[rollfix]

Aga Nõuk. Liidu ajal olid vabamüügis bensiinimargid A72, A 76 ja AI 93.
Kustkohast need ,,segajad,, 95-te said? See oli ju ainult talongi alusel ettevõtetele. Mäletan, ministeeriumi Volgad said seda head märjukest.

[Ishijupp]

Kustkohast need ,,segajad,, 95-te said? See oli ju ainult talongi alusel ettevõtetele.

Ei olnud, aegajalt tilkus seda kraami ka vabamüüki.

[Maamees]

Mingi hetk bensiinikriisi ajal või järgselt oli liikvel bensiin mis haises vängelt ja oli imelikku värvi, toon meenutas kergelt "tripperililla" õrna lahust. See oli paras solk ja peavalu, mingi sade eraldus sellest ja karbussi põhja tekkis paras kogus seda, paraku tikkus ka düüse ja filtreid ummistama.

Kriisis ajal prooviti vist sõita kõigega mis põleb, eriti kui auto oli ka selline, et suht pohlad oli tema tervislik olukord, liikuda oli ju vaja. Pinginaabri isa töötas ehitusfirmas varustajana ja oli laialt käes vedeldajat (oli vist SR2 selle mark). Bensiin ja see SR2 sai segatud üks ühele ja "nullkaks" sõitis küll, ei juhtunud miskit hullu. Nitrolahustit oli ka saada, kuid sellega ei julgenud loomkatseid teha, kartsime liiga raju olema

[Daff]

Nitrolahustiga üks meenutus,tuttav rääkis.
Oli tema siis lugupeetud mehanisaator ühismajandis ja juhtis tähtsalt MTZ tüüpi traktorit. Käimas parajasti sõnnikuveo hooaeg, kiire värk, masinaid tangiti otse põllul.Peale tankimist pani vilunud masinist tähele, et tema traktor, mis tavaliselt liikus võrdselt teistega, otsustas ootamatult teised konkurendid pikalt seljataha jätta. Ülejäänud seltskond arvas jälle, et, muidu nii ontlik mees, ja nüüd kurat pumpa kruvinud. Lõunapausi ajal võeti olukord kõrgendatud tähelepanu alla, kuid ei tuvastatud mingeid kõrvalekaldeid etteantud võistlustingimustest. Müstiline sündmus jäigi lahendamata, kuni järgmise hommikuni, kui uuesti tankurauto põllule tuli. Siis saadi tekkinud erakorralisele olukorrale selgust. Nimelt, oli tankur käinud EPT meestel abis atsetoni tsisterni tühjendamas, hiljem aga pumpa tühjaks ei lasknud ja ca 30 liitrit puhast atsetoni kihutati traktori paaki, millega loodi viljakas pinnas ebaausa konkurentsi tekkeks. Hiljem kui traktor sai tangitud reeglitepärase mixtuuriga, liikusid kõik masinad kõigi suureks rõõmuks jälle võrdse kiirusega.

[Tegelane5]

Isal oli ka kunagi ammu 011, tollel polnud midagi ringi ehitatud ja sai vahel ka puhta 76-ga sõidetud. Uimasem siis natuke oli ja mootori hääl ka nagu veidi teine, aga sõitis ja midagi hullu ei juhtunud. Samas hiljem juba Opel Kadetil oli kohe aru saada, kas paagis 92 või 95. 92-ga oli tunduvalt tuimem.

Ise valasin kunagi oma Datsun 120Y-le 76 sisse, sest muud polnud käepärast. Isa töötas siis tanklas ja sai 76-t kätte. Sõitis küll. Järsku kiirendust ei tahtnud, siis kippus klõbisema, nii et möödasõit oli vastumeelne tegevus. Aga kui hoog sees, siis polnud vahet. Lippas küll ja ei teinud teist häält. Eks mootor oli ka vana ja hõre, 300km peale tuli 1L õli juurde panna. Sellepärast väga ei hellitanud ka. 76-ga sai ikka mitmeid kordi pikemaid otsi sõidetud. Kui vana mootor peale vahetust lammutatud sai, olid kolvid pragulised. Ei tea kas sellest 76-ga piinamisest või mõnel muul põhjusel.
Aga kütusekulu oli 76-ga väiksem! Ilmselgelt oli tegemist sama probleemiga, millest eelpool juttu - 92 ja 95 olid nii ära solgitud, kui veel sai. 76 oli puhas, seda millegipärast ei solgitud.

