[Basilio]

Vaatasin pumbal suht peened väljundtorud.Mul tegemisel kaks paneeli katusele 2,5x1,25m,väljund torud 3/4 tolli.See pump ilmselt väike?Palju selle tootlikus on m3/h?

Pump on tõesti väga pisike. Tootlikkus on rehkenduse järgi 390L tunnis.
Mul praegu paneel umbes 1x1m ja selle lööb külmaks 2-2,5 minutiga. Siis soojendab päike vett vähemalt pool tundi ja pump sel ajal seisab. Ehk siis pidevalt pump niikuinii ei tööta, sest paneel ei jõua külma vett reaalajas niikuinii soojendada. Arvan et see pump jaksaks ka sinu paneelid taha võtta, sest suurt tootlikkust ei ole minu arvates vaja. Pakun puusalt, et sinu 5m2 paneelides vahetaks selline pump vee ära 10, maks 15 minutiga. Ja siis seisaks samuti, oodates vee ülessoojenemist. On ka suuremate tutsidega ja tootlikkusega 12V pumpasid, aga need on 2-3x kallimad ja neelavad kordades rohkem ka elektrit. Mingi 10m2 paneelinduse jaoks, jah, peaks juba suurema ostma. No see on minu arvamus, mis tugineb isiklikule kogemusele ja "puusaltarvutamisele". Aga jah, ei ole mõtet vett kiiremini ringi ajada kui see soojeneda jõuab.

[karvik]

Ma ei ole küll vee süsteemi kohta vajaliku infot leidnud aga õhkkütte kohta on selline lahendus, et isegi kui tempi tõstetakse vaid 2* on sellel mõte. Paneeli maksimaalne jahutamine on eesmärk.

Tundub ka natuke loogiline, et kui boileris oleva vee temp on sul 4* ja paneel suudab seda puhuda 6* peale ja kui on 6* saavutatud siis juba 8* peale jne.

Aga seda on sul vist hea katsetada. Pane pump päiksepaistelisel päeval mingiks ajaks järgi ja jälgi tembi sõusu. Eeldusel, et sa tead praeguse süsteemi soojenemis kiirust siis saad võrrelda.

Oma õhk küttele plaanin teha natuke elektroonikat külge mis jälgiks paneeli tuleva ja paneelist mineva tembi vahet ja sellest sõltuvalt töötaks.

[Basilio]

Oma õhk küttele plaanin teha natuke elektroonikat külge mis jälgiks paneeli tuleva ja paneelist mineva tembi vahet ja sellest sõltuvalt töötaks.

Jah, see on hea mõte. On endalgi plaanis midagi sellist teha. Lisaks võiks silmas pidada veel toatemperatuuri. Kas kavatsed teha lihtsa analoog-elektroonikaga lahenduse ja potekatest välja häälestada või läheb progetav kontroller üles? PIC või ATMEL?
Endal on plaanis kasutada LM35 sensoreid ja Arduino platvormi.
Aga mis veesoojendisse puutub, siis avastasin, et hetkel välja kukkunud süsteem on päris hea ja efektiivne. Kui ilm jahe ja boiler korralikult üles kütmata ning päikestki vähevõitu, siis ei lähe soojendatud vesi voolikutes seisma jäädes või mõttetult ringi kihutades raisku. Mul ju ühendused isoleerimata voolikutega. Kuum vesi lüüakse paneelist kiiresti boileri veesärki ja sinna ta jääb, kuni oma sooja ära annab. Ehk siis vähese päikese korral ei raisata seda vähest soojust terve välise ringi soojaks ajamise peale, mis liiga tootliku pumbaga ilmselt juhtuks, vaid sisuliselt lükatakse sooja vee "pakett" kiiresti ja väheste kadudega sinna, kus ta maksimaalset kasu toob. Nimelt boileri veesärgi ülemisse otsa, kus ta kütab boileri ülemise otsa soojaks. Siis jõuab temperatuuri langus paneelis termolülitini ja pump seiskub. Nii et kui tervet boilerit soojaks kütta ei jõua, siis ämbri-paari jagu sooja vett selle ülemisse otsa tekitab küll. Tundub pisut veider, nagu ühes supipaja servas rammusama supi keetmine, aga toimib! Liiga agara tsirkulatsiooni puhul oleks tulemuseks boileritäis(200L) 15-kraadist vett 10-kraadise asemel, millega poleks ikkagi suurt peale hakata.
Selle asemel on mul 20-30L 35-38* vett, millega saab juba midagi pesta.
Kahjuks ei oska öelda täpseid temperatuure süsteemi eri osade kohta, sest ainus temperatuuriandur on hetkel vana kraadiklaas, mis teibiga paneeli sisse kinnitatud. Noh et üldse aimu saada, mis toimub. Paar kohta on veel, kust saab käega katsuda. Ülikõva oleks süsteem andureid täis pikkida ja arvutist vaadata, kuidas asi täpselt töötab, aga pole aega sellist luksust taga ajada.

