[Daff]

Sul täiesti õigus. Ma olin selle detaili sealt täiesti ära unustanud. Nüüd kerib vaikselt pildi ette. Piinlik lugu.
Need avaused olid tuulutuse jaoks. Sõeltepealt tulev õhuvool väljus nende "eeslikõrvade" vahelt ja viis peene agana ja muu pahna masinast välja. Kui põhukogujat ei kasutatud, siis polnud nendest lugu, kuid kui põhukoguja oli täis, jäid need avad ainukeseks kohaks kust tuul välja pääses.

[Daff]

Põhukogujast veel. Avamine ikkagi ei käinud automaatselt. Avati jalaga. See oli avarii avamine, mis rakendus siis, kui põhukoguja oli lootusetult umbes ja põhupakkijad juba seisma jäid. Sellisel juhul hakkas põrksidur üle andma ja rakendas selle avarii avamise süsteemi.

[kolos]

ei olnud ikka jälle päris nii. see mis tasemel asi avanema pidi (automaatselt) seda sai reguleerida. et päris täis ikka ei pidanud minema. kes on tagumise vahevõlli "piirkonda" hoolega vaadanud võis seal ehk leida selle süsteemi üles. seal polegi muud kui nookur, mille ühe otsas tõmmits, ja see avanes suhteliselt kergelt. on ka isegi nii tehtud, et põhuhunnikute vahemaa enamvähem paikasaamiseks on lastud koguril ise tühjeneda. et siis hiljem need täpselt ühele reale saada. see on ehk vanematelt piltidelt näha.

[E303]

Põhukogujast veel. Avamine ikkagi ei käinud automaatselt. Avati jalaga. See oli avarii avamine, mis rakendus siis, kui põhukoguja oli lootusetult umbes ja põhupakkijad juba seisma jäid. Sellisel juhul hakkas põrksidur üle andma ja rakendas selle avarii avamise süsteemi.

Nival oli armatuurlaual punane kontroll lamp mis süttis siis kui põhupunker täis sai.Kui kombainer sellel ei reageerinud siis rakendus avariisüsteem mis tühjendas põhupunkri automaatselt.

[kolos]

[/quote] Nival oli armatuurlaual punane kontroll lamp mis süttis siis kui põhupunker täis sai.Kui kombainer sellel ei reageerinud siis rakendus avariisüsteem mis tühjendas põhupunkri automaatselt.
[/quote]

päris tihe rebimine, veel tuleb siis lisada, et see mis reageeris oli selline väike lapats koguri laes, mida põhk vajutas tahapoole. aga need kadusid üsna ruttu.

[CORRADOg60]

Põhukogujast veel. Avamine ikkagi ei käinud automaatselt. Avati jalaga. See oli avarii avamine, mis rakendus siis, kui põhukoguja oli lootusetult umbes ja põhupakkijad juba seisma jäid. Sellisel juhul hakkas põrksidur üle andma ja rakendas selle avarii avamise süsteemi.

Nival oli armatuurlaual punane kontroll lamp mis süttis siis kui põhupunker täis sai.Kui kombainer sellel ei reageerinud siis rakendus avariisüsteem mis tühjendas põhupunkri automaatselt.

See punane lamp süttis ikkagi siis, kui põhupunker korralikult ei sulgunud või "luuk" parajasti lahti oli.
Tegelikult oli asi nii mõeldud(ja ka koolis räägiti ja õpikus kirjutati), et esimesele ringile minnes keerati selle kaitseautomaadi mutrit kaks pööret lahti, masin tegi oma tarkusest esimesed "aunad", pärast seda keerati mutter õigele kohale tagasi ja kombainer vajutas eelmise ringi aunaga kohakuti jõudes pedaali...

[E303]

Eelmisel nädalal sai pildistatud  ühes taluhoovis täiesti töökorras  nivat  СКП-5А aastast 1985 .Mootori töötunnid olid 3336.  Nii heas töökorras ja välimuselt hästi hoitud nivat kohtab eestis praegusel ajal harva.

[Sillu]

Eelmisel nädalal sai pildistatud ühes taluhoovis täiesti töökorras nivat CKP-5A aastast 1984.[...]

Paluks mitte võtta norimisena või tähenärimisena, aga kui tahate ilmtingimata kasutada vene masinate margitähiste puhul nn. originaaltähti, siis olgu KÕIK tähed vene kirjas ehk siis antud juhul oleks kombaini margiks СКП-5А, mis on kirjas ka kombaini kabiini-alusel esipaneelil. Mina küll olen enamasti kasutanud ladinatähestikulist transkribeeringut ehk siis konkreetsel juhul oleks kombaini margiks SKP-5A.
Selline eesti/ladina ja vene tähtede kombinatsioon ühes ja samas margitähises aga mõjub suht imelikuna.