Ise ka detoneerima kippunud auto sõitnud ja pakuks et sõidustiili tõttu tuli vahe sisse. Pmtslt peab siis ju hoidma maks väände kandis pöördeid, töristada ja peenestada ei saa. Kõrgema oktaanarvuga(ilma detonatsiooni meelde tuletuseta) ei viitsi niimoodi sõita ju

[Vahelaager]

minu jaoks kõlab nagu müüt aga, Kunagi olla läinud hommikul ühe põllu peale kaks niva kombaini, kuid õhtuks ei naasnud üksgi neist kombainidest... Miks???
Sest üks läinud põlema, teine olla kummuli keeratud.

[pen.skar]

Puurmanni kandis oli ööseks põllulejäetud kombain samas kohas kummuli leitud- Rõika polügoonile heidetud pomm sattus valesse kohta. Ju nii suur hunnik rauda varjuta õige märgi.

[Aspelund]

Utsali polügoni kohta räägiti juttu, et seal kõrval tõstnud kopp turvast. Polügonile rünnakut teinud lennuk võtnud sihiku kopale ja pannud juraka ära.
Kopamees pääsenud küll eluga. Aga kibekähku laekunud žürii kõrgetest militaarametnikest, kes turbaaunast jupi stabilisaatorit koos selle seerianumbriga leidsid ja siis süüdlast otsima kihutasid.


Ühe viljandi asutuse juhtidel oli hea läbisaamine Suislepa lennuvälja juhtidega. Kui järjekordsed õppelennud käisid, võetud siis asutuse juhid pardale ja lennatud Musta mere äärde šašlõkki sööma. Sealt jälle tagasi.

[krossifänn]

Tere.Ksf.Muumitrammi algatatud teemas E-5015 on praegu juttu ekskavaatoriga treilerile sõidust ja selle võimalikest ohtudest.Arvan et see lugu sobib siia teemasse rohkem kuna treilerile sõit on niigi ohtlik pluss joogine pea
Üks traagilise lõpuga lugu nõukaaja lõpust siis Elva EPTst käskkirja näol.

[pen.skar]

Kuldre kolhoosil juubelipidu. Esimees jalaluumurruga haiglas, peaagronoom peakorraldajaks. Tapeti 7 härga, püüti ja suitsetati karpi, telliti kolm ansamblit, esimees haiglast pani südamele: 450 osalisele too 32 kasti viina, ennem olgu rohkem kui seda häbi et otsa saab. Peaesineja ansambel „Suveniir „ viibis kohalejõudmisega. Abiesimees (sihuke suur ja lai 2m mees) kamandab soojendusbändi fuajeest lavale asendama. Need punnivad kahjurõõmsalt vastu- meie ei saa kuidagi vestibüülist ära tulla, küll Suveniir mängib... Järgmine moment esipillimees ronib kaminaaugust välja, klopib end tuhast puhtaks ja kolisid sõnalausumata pealavale. Suveniir jõudis 4 tunnise hilinemisega kohale. Jõgioja täis kui naat- kanti sisse ja pandi püsti klaveri või oreli ette. Mängisid oma kolm tundi vahvalt ära. Tasu järele- agronoomilt- hilinesite neli tundi, seega raha saate ka nelja tunni pärast, ehk hommikul kell kuus... Inimestel keelati esimehe tuppa minna, sest seal agronoom ja ansambli juht Jõgioja ütlevad, mida üksteisest arvavad... Siis istusid abiesimehega maha ja lasid ka ise üht ja teist. Järgmine päev agronoomil vaja sugulase sünnipäevale minna. Tuli konjak kaasa võtta. Põdes nii hullusti, et pudeli peale vaadata ei kannatanud, läks selg ees külmikuni ja tagantkätt võttis õige asja.
Hindadest. Kukerpilli õhtutaks 600 rubla, see teeb 60 krooni ehk 4 eurot praeguses rahas... Kuldne Trio. Smeljanski ja Vlassov vabandasid, et kolmandat lolli täna pole ja küsisid mõlemale a`100 rubla, järgi võis tulla kasvõi zapikaga. Ainus tingimus, et pidi olema võimeline 120 sõitma! Kuigi kolmandat polnud, tegid kaks väikest kämbut sellist mürglit, et klubijuhataja kartis tõsimeeli lavapõranda pärast...