[karvik]

Oma õhk küttele plaanin teha natuke elektroonikat külge mis jälgiks paneeli tuleva ja paneelist mineva tembi vahet ja sellest sõltuvalt töötaks.

...kavatsed teha lihtsa analoog-elektroonikaga lahenduse ja potekatest välja häälestada või läheb progetav kontroller üles? PIC või ATMEL?

Ei ole veel nii süvitsi mõelnud. Ise ei oska neid luua ja pean vennaga veidi läbirääkima mis ta pakub. Tal pea lõikab selle kohapealt paremini kui mull.
Iseenesest on tal PIC kivide progemise jaoks põhi olemas.

[Basilio]

Iseenesest on tal PIC kivide progemise jaoks põhi olemas.

PIC peaks asja ära toimetama küll. Ise pole "PICutamisega" kokku puutunud, küll aga Arduino platvormi ja Atmeli kiviga. Mustmiljon valmisprogrammi on netis olemas. Muudkui tõmba alla ja lükka kivisse. Kui asjale juba veits pihta hakkasin saama, siis hakkasin valmisprogramme modima ja mitut kokku sulatama. Lihtsama asja kirjutan juba ise ka valmis. Arduino võimaldaks otse külge võtta 6 temperatuuriandurit ja sujuvalt reguleerida 6 erinevat väljundit + veel 8 digiotsa, mida saab progeda kas sisenditeks või väljunditeks. Vastava programmi alusel siis kivi otsustab, mida millisel puhul teha. Võimekus lubaks juhtida terve (era)maja kütte/vent-süsteemi.

[Basilio]

"Rindeteated" päikesekollektori kasutamisest:
Kuna päikesega on viimasel ajal ohtralt õnnistatud, siis on süsteem üles köetud ja läheb iga päevaga kübe kuumemaks. Igal õhtul on duši all käinud 2 täiskasvanut ja ka lapse-põrssad on puhtaks roogitud. Sügise poole on kavas siiski ka teine paneel juurde panna. Alati ei ole päikest nii pikalt ja palju ning siis jääb 1m2 paneelist väheks. Täna on kavas vedada päikeseelektriga kaabel ringluspumbani. Hetkel käib see aku pealt, mida on tülikas laadida.
Päikesega käib nüüdsest ka kastmisvee pumpamine. Asi sündis häda sunnil, sest 230V pumpa on tarvis keldri kuivana hoidmiseks ja kastmisvee jaoks eraldi pumpa osta ei raatsi. Garaaži koristades hakkas silma veneaegne akvaariumi jaoks mõeldud 12V sukelpump, mis 20a kasutuna riiulil vedelenud. Lasin prooviks kaevu ja oh imet! Pumpab küll! 10m kaugusel oli 12V ots olemas ja läks asi kohe käiku. Tootlikkus pole küll suurem asi, aga kiiret ju pole. Pool malmvanni täit vett tuleb 45 minutiga, terve täis peaks seega olema 1,5h.
Kui ma nüüd kokku võtan, mis asjad kõik päikeseenergiaga tehtud saan, siis vaat et päikesekummardaja valmis! Peaks vist endale oranžid riided ka ostma!

[Basilio]

Sain kübe peale kella 12 kaabli veetud ja "E-vaba lekter" (ühe sõbra terminoloogia, tema väitel on "e-lekter" üks e-teenustest! Minu päikeseelekter pidavat olema E-vaba! ) hakkas pumpa rõõmsalt ringi ajama. Temperatuur paneelis oli selleks ajaks 84*C, kuna aku oli eile tühjaks saanud ja tsirkulatsioonipump 7,5V pealt enam ei töötanud.
Elektriboileril tõmbasin nädal tagasi saba seinast välja ja paistab et nii jääbki mitmeks ajaks. Pole lihtsalt enam vaja. Kas nüüd sügiseni välja veab, aga esimese pilvituseni küll.

[Basilio]

Kõigile tuule ja päikesega "e-vaba lektrit" vaaritavatele kaasvõitlejatele soovitan äraproovitud vidinat - liikumisandurit ehk PIR-i led valgustuse juhtimiseks.
       
Tehnilised andmed:
◦Infrared sensor with control circuit board.
◦The sensitivity and holding time can be adjusted.
◦Detecting Range: Approx. 7m / 23 feet.
◦Detecting Angle: Less than 100 degrees.
◦Working Voltage Range: DC 4.5V- 20V.
◦Quiescent Current: Less than 50uA.
◦Level Output Voltage: High 3V / Low 0V.
◦Working Temperature: -15 to +70 degrees C.
◦Trigger Method: L unrepeatable trigger / H repeatable trigger.
◦Size:3.3cm x 2.5cm x 2.5cm.

Ühendamine nõuab küll algtasemel elektrooniku oskusi, aga ei mingit raketiteadust. Ehk siis vaja on minimaalselt paar sitikat juurde tinutada, et juhtida 12V led riba või lampi. Endal on garaažis kruviriiuli juures üles pandud ja sigamugav asi on! Ah jaa, selline moodul on Hiinast tellides üsna odav, mõni eur läheb koos postikuluga maksma. Tasub peoga osta ja kodus kõigisse koridoridesse ning abiruumidesse üles panna. Kunagi ei pea ninaga lülitit vajutama, kui käed kinni on ega unusta pärast tulesid kustutada.

[karvik]

Julgen ka PIR-e soovitada
omal u. poolaastat õues tiksunud kaks tükki õue valgustite küljes ja nii rahul, et ilmselt tellin juurde.

tuulikutest ka natuke. Vahetasin oma mini tuulikul(80cm HAWT) laagrid ja panin kõik kinnised kummitihendiga laagrid mis tundusid jube head. Takkajärgi tarkusena aga täielik lollus, sest tiiviku väiksuse tõttu ei jõua tiivik käivituda. Kui maapealt starti annan siis läheb käima ja laeb ja töötab ilusti seniks kuni jälle seiskub. Tugevama tuulega muidugi käivitub ise ka. Eelneval oli seal metall kattega laagrid ja nendega seda häda ei olnud aga kestsid aasta.
Soovitus sellest, et ei tasu liiga väikse tuuliku juures loota hea laagri pikale kestvusele vaid vaadata võimalikult kerge jooksuga!

[Basilio]

Eelneval oli seal metall kattega laagrid ja nendega seda häda ei olnud aga kestsid aasta.

Mis ollus siis ära tegi, liiv või vesi? Kui vesi, siis vertikaalvõlli juures saaks laagri peal ja ümber kasutada kummuli kausi kujulist vihmakatet.
Kerge jooks olla ülitähtis jah, kõvemad mehed on teinud lausa magnetpadjal. Kestab seni kuni magnet ära väsib.
Väike inspiratsioon isand Karvikule: http://www.youtube.com/watch?v=V0tpUJwFCEQ
Märksõnad on "maglev wind turbine" või "magnetic levitation VAWT"

---

Paar tähelepanekut päikesekollektori kohta:
Jahedate ilmadega on paneelis suur soojakadu. Arvatavasti on süüdlane ühekordne klaas. Tuleb panna topeltklaas või kihtplastik, kui soovitakse sooja vett ka muul ajal kui rannailmadega.
Radiaatori pinna suurus paneelis ei paista olevat kriitilise tähtsusega! Sellest sõltub vaid soojusülekande kiirus. Võimsuse paneb paika paneeli enda pindala, kui selle põhi on mustaks värvitud jne. Suurem radiaator on veidi efektiivsem, aga mitte väga. Nii et häda korral võib kasutada ka väikest radikat suure paneeli sees. Pump peab siis lihtsalt rohkem töötama ja efektiivsus langeb pisut, aga ei midagi hullu.

[karvik]

Mis ollus siis ära tegi, liiv või vesi?

Vesi!

Ja kuna nüüd jälle ühe kogemuse võrra rikkam siis üritan sinna ka mingi vihmakrae leiutada ja urgitsen tihendid välja. Vaatame palju siis kestab.
tolmu mul on siin ainult kaks korda aastas põllutööde ajal ja kui vihma sajab siis ei ole sedagi.

Mõttes oli ka jätta järele ainult esimene tihend aga seda saan proovimise teel teada kui palju ta takistama jääb. Ülejäänu on mootori sees ja ei saa otsest vihma. vähemalt selle aasta jooksul ei olnud mootorisse vett sattunud.

Magnetpadjal VAWT seisab natuke teostuse taga lihtsalt
mõtteis juba ammu

[muska71]

Panin ka päikese sundkorras tööle,hommikul lasin kaevust 10c sisse hetkeseis pildil.See peaks aitama ka öökülmade ajal sooja hoida.Radikal tagumine külg mustaks värvitud,sügisel värvib ka esikülje mustaks muutub efektiivsemaks.

[karvik]

Radiaatori pinna suurus paneelis ei paista olevat kriitilise tähtsusega! Sellest sõltub vaid soojusülekande kiirus. Võimsuse paneb paika paneeli enda pindala, kui selle põhi on mustaks värvitud jne. Suurem radiaator on veidi efektiivsem, aga mitte väga. Nii et häda korral võib kasutada ka väikest radikat suure paneeli sees. Pump peab siis lihtsalt rohkem töötama ja efektiivsus langeb pisut, aga ei midagi hullu.

Aga siis ju ei muud kui paneeli pinda juurde.
saab pilves ilmaga ka rohkem kätte.



Tegin oma mini tuuliku laagrid tihendivabaks.
Tagumine täiesti ja esimese laagri sisemise võtsin ka ära ja välimise tihendil lõikasin selle tihendava serva maha. Jookseb paremini kui kunagi varem aga eks kestvust ole näha.

---

Panin ka päikese sundkorras tööle,hommikul lasin kaevust 10c sisse hetkeseis pildil.See peaks aitama ka öökülmade ajal sooja hoida.Radikal tagumine külg mustaks värvitud,sügisel värvib ka esikülje mustaks muutub efektiivsemaks.

Teoreetiliselt peaks selline lahendus päevase ajal kasvuhoone ju ka natuke jahedama hoidma. ja kui väga kõrbema kipub siis tünnis olev soe vesi kastmis veena ära kasutada ja mitu asja olemas. Ei külmeta taimi liig jaheda veega ja kasvuhoone veits jahedam kui kaevust jahe vesi asemele joost. Kastmisel siis peaks ikkagi vihmana laskma. Muidu kõrvetab äkki.

[muska71]

Olen lugenud,et kasta soovitatakse hommikul.Mõte ongi selline,et kui päeval kütab liiga kuumaks siis öösel kasvumajas tünn annab sooja ja hommikul juba normaalseks jahtunud veega kasta.Eile hommikuks oli tünnis temp 15C.

[Basilio]

Olen lugenud,et kasta soovitatakse hommikul.Mõte ongi selline,et kui päeval kütab liiga kuumaks siis öösel kasvumajas tünn annab sooja ja hommikul juba normaalseks jahtunud veega kasta.Eile hommikuks oli tünnis temp 15C.

Väga nutikas lahendus! Muide, kuidas ringlus toimib? Piltidel oli näha, et asjal on iseringlus ning tünn samal tasandil radikaga. Teoreetiliselt peaks tünn olema vähemalt 1m kõrgemal, et vesi korralikult ringi käiks.
Ja veel, öösel tünni ümber soojenev õhk peaks tõusma lae alla, kust temast suuremat kasu ei ole. Kas oled mõelnud asja väikese ventikaga tuunida? Mina paneks 2 suuremat arvutiventikat tünni kohale lae alla teine teisele poole puhuma, mingi 30-kraadise nurgaga allapoole suunatuna.
Paar termomeetrit kuluks ka ära, üks lae alla ja teine taimede juurde mulla peale. Siis on kohe näha, kuidas soojus jaguneb.
Minul on näiteks talvel ühes abiruumis nii, et lae alla võid kütta +30*C, aga põrandal üle +5*C ei lähe, aja või korsten lõhki! Kuna seal põrandal on veetoru, siis olen pannud suure põrandaventilaatori lae alla õhku liigutama ja korras!

[muska71]

Ringlus toimib hästi.Hommiku lased külma vee sisse ja tünn koos radikaga hakkab higistama,päeval hea näha kui vesi soojeneb ja higistamise piir langeb allapoole.See ju tüüpiline katlamaja lahendus,radikas on katel ja tünn akupaak,ka enamus katlamaju samuti ühel tasel nii katel kui akupaak.Katla võimsus ja ühendustorude jämedus peab parlanksis olema siis asi toimib.
See ventide mõte on asjalik ja tuleb ära teostada.

[reuter]

Asine teema, päris mitu päeva lugemist.