Parimat, Silver

[E303]

СКД-5 "Сибиряк üks selline kabiiniga variant oli kuulsa kombaineri Elmina Otsmani käsutuses 70 kümnendate alguses.Ilma kabiinita variante leidus mõned ka tartumaal ning võib olla ka kuskil mujal. Samuti skd-6 mis oli tootmises kaheksakümmnendatel aastatel ka seda kombaini ka eestist ei leia.Vot ei saagi aru miks vene ajal eestisse ei toodud neid kombaine massiliselt. Kas nad ei sobinud siis eesti oludesse või oli mingi poliitiline või majanduslik põhjus.Kui Krasnojarski kombaini tehas hakkas tootma Enicei-1200 aastal 1986 siis ilmusid küll need kombainid kohe meie põldudele.

[Sillu]

Vabalt võis põhjus olla selles, et Krasnojarsk on Eestist lihtsalt rohkem kui poole kaugemal kui Doni-äärne Rostov (googlemapsi järgi vastavalt ca 5200 km ja veidi üle 2000 km), ja nii logistiliselt kui majanduslikult oli otstarbekam siia tuua Rostovis toodetud kombaine. Tõsi, sel juhul on veidi raske seletada, miks 80ndate 2. poolel siiski ilmusid meie põldudele Jenissei-1200 tüüpi kombainid.

Olen kuulnud ka jutte, et Saksa DVst meile kombaine ja presskogureid päris sotsialismiaja lõpuni ei toodud, kuna esimesi olid mõeldud asendama Jenissei ja Don kombainid, teisi aga Kirgistan tüüpi pressid. Kas neil juttudel ka tõepõhi all on, ei tea.

[kopraonu]

Kindlasti oli NL kaubanduses oma skeem, kuidas kaupa jaotati. Mis tehnikat puudutab,siis selle osas tuli igal kolhoosil ja sohvoosil esitada taotlused uue tehnika saamiseks. See läks kõik ENSV siseministeeriumi?(võin asutuse osas veidi eksida),kust edasi liikus taotluste hulk,koondatud kujul, Moskvasse. Vastavalt siis keskkommitee jaotus kavadele eraldati ühte teist. Tavaliselt vähem,kui vaja oli. Kuid kuidas päris täpselt see süsteem käis ei tea ka mina, tean vaid seda mida mõni varustaja on moka otsast poetanud. Kindlasti pidi taodeldava kombaini,põllutehnika,auto osas olema ka asutuse oma finantseering. Päris tasuta lõunaid ei olnud ka NL ajal. Ise asi on igasugu kapitaal remondid ja muude asutuste vahelised kauba vahetuses nagu: teras talad, UAZ raamide vastu jne.

[krossifänn]

Vot see ksf.E303 esitatud küsimus on mindki painand.Sel "õndsal" nõukaajal sai ikka uuritud ka venekeelseid ajakirju/ajalehti ja ka Vremjat vaadatud Seda ikka sellepärast et miskit huvitavat tehnikat näeks:kombainid kindlasti.Ega siis vene keelest muhvigi jagand aga pildist ikka Ja Sibirjakke paistis ikka palju olema aga meil siin Eestis mitte.
Küsimuse esitaja mainitud "mõned ka Tartumaal" on mõeldud ilmselt Ülenurme majandi isendeid.Sellel majandil oli igasugu huvitavat tehnikat.
"EPA Ülenurme õppe ja katsemajand" oli õige nimi ja mingi eri diil neil uue tehnika saamise osas oli.Kas selle põhjuseks oli EPA või katsemajand või miskit kolmandat ei oska kommentaarida aga neile eraldati sihukest tehnikat mida mujal veel polnud.Väidetavalt olevat sinna majandisse tulnud üks esimesi traktoreid K-700.(aastaarvu ei tea).Neid Sibirjakke oli vähemalt kaks ja 1979aastal neid enam näha polnud.(ilmselt ettenähtud tööaastad täis ja maha kantud) Siis 80ndate algul oli majandil juba oma hüdrauliline ekskavaator ЭO-3322A ja laiadel roomikutel MTП-71.(soo/turbaraba ekskavaator). Siis kui läks masstootmisse uus joss T-130(1978) oli kohe üks sihuke ka Ülenurmel.Tavaliselt läksid sihukesed masinad EPT-dele või ehitusele.Sovhoosid/kolhoosid olid rahul kui said mõne EPT-s oma aja ära teenind T-100ja endale.Ühe kunagi loetud"Sots-põllumajanduse"andmetel tuli üks esimesi kodumaiseid liikurhekseldeid KCK-100 ka just Ülenurmele.
Uue masina juhiks sai toonane naabrimees Aleksander.Kahjuks ei näinud ega kuulnud sellest masinast hiljem enam midagi.Kas lagunes kohe ära,müüdi maha vms.
Veel Sibirjakkidest.Sellel pildil on neid kaks.Üks mis punkrit tühjendab(terve päiksesirmiga) ja teine kohe selle taga.(1976/77)

Ja see teine(ilma päiksesirmita)millel trummel umbes.(1976/77)

Ja siis kümme aastat hiljem esimene Eнисей-1200H (1986)

[kopraonu]

Samasugune,kui mitte isegi sama Jenissei 1200 koristas aastatel 1995-1997 vilja ka Nõo sohvoosi endistel põldudel.