[Basilio]

Utsali polügoni kohta räägiti juttu, et seal kõrval tõstnud kopp turvast. Polügonile rünnakut teinud lennuk võtnud sihiku kopale ja pannud juraka ära.
Kopamees pääsenud küll eluga. Aga kibekähku laekunud žürii kõrgetest militaarametnikest, kes turbaaunast jupi stabilisaatorit koos selle seerianumbriga leidsid ja siis süüdlast otsima kihutasid.

Selle peale sobib nagu rusikas silmaauku lugu ühest sõbralikust foorumist:

"Lõik dokumendist:

Segakomisjon, koosseisus ..., tuvastas:

1. Haspel on purunenud ja paiskunud 6 m kaugusele. Remont pole teostatav.
2. Peksukorv on alalisest kinnituskohast lahti rebitud ja deformeerunud. Remont pole teostatav.
3. Põhupuistur on riknenud. Remont pole teostatav.
4. Tigukonveier on purunenud. Remont pole teostatav...

... Punktide 1-39 põhjal palun tunnistada märk 125 mm 3ВБМ3 mürsuga hävitatuks, ja seetõttu toetada kolhoosi „Punane viljapea” esimehe, sm ... palvet viljakombaini SK-5 „Niva” kolhoosi bilansist mahakandmiseks paragahv ... alusel

Segakomisjoni esimees, major ...

Kuupäev

Allkiri

Allpool – polgukomandöri käega:

„Jajaa, toetan - toetan. Kuid seda joodikust kombainerit, kes jättis oma "tarantassi" öösel tankipolügoonile, tuleb keppida, keppida ja keppida! Ja polügooni valvet, kes selle maha magas, samuti. Aga ekipaaž, kes tabas halva nähtavusega, liikumise pealt, esimese lasuga märki, on väärt premeerimist. Ja ühtki karvakest nende peast te minu käest ei saa!”
"

[Mossemees]

Kui juba teema artistide peale läks, siis kusagil '70 aastate alguses olnud Reola kultuurimajas kavas Jaak Joala esinemine kohalikule rahvale. Rahvas siis kõik kenasti kohal, ootavad ja ootavad... Kuni lõpuks ilmus Joala lavale, ise praeguse liiklusseaduse järgi ilmselgelt "kriminaalses joobes" ja teatas: "Mina teile, matsidele, laulma ei hakka!" Ja kõndis lavalt minema. Asi lõppenud sellega, et veidi hiljem jooksnud kuulus laulja, endal vaid saunalina ihukatteks ümber kere, ümber kultuurimaja, kamp väga tigedaid "matse" kannul. Mõnede allikate põhjal olevat ka väike füüsiline noomitus tehtud. Juhtus see kõik enne minu sündimist, nii et ise pole ma seda näinud (kuigi kuulnud päris mitmelt inimeselt). Aga nagu ütleb vanasõna, suur teed ja rahva suud ei saa keegi kinni panna. Ja kui see lugu siiski päris tõele ei vasta, siis vabandan avalikult siin avalikus foorumis asjaosaliste ees juba ette.

[flanagan]

Kui juba teema artistide peale läks, siis kusagil '70 aastate alguses olnud Reola kultuurimajas kavas Jaak Joala esinemine kohalikule rahvale. Rahvas siis kõik kenasti kohal, ootavad ja ootavad... Kuni lõpuks ilmus Joala lavale, ise praeguse liiklusseaduse järgi ilmselgelt "kriminaalses joobes" ja teatas: "Mina teile, matsidele, laulma ei hakka!" Ja kõndis lavalt minema. Asi lõppenud sellega, et veidi hiljem jooksnud kuulus laulja, endal vaid saunalina ihukatteks ümber kere, ümber kultuurimaja, kamp väga tigedaid "matse" kannul. Mõnede allikate põhjal olevat ka väike füüsiline noomitus tehtud. Juhtus see kõik enne minu sündimist, nii et ise pole ma seda näinud (kuigi kuulnud päris mitmelt inimeselt). Aga nagu ütleb vanasõna, suur teed ja rahva suud ei saa keegi kinni panna. Ja kui see lugu siiski päris tõele ei vasta, siis vabandan avalikult siin avalikus foorumis asjaosaliste ees juba ette.

Ja peadki vabandama.Ja kohe
Flanagan

[Regardman]

Müüt sellest, kuidas Rakvere rajooni kõik kruusateed asfalteeritud sai.

Suve hakul saabus Rakvere jaama bituumeni vaguneid. Sügiskülmade eel seisnud vagunid siiani paigal ning huvi nende vastu ei tuntud. Kohalik armee ninamees saanud haisu ninna ning uurinud, et ega tõesti taheta seda lasti hukka lasta. Raudteemeestel polnud kahju, vagunid kippusid vaid jaama ummistama. Punaarmee sai oma osa kätte, ent mida teha ülejäänuga? Kiire nõupidamine EPTga ei jätnud kellegile asu, kogu vabariigi teedeehitustehnika suunatud Rakverre, et asfalt ikka enne lume tulekut maha saaks.

[Aspelund]

Tegelikult oli vist lugu nii, et Rakveres juurutati kõige eesrindlikumalt põlevkivituha baasil asfaldi tegemist. Hea kraam sai küll, aga paari aastaga tikkus pragunema. Ühes Maanteemuuseumi aastaraamatus on sellest mõne sõnaga juttu.

[Maanteemuuseum]

Tegelikult oli vist lugu nii, et Rakveres juurutati kõige eesrindlikumalt põlevkivituha baasil asfaldi tegemist. Hea kraam sai küll, aga paari aastaga tikkus pragunema. ...

tegelikult põlevkivituhaga asfalti ei tehtud, sellega stabiliseeriti tee alust (kalli tsemendi asemel) ükskõik millise katte alla. Väidetavalt olla tõesti põlevkivituhk süüdi asfaldi pragunemises, kas ka tegelikult, ei tea ...

[Daff]

Mürki ei julge võtta, aga mul samad andmed, et põlevkivi tuhk süüdi selles, et teed laiali läksid.
Nimelt, sai kunagi Poolas, Suwalkis, istutud laua taga ühe soliidse noormehega, kes esitles ennast kohaliku teede ehitus insenerina. Jutt oli arukas, rääkis palju sellest miks poolas teed lagunevad ja märkis jutu sees ära ka selle, et eestis on põlevkivi tuhk paljudes asjades süüdi. Tema väitel ei taluvat see materjal külma. Pidavat olema meeletu paisumisega.

[mlsluik]

Selle sama va tuhaga stabiliseeriti mõned aastad tagasi tartu-viljandi lõigul parve soo vahelist ala, siiamaani ei saa kurta võrreldes sellega, mis enne seda kevadeti seal toimus

[Maanteemuuseum]

Selle sama va tuhaga stabiliseeriti mõned aastad tagasi tartu-viljandi lõigul parve soo vahelist ala, siiamaani ei saa kurta võrreldes sellega, mis enne seda kevadeti seal toimus

vaat seda minagi, olen ühe kõrvaga kuulnud et häda algpõhjus pole mitte tuhas kui sellises, vaid tehnoloogiast mittekinnipidamises õndsal vene ajal - nimel oli seda ollust vabalt käes ja pandi teda kordades rohkem kui eesrindlike nõukogude eesti teadlaste retsept ette nägi.

[Talupoeg taluja]

Selle sama va tuhaga stabiliseeriti mõned aastad tagasi tartu-viljandi lõigul parve soo vahelist ala, siiamaani ei saa kurta võrreldes sellega, mis enne seda kevadeti seal toimus

vaat seda minagi, olen ühe kõrvaga kuulnud et häda algpõhjus pole mitte tuhas kui sellises, vaid tehnoloogiast mittekinnipidamises õndsal vene ajal - nimel oli seda ollust vabalt käes ja pandi teda kordades rohkem kui eesrindlike nõukogude eesti teadlaste retsept ette nägi.

Aga selle läbustamise ehk tehnoloogiast mittekinnipidamise tulemusena said kuullaagrid küll head.