Pumpadest on enda pilk peale jäänud rahvavabariigi toodangule
http://www.goodluckbuy.com/dc50b-24130-d...-3-6a.html
üks näide nendest. Pakutakse alates 5V isenditest kuni 24V. Tõstekõrgus kuni 15m.
Kuna enda süsteemid alles lapsekingades ja täpset pumbavajadust ei tea, siis pole sealt pumpa veel tellind, aga pisikesed toitejubinad igatahes tulid ilusti saatekuluta kohale. Sellel lehel ei ole nende tootesarjade kõiki isendeid olemas, aga üsna hea ülevaate saab. Koduleht on neil vist microdcpump.com. Kui kellelgi on nende konkreetsete isenditega kogemusi, siis loomulikult oleks jagatud kogemused teretulnud, vastasel juhul ehk jagan sügise poole enda omi.

Enda küttekollektor on plaanis teha omatsirkulatsiooniga, st isoleeritud paak asub pennide peal ja kollektor paagist pisut allpool. Mingi termokontroll juurde, et kraan automaatselt kinni läheks, kui paneeli temperatuur enam paagi oma ei ületa

[oovi]

Paar viimast päeva on tuul keskmisest natuke tugevam olnud siin lõunaosariikides. Mõtlesin endamisi, et mis ta tühja uhab ja tuli garaažinurgas seisev pesumasina mootor meelde. Tuulegeneraator on mõttes olnud juba pikka aega aga pole veel teadmata asjaoludel teostuseni jõudnud, nüüd oleks vist õige aeg.

Selline näeb ta välja:


Kuna varem pole rattadünamost kaugemale jõudnud siis tekkis paar küsimust. Kas antud mootoril on vaja midagi ümber ka mähkida või piisab kuue klemmi seast nende kõikseparemate ülesleidmisest? Iseenesest minu algaja pilguga vaadates tundub see mootor esimeseks energiatekitajaks üsna kobe tükk olevat. Harju tal sees pole ja ringi käib päris lihtsalt, ilma nn jõnksutamiseta.
Paar pilti leiab siit edasi vaadates veel kel huvi:
http://album.ee/node/26892623/50298789

[Timm]

Konkreetne mootor on ju vahelduvvoolul töötav asünkroon. Järelikult voolu ei saa ta mitte kuidagi toota. Kui rootoril oleksid mähised, siis veel, aga kuna kuuldavasti harjad puuduvad, siis võib järeldada terassüdamikuga rootorit.

[Geena2]

Konkreetne mootor on ju vahelduvvoolul töötav asünkroon. Järelikult voolu ei saa ta mitte kuidagi toota. Kui rootoril oleksid mähised, siis veel, aga kuna kuuldavasti harjad puuduvad, siis võib järeldada terassüdamikuga rootorit.

Odoot, siin just läheb huvitavaks. Head mõtet ei tohi raisku lasta. Teatavasti kõik elektrimootorid on pööratavad, st neid saab ka generaatorina kasutada. Asünkroonmootorit on tsipa keerulisem rakendada. Idee ise on järgmine: torkad oma asünkroonmootori vooluvõrku ja see hakkab pöörlema. Ta pöörleb veidi aeglasemalt kui 50Hz võrgu poolt tekitatud pöörlev magnetväli. Nüüd paned talle propelleri külge ja see hakkab ise teda kiiremini ringi väntama. Kui rootor pöörleb natuke kiiremini kui meie 50Hz poolt ette nähtud, siis hakkab elekter Narva poole liikuma. Kogu moos :-)
AGA siin on ka plusse ja miinuseid.
+ Pluss on see, et saab ehitada tuulemootori (st generaatori) mille propelleri kiirus ei muutu. See on tormikindel värk. Mida tugevam tuul seda rohkem ampreid voolab Narva poole.
- Üks miinus on algkäivituse tegemine siis kui Narvast voolu ei saa võtta,
- Teine miinus on siis kui Narva poolt tekib voolukatkestus. Meie vapper generaator hakkab siis omapead kogu küla toitma (see on tegelikult hea), aga kui energiamehed tulevad liini remontima, siis on liin voolu all ja nemad ei tea sellest midagi ja see on vääääga paha.
- Miinus on ka siis kui tuul vaibub. Siis tiivik seisma ei jää, vaid hakkab tuult tegema.
Nende probleemide lahendamiseks on vaja mingeid kondensaatoreid ja spetsiaalset juhtimisplokki. Selle ehitust ma ei tea.
Ega ma ka rohkemat teagi. Kunagi seesama pesumasina mootor jäi mulle silma, et ehk sobiks otse, ilma reduktorita ... aga pole olnud aega ega viitsimist sellega mässata. Internetis keegi ameerika isemõtleja on selle lahendanud ja müüb neid plokke. Tal on üsna detailne mehhaanilise osa kirjeldus, aga elektroonikaploki kirjeldust ei ole. Ärivärk,