ennesõja sport - tüüpi Raleigh ning paisatud ostasse müüki.
[Pilt: b4fc4f3deabd1e82f133f57a74e2bee5.jpg]
Kui sportrattaga tegu on, ei oska öelda, igal juhul on tegu muudetava ülekandega tagarattaga (ratta ümberkeeramise kaudu - mõlemal pool on ketiratas). (Selline tagaratas on ka minu poolt eelnevalt lisatud udupildi - Rudgel, mis nagu selgus, on omal ajal välja tulnud kusagilt Kalamaja pööningult. Müügis Raleighil on porilauad ja huvitav, et ainult tagaratta pidur (ja seda ka juba kuulutusele lisatud 38 aasta fotol jalgrattast koos omanikuga).
Vasta
#52

See sport-Raleigh võis muuseas kunagi olla ostetud Kapsi ärist.
Joonisel on küll vist kas Hercules või mõni teine Raleigh mudel.
http://dea.nlib.ee/
Paevaleht 01.05.1937

   
Vasta
#53

Väga hea! Joonisel ei tundu tõesti Raleigh olema (esikahvli pea ei ole selline, nagu peab.
Veidi aega tagasi lõppes ostas oksjon, täpselt viimasel minutil tuli kiri, et oksjonid pausitud vms...Juhtis 175.- keegi Volter, pakkunisi oli kusagil 49? vist. Eks nüüd peab ootama, millal keegi Volter ennast avalikustab ja kuuleb, kas ja kui palju. Igatahes 175.- on ikka väga mõnus hind, kui asi korda läks. Keegi Valdo maksis teatavasti hiljuti vedrukahvliga uuenägu Famose mitu korda kallima hinnaga.
Vasta
#54

Ega lumi ja käre pakane ühte tõsist ratturit sadulast peleta!
Vot sellise aparaadi ehitas enne sõda valmis üks Narva kaupmees.
http://dea.nlib.ee/
Rahvaleht 02.01.1939

   
Vasta
#55

Sõjanduse ajakirjas "Sõdur" (21.juuni 1930) pikk artikkel Soomusrongide ülesandeid meie oludes. Sääljuures ka allolev pilt, aga raudteerattast endast juttu pole kahjuks.

   
Vasta
#56

Huvitav kui pikki distanse siis selle kinnise jooksuga läbiti? Kanged mehed igatahes olid.
Vasta
#57

(03-02-2012, 23:46 PM)postimees Kirjutas:  Huvitav kui pikki distanse siis selle kinnise jooksuga läbiti? Kanged mehed igatahes olid.

Kui teemaks raudteerattad, siis senikohatud isendid on kõik olnud tagarummu põrkmehhanismi ehk tirriga. Teagi, millised laia omad olid, aga Lavassaare kitsarööpmelised on mõlemad esiratta lintpiduriga, lintpidurit käitas eraldi pedaal. Katkise raamiga ekspositsioonirattal on see alles, teisel, millega kunagi sõita sai, oli kadunud ja asendatud puuklotsiga, mis esimese ratta vastu vajutati. Lintpiduri koht esirummul ja pedaalipoldi auk olid raamis alles. Sõita võib nendega kiiresti ja kaugele, kui vaid tee hea on. Erilisi kontemurdvaid mägesid ka raudteedel teadupärast ei esine.
Vasta
#58

(06-02-2012, 02:46 AM)Soobel Kirjutas:  Kui teemaks raudteerattad, siis senikohatud isendid on kõik olnud tagarummu põrkmehhanismi ehk tirriga. Teagi, millised laia omad olid, aga Lavassaare kitsarööpmelised on mõlemad esiratta lintpiduriga, lintpidurit käitas eraldi pedaal.

Minu omanduses oleval laiarööpmelisel isendil on olnud rummusisene pidur, suure trumliga, nagu sõjajärgsetel Rootsi sõjaväeratastel. Trumlikilbi küljes pidurisaba.

Kahjuks ei tea tehnilisi üksikasju, sest rummud olid lootusetult kinni roostetanud ja ratast näitusekõlblikuks tehes loobusin ma (esialgu) nende lahtiajamisest, puhastasin kõik vaid roostest ja panin värvi alla. Seega jääb nende sisu avamine tuleviku peale.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#59

Lugupeetud ksf valdo, kui rattast enam asja ei saa - ja kui on ideest puudu, mida ette võtta... siin üks nutikas viide:
rattaaed
Mida kõike ära ei tehta... Smile Aina vaata ja imesta..


Vasta
#60

(07-02-2012, 10:22 AM)valdo Kirjutas:  Minu omanduses oleval laiarööpmelisel isendil on olnud rummusisene pidur, suure trumliga, nagu sõjajärgsetel Rootsi sõjaväeratastel. Trumlikilbi küljes pidurisaba.

Kahjuks ei tea tehnilisi üksikasju, sest rummud olid lootusetult kinni roostetanud ja ratast näitusekõlblikuks tehes loobusin ma (esialgu) nende lahtiajamisest, puhastasin kõik vaid roostest ja panin värvi alla. Seega jääb nende sisu avamine tuleviku peale.

See sinu oma on üldse kuidagi teistmoodi kui seninähtud isendid - äkki koguni saksmannide oma, mõõda üle, kas on see üldse 1520mm raudteele, äkki on euro 1435mm oma?

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne