Postitused: 6
Teemad: 2
Liitus: Jul 2012
Maine:
0
15-07-2012, 15:13 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-07-2012, 20:47 PM ja muutjaks oli
Alamets.)
Tere.
Küsimus targematele kere gurudele, teemal pajero põhi ja karbid.
LUgu selline, et keevitasin kogu vajaliku osa kerest ära, asendasin mädad kohad ja plekid, nüüd põhi pritsitud ja vajab korralikku krunti ja mastiksit.
Loomulikult on kohti kus on valside vahel veel roostet või mõned poorid kust liiv teda väja ei puhastanud, siit ka küsimus kuidas järgnevalt toimida, tulemus peab saama VÄGA hea ja katekooriast" isalt pojale".
Ise mõtlesin nii, buvanoliga läbi ujutada, vivacolori korrostoppi rammusalt peale, liitekohad silikoniga kokku, uuesti korrostop ja lõpuks mastiks.
Sellega samuti teadmatus, kas kasutada bituumeni paasil asja või kautsuki paasil möga, bituumenile plaanisin saksa karipoli õli juurde segada, siis äkki ei kuiva päris kõvaks ja jääb ka mõningane ronimis võime, äkki.
Kautsuk vist maasturi alla parem, aga kas pole nii, et sinna ei kannata mingit õli juurde segada. Või on parem kui happekrunti kasutada päris alla?
KIndlasti tuleb ka karbid, koopad ja raam seestpoolt millegi hästi roniva ja mitte kõvastuvaga ära tuisata, äkki mõni home made retsept kellelgi.
Igaljuhul pajatage kuidas keegi selle asja ära lahendaks.
Siis küsimus veel buvanoli kohta, kui lasen teda aknapesu spray pudelist läheb ta ka sinna kus on pind täiesti haljas, kas võib teda ka puhtale plekile lasta.
Postitused: 6
Teemad: 2
Liitus: Jul 2012
Maine:
0
Saan siis õieti aru, et krunt üks ei hoia niiskust kinni ja rooste hakkab elama, tuleb suvaline pinna kaitse värv peale lasta siis saab asi roostekindel.
Postitused: 2,323
Teemad: 22
Liitus: Jan 2010
Maine:
27
Keevitaja Uusbergi Ott sattus Viljandi teeninduses zigulil karpe vahetama, mis olid hanerasva täis aetud. Keevitas, oksendas ja keevitas jälle...
Postitused: 448
Teemad: 32
Liitus: Mar 2008
Maine:
6
15-07-2012, 23:24 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-07-2012, 23:26 PM ja muutjaks oli
Maanteemuuseum.)
Sander-mistanüüdoligi seisukoht on täiesti pädev. Esimese punkti juures lisaksin, et soovitav teha korduvalt ja vahepeal niiskeks pihustada ning teise punkti juures, et terasharjaga pole vaja maha käiata, pinnale peaks jääma kaitsev fosfaadikiht, seega muundurijäägid pühkida maha tavalise jäigema harjaga. Ja ei mingit pesu enne krunti! Siis juba happekrunt ja kahekomponentne krunt ja jääb kõva küll ning võib hakata värve peale ajama ...
Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Postitused: 874
Teemad: 14
Liitus: Sep 2008
Maine:
26
Oma kogemustest ütleks, Korrostop Pluss on palju kehvem ollus (ainus eelis kiire kuivamine) kui tavaline Korrostop. Ja nagu eespool ja ka lingitud teemas öeldi, tuleks ikkagi happekrunti ja sealt tulenevalt kõike järgnevat kasutada.
Samas on mind pikka aega närinud küsimus roostesurma vajalikkusest/mõtekusest. Keemia poolest (ei ole küll kahjuks keemias tugev) peaks ta toimeainelt olema happekrundiga identne. Võibolla ainus eelis, et happekrunt kuivab kiirelt ära, roostesurm mõjub pikemalt. Ükski proovitud lahusti roostesurma maha ei võta, ainult vesi, aga sellele järgneb momentaalselt rooste. Et panen roostesurma peale ja harjan maha, samas saab harjata vaid siledat ja lihtsa kujuga ja väikest pinda (et peast lolliks ei läheks.) Liivapritsi üks eeliseid ongi ju see, et saab puhtaks ka keerulised kohad, kuhu harjaga ligi ei saa. Siis käivitub ju lõputu ahel: liivaprits, roostesurm, roostesurma eemaldamiseks uuesti liivaprits jne jne jne. Aga miks mitte roostesurm vahele jätta ja haljas metall lihtsalt pesta (mitte veega) ja kohe happekrunt peale kanda?
Postitused: 730
Teemad: 323
Liitus: Feb 2006
Maine:
7
Kui rahakott kannatab siis mine liivapritsi ja peale pritsi kohe haljale rohekas happekrunt firmalt spies-hekker, sellele hiljem järgi ka epoksiidkrunt. Mingit harjaga roostenühkimist harrastab vaid masohist(hari ei saa pooridest kätte ja nühid metalli vaid läikima) . Ei tasu nii teha, nb see harjaga rooste nühkimine tasub ennast ära vaid väikeste ja ligipääsetavate kohtade puhul. Kõik suuremahulised tööd ja ebamugavad kohad ikka liiva või mis iganes prits. Pinda pole vaja karestada jne. Epoksiid pole poorne ja ei lase niiskust niisama ligi, kuigi ka epo tuleks üle katta. Tartus juba saab ilusti osta poest, kivikaitse püssiga lastav Rubberprotect, jääb nagu tehase kummihermeetik. Sinna peale võid ka südamerahuks hiljem lasta niiskust takistavat keemiat.
Kui vaja siis kontakti saad privast. Tartu.
http://www.motoristiklubi.eu : pidevas sisu lisamises tegemistest.
Auto on vaid tagaveoline, ülejäänud on ostukärud!
Postitused: 6
Teemad: 2
Liitus: Jul 2012
Maine:
0
Põhi ja karbid ongi juba pritsitud, ostsin mõned materjalid ja toimin siis nii:
Pritsitud pinnad buvanoliga üle, harjaga puhtaks, hapekas, epo, ja 2K veoka värv sinna otsa.Mastiksiga on veel lahtine, kas segan mingile suvalisele bituumen lögale veits õli juurde või kasutan kautsukit. Kuna põhjaalune on väikeseid karbikesi risti, rästi tais ja nende valtside vahel ja sise õõnsustesse jääb kindlasti midagi paha siis tuiskan nad seespoolt karipoli grafiit õliga üle.
Siis kui auto hakkab komplekteeruma, ja liikumis võimeliseks saab lasen igasugused sisekarbid ML vahaga veel üle, arvan ,et se karipoli õli imbub sinna valside ja punkt keevituse vahele vähe paremini kui ML.
Parandage mind kui midagi siin lonkab.
Postitused: 3,678
Teemad: 30
Liitus: Oct 2003
Maine:
57
Selles on sul õigus, et karipoli grafiitõli imbub paremini, kui ML. ML ei imbu üldse. Grafiitõli seevastu ronib isegi värvi alla ja rikub seda.
Minuarust on vale see, et buvanoli pole üle niisutatud. Ta jäi nüüd poole reageerimisega. Kui hiljem niiskust saab, hakkab jälle reageerima. Värvi alune reageerimine võib aga pinnakattele halvasti mõjuda.
Postitused: 6
Teemad: 2
Liitus: Jul 2012
Maine:
0
Selle niisutamise, asja jätsin kogematta teemasse kirjutamatta, lasin ikka spray pudelist vett peale paar kolm tundi pärast happega kokku pinseldamist.
Selline küsimus kaa veel, et kuidas ma neid värvitud pindu puhastan mis olid pritsitud pinna kõrval ja said buvanoliga kokku, kunagisest ajast mäletan, et nad on ka peale paari päeva tatised ja nakkuvad.
Postitused: 6
Teemad: 2
Liitus: Jul 2012
Maine:
0
Nüüd küsimus karipoli õli kohta, kui mökerdan grafiitõliga sisekarbid ja koopad seestpoolt kokku, kas on oht, et ta punktkeevituse vahelt krundi alla ronib ja selle lahti kangutab, kruntideks siis hape ja epo.
Postitused: 2,735
Teemad: 115
Liitus: May 2004
Maine:
23
Garaasis vedeleb igasugu bituumen käkke ning paksu õli mis ei haise (vist silindriõli), leiaks veel alumiiniumpulbrit ja ühe kergelt roostetava Fordi, mis veel ei vaja keevitust.
Küsiks siis, et kuidas ja mida kokku keeta, et see Fordi rooste saaks ära kaetud.
Ajaks pliidil õli kuumaks ja viskaks sinna bituumenit sisse, ehk 100g õli kohta 1kg bituumenit ja võõpaks pintsliga põhja alla enne kui ära jahtub.
Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Postitused: 2,735
Teemad: 115
Liitus: May 2004
Maine:
23
Väga hea video.
Seal soovitabki valida pigem õli baasil, et see oleks pidevalt vedel ja imbuks sisse.
Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.