[JaakH]

Probleem on selles, et kui teha 10 minutit tööd siis sureb mootor välja, lasta jahtuda veidi läheb korraks käima ja kõik. Kas nüüd on kolvirõngad ja kolb omadega õhtul või miski muu.

[Gravity]

Probleem on selles, et kui teha 10 minutit tööd siis sureb mootor välja, lasta jahtuda veidi läheb korraks käima ja kõik. Kas nüüd on kolvirõngad ja kolb omadega õhtul või miski muu.

Ummmm. Kui sinul pea ei lõika väga 2 taktilisi mootoreid siis soovitan pöörduda mõnda aiatehnikaga tegelevasse kohta defekteerimisele.

Sinu veaks võib olla näiteks mittetöötav paagituulutus,ummistunud kütusefilter.

Kolb ja rõngad ei puutu hetkel asjasse. Kui starteri nöörist tõmmates tundub veel tihe olevat ja väljalaske pordist sisse vaadates ka kolb ilma suuremate kriimudeta siis võib lugeda asja heaks

[JaakH]

Tere ja viga oligi paagi tuulutuses!!! Ja 2 taktilise tundmine on veidi nõrk jah.

[v6sa]

Ma kaaperdan hetkel selle teema, kuna minu mure servapidi sellega haakub. Loodetavasti teemaalgataja ei pahanda.

Patsient on Dolmar MS-4510 ehk üsna lähedane teemaalgataja tööloomale.

Käivitub kenasti, veab hästi. Aga kui soojast peast seisata (näiteks FlexiBlade jõhvide vahetuseks), siis enam ei käivitu. Jahtub pool tunnikest, käivitub koheselt ja müdistab mõnuga edasi.

Tehtud: uus küünal, karburaatori puhastus, läbipuhumine, tihendite-membraanide vahetus ja uus bensufilter. Sellega kadus tühikäigu ebaühtlus ja praegu käib kenasti. Samuti sai paika keeratud häälestus.

Probleemid ilmnesid peale Alexela tanklast saadud kütuse tankimist. See tegi seni aastaid tõrkumata töötanud küünla poole paagitäiega punaseks ja rikkus karburaatori pumbamembraani. Huvitav on see, et samal ajal tangitud autopaagitäis kestis jälle tavapärasest kauem

Eile sai sunnitud pausi tõttu jahtumise ajal huvi pärast kompressiooni mõõdetud - kell tõusis ühe tõmbega (see on 3 pööret/survetakti) 9+ bar peale. Täpsemalt ei viitsinud uurida (kella tagasilöögiklapp lekib...).

Uus küünal on kenasti kohvipruun (tõsi, kuna käib alles 3. paagitäis, siis ainult osaliselt). Vana küünal kattus punaka kihiga. Kusjuures sama küünal PS-400 peal (sama tootja pisike mootorsaag) käib kenasti edasi...

Kahtlustan ise sädet, kuna see on nõrguke ja "hüplev" - sinine, kuid "õbluke" lahendus tekib sädevahes kord siin, kord seal. Küünla sädevahe on praegu umbes 0,5 mm, see sai 0,7 pealt meelerahu huvides vähe koomale tõmmatud, kuid mõju see ei avaldanud.

Nüüd kaks küsimust:
1) kas 40+ kuubikut 2-taktimootorile on see 9 bar hea (kolb ja rõngad on väljalaskeaknast kaedes priimad);
2) kas süütemängu (seal on kogu elu ju vaiku valatud) saab kuidagi multimeetriga vigaeks ka tõdeda? Vaigust tuleb välja kaks otsa: seiskamiseks ja küünlale. Kas ma peaksin mingeid kindlaid väärtusi (peale katkestuse?) sealt mõõta saama? Või on need igal mudelil siiski erinevad...

Süütemängu kahtlustan nadivõitu sädeme ja pooli südamiku moodustavate teraslehtede korrodeerumise tõttu...

Aga selle kättesaamiseks tuleb kogu jõuülekanne maha lammutada - süüde on siduripoolses otsas ja üks poltidest nii sügaval, et seda ei saa kätte ilma mootorit ajamist lahutamata.

Loomulikult on alternatiiv minna teenindusse, kuid tegelikult ei ole see lihtne mootor raketiteadus ja peab käima hakkama... Lihtsalt mõnda asja tasuks teada. Ehk kasutaja Gravity (või keegi teine) oskab minu küsimustele vastata...