[kolos]

sibirjakki tegi sama tehas, mis jenisseid ehk krasnojarsk. skd-5 alustati 1969
seejuures on eestis olnud ka tõenöoliselt ckd-6, mille transmissioon oli rihmülekandega. vähemalt ühe sellise peal sai koogutatud, kuid ilmselt ei pööranud ma sellele tähelepanu, sest see polnud ju enam see. need ck-4 mis olid ilma kabiinita olid nagu skd-4 ja need mis kabiiniga ckd-5 ed.

[dzeiaar]

Nägin suvel nutikat kasutust vanale siloaugule
   

[Sillu]

sibirjakki tegi sama tehas, mis jenisseid ehk krasnojarsk. skd-5 alustati 1969
seejuures on eestis olnud ka tõenöoliselt ckd-6, mille transmissioon oli rihmülekandega. vähemalt ühe sellise peal sai koogutatud, kuid ilmselt ei pööranud ma sellele tähelepanu, sest see polnud ju enam see. need ck-4 mis olid ilma kabiinita olid nagu skd-4 ja need mis kabiiniga ckd-5 ed.

Suht segane tekst, aga vähemalt mina olen küll kogu aeg elanud teadmises, et kabiiniga SK-4 pole kunagi tehasest tulnud. Teiseks see, et kui kasutad vene tähti, siis pane samas margitähises ja soovitavalt ka samas postituses kõik vene tähed (või siis samamoodi kõik ladina tähed)!

[CORRADOg60]

Jutt käib teemas kül uuematest masinatest, aga ennast on hakanud vaevama küsimused, mis masinaid kasutati meie maal enne S-4-ja ja moodsamaid masinaid?
Nende kohta väga infot ega pildimaterjali ei liigu.
Enda kõrvu jõudnud vanemate inimeste suust jutud näiteks 50-ndate aastate alul Järvamaal(ja ilmselt ka mujal) liikunud järelveetavaist kombainidest, mille jõuallikaks oli roomiktraktor. Teenindav personal olla olnud ka üpris arvestatav- lisaks kombainerile ja kombaineri abile kaks töötajat põhupunkri kõrval platvormil hangudega põhusaadu korrastamas ja kaks teisel platvormil viljakotte täitmas-sidumas... Ja olevat olnud ka teraviljapunkri ja väljalaadimisteoga variant, mis muidu eelmise sarnane...
Paraku vanem rahvas enam masinate marke ei mäleta...

[kopraonu]

Ma usun,et enne SK-4 oli eelkäija,mis oli UralZiS mootoriga(vist SK-3?). Kuid, neid oli väga vähe, enamus võtsid vilja kolhoosides/sohvoosides kas:
a. taludest sundkorras rekvireeritud rehepeksu masinatega
b. olid mingid traktoril järel lohistatavad vilja lõikamise niidukid aga neid oli väga vähe. Vähem isegi kui SK-4 kombaini eelkäijaid.
c. Puhas käsitöö,kui külas tehikat ei olnud siis sirp kätte ja tööle.

[CORRADOg60]

Ma usun,et enne SK-4 oli eelkäija,mis oli UralZiS mootoriga(vist SK-3?). Kuid, neid oli väga vähe, enamus võtsid vilja kolhoosides/sohvoosides kas:
a. taludest sundkorras rekvireeritud rehepeksu masinatega
b. olid mingid traktoril järel lohistatavad vilja lõikamise niidukid aga neid oli väga vähe. Vähem isegi kui SK-4 kombaini eelkäijaid.
c. Puhas käsitöö,kui külas tehikat ei olnud siis sirp kätte ja tööle.

Oma kandi vanema rahva mälu järgi olid kaks esimest varianti käigus põhilise töömeetodina kuni 50-ndate alguseni. Aga 1950 aastal olevat ilmunud ülalkirjeldatud järelveetavad ja traktori jõuvõtult ajami saavad elukad. Olevat olnud ka oma mootoriga ja järelveetav.
Ja esimeste kombainide tööpõld oli lai. Olen töötanud koos meestega, kel esimesed kombainid S-4-jad ja SK-3-d ja nende memuaare kuulanud. Üks kombain käis teinekord mitmes kolhoosis/sohvoosis ja viljavõtt(suures osas eelnevalt niidetud ja vihku köidetud kraami masinast läbi laskmine) kestis teinekord veebruarini.
Ehk olid need esimesed midagi nende seast- http://land-tech2.narod.ru/kombpricep.htm

[aavu]

53. aasta paiku olen Saadjärve kandis näinud viljakoristust hobustega veetava vihkude mahapanijaga. Ees vikat ja taga olid veskitiivad, mis käisd üle kutsari pea ja siis lavatsilt järjekordse vihu maha poetasid. Hiljem eestiaegsetes ringvaadetes ka neid näinud.