[Gravity]

Ma kaaperdan hetkel selle teema, kuna minu mure servapidi sellega haakub. Loodetavasti teemaalgataja ei pahanda.

Patsient on Dolmar MS-4510 ehk üsna lähedane teemaalgataja tööloomale.

Käivitub kenasti, veab hästi. Aga kui soojast peast seisata (näiteks FlexiBlade jõhvide vahetuseks), siis enam ei käivitu. Jahtub pool tunnikest, käivitub koheselt ja müdistab mõnuga edasi.

Tehtud: uus küünal, karburaatori puhastus, läbipuhumine, tihendite-membraanide vahetus ja uus bensufilter. Sellega kadus tühikäigu ebaühtlus ja praegu käib kenasti. Samuti sai paika keeratud häälestus.

Probleemid ilmnesid peale Alexela tanklast saadud kütuse tankimist. See tegi seni aastaid tõrkumata töötanud küünla poole paagitäiega punaseks ja rikkus karburaatori pumbamembraani. Huvitav on see, et samal ajal tangitud autopaagitäis kestis jälle tavapärasest kauem

Eile sai sunnitud pausi tõttu jahtumise ajal huvi pärast kompressiooni mõõdetud - kell tõusis ühe tõmbega (see on 3 pööret/survetakti) 9+ bar peale. Täpsemalt ei viitsinud uurida (kella tagasilöögiklapp lekib...).

Uus küünal on kenasti kohvipruun (tõsi, kuna käib alles 3. paagitäis, siis ainult osaliselt). Vana küünal kattus punaka kihiga. Kusjuures sama küünal PS-400 peal (sama tootja pisike mootorsaag) käib kenasti edasi...

Kahtlustan ise sädet, kuna see on nõrguke ja "hüplev" - sinine, kuid "õbluke" lahendus tekib sädevahes kord siin, kord seal. Küünla sädevahe on praegu umbes 0,5 mm, see sai 0,7 pealt meelerahu huvides vähe koomale tõmmatud, kuid mõju see ei avaldanud.

Nüüd kaks küsimust:
1) kas 40+ kuubikut 2-taktimootorile on see 9 bar hea (kolb ja rõngad on väljalaskeaknast kaedes priimad);
2) kas süütemängu (seal on kogu elu ju vaiku valatud) saab kuidagi multimeetriga vigaeks ka tõdeda? Vaigust tuleb välja kaks otsa: seiskamiseks ja küünlale. Kas ma peaksin mingeid kindlaid väärtusi (peale katkestuse?) sealt mõõta saama? Või on need igal mudelil siiski erinevad...

Süütemängu kahtlustan nadivõitu sädeme ja pooli südamiku moodustavate teraslehtede korrodeerumise tõttu...

Aga selle kättesaamiseks tuleb kogu jõuülekanne maha lammutada - süüde on siduripoolses otsas ja üks poltidest nii sügaval, et seda ei saa kätte ilma mootorit ajamist lahutamata.

Loomulikult on alternatiiv minna teenindusse, kuid tegelikult ei ole see lihtne mootor raketiteadus ja peab käima hakkama... Lihtsalt mõnda asja tasuks teada. Ehk kasutaja Gravity (või keegi teine) oskab minu küsimustele vastata...

Oe.

1. Tee ära surve/vaakumtest! Survet peab sul karter hoidma püsivalt 0.8bari ning vaakumit 0.3 bari siis võib heaks lugeda.

2. Kui sul membraanid kõvad ja küünal punane siis on kütus liiga väävlirikas. Samuti võib etanool mõjuda kummidetailidele pahasti.

3. Kõige lihtsam on sul võtta mõnest teisest tanklast uus sorts kütus ning teha uus segu 1:50 le. Väike mootor on tundlikum kütusesuhtes kuna nendel jõuvaru praktiliselt pole. Üldisel öeldes.

4. Süütemoodulit sa muudmoodi defekteerida ei saa kui tahad veenduda selle TÄIELIKUS töövõimes kui katsetad uuega. Süütemoodul võib muuta ka süüteajastust olenevalt seadmest. Ma Makita puhul ei oska nii täpselt öelda.

Kas süütemoodul on peal kuidagi "paistes või "tursunud" ?

5. Võib olla sul on karburaatori seadistus vale ning liigarikka tühikäigu tõttu ei saa sa teda soojalt käivitada.

6. Kui käega tõmmates on tunda,et mootor läheb üle survetakti takistusega siis võib lugeda kompressiooni heaks. Muidu peab mootor vabalt liikuma,st ilm "poomiseta" .

9 bari on täitsa normaalne aga see oleneb ka natukene mõõtmismeetodist.

7. Kas peale soojalt käivitamise proovi on küünal märg või kuiv?


------

See,et vahetati tihendid ning midagi kuskil keerati ei oma mingit REAALSET seost sellega,et masin oleks nüüd töökorras.

[v6sa]

Oo, nii põhjalik vastus. Ma tänan

Kütus on täielikult vahetatud - see oli esimene asi, mida ma peale küünlaga juhtunut tegin. Aga sama efekt on isegi "õige" valmisseguga. Ei käivitu, isegi ei popsu.
Kusjuures eelmainit väike saenäkats on selle järgijäänud 3+ liitrit kahtlast kütust kenasti oma punase küünlaga ära põletanud ja mingeid anomaaliaid ei ole esinenud (aga see mootor on paduhõre kah juba)...

Küünla saan märjaks, kui panna õhuklapp kinni. Niisama tirides on küünal kuiv ja summutist bensulõhna ka ei tule. Kui märjaks tirin, siis hakkab ka summutist lõhna tulema. Aga selleks peab ikka kõvasti vaeva nägema (tõmbama kümneid kordi).

Kompressiooniga on lood minu arvates hästi - mootor ise pöörleb vabalt, mingit takerdumist ega poomist ei ole. Surve tekib ühtlaselt ja on püsiv. Võrreldes hõredakskulunud saega, ikka hoopis tummisem. Mõõtsin tavalise kompressomeetriga, mida surusin küünlaavasse ja teise käega tõmbasin käivitusliigutuse.

Vaakumitesti jaoks pean natuke nuputama... Peamiselt seda, kuidas võimalikult väikese lammutamisega pääseda (umbseks tuleb ju teha nii sisse- kui väljalase). Aga mõtleme...

Samas, kas ei peaks hõreda karteri korral ka tühikäik soojalt/külmalt väga paigast olema? Mul on külmalt natuke madal, kuid soojalt väga hea.

Praegu on kõik kena, kuniks seisma jätan. Siis on korras.
Hakkasin praegu mõtlema, et ma kaen õige külma mootoriga ka sädet... Ehk saabki pildi selgeks.

Too reguleerimine sai mainitud seetõttu, et oleks selge - segu on keeratud paika pöörete järgi, laenatud tahhomeetri alusel... Nagu ikka, on ka selle karburaatori kruvidel piirajad, mis ei lase "petsialitsil" väga hulluks minna...

Ning masin ei olegi töökorras - kusagil on midagi väga mäda, kuna varem käivitus soojalt esimese tõmbega... Karburaatori kanalid ja membraanide väsimuse võib välistada. Ei saa välistada seda, et membraanid ise on vigased (või vale karburaatori omad, kuigi füüsiliselt sobivad ja varuosakood on kah õige). Ning loomulikult jääb võimalus, et ma teen midagi põhimõtteliselt valesti (kuigi seni ei ole ükski mootor suutnud minule kaua vastu panna).

Aga mulle tundub, et praegu on kahtluse all süütemoodul, kuna lehtede vahel on näha roostet ja vähe irvitab see südamik küll...

[Gravity]

Oo, nii põhjalik vastus. Ma tänan

Kütus on täielikult vahetatud - see oli esimene asi, mida ma peale küünlaga juhtunut tegin. Aga sama efekt on isegi "õige" valmisseguga. Ei käivitu, isegi ei popsu.
Kusjuures eelmainit väike saenäkats on selle järgijäänud 3+ liitrit kahtlast kütust kenasti oma punase küünlaga ära põletanud ja mingeid anomaaliaid ei ole esinenud (aga see mootor on paduhõre kah juba)...

Küünla saan märjaks, kui panna õhuklapp kinni. Niisama tirides on küünal kuiv ja summutist bensulõhna ka ei tule. Kui märjaks tirin, siis hakkab ka summutist lõhna tulema. Aga selleks peab ikka kõvasti vaeva nägema (tõmbama kümneid kordi).

Kompressiooniga on lood minu arvates hästi - mootor ise pöörleb vabalt, mingit takerdumist ega poomist ei ole. Surve tekib ühtlaselt ja on püsiv. Võrreldes hõredakskulunud saega, ikka hoopis tummisem. Mõõtsin tavalise kompressomeetriga, mida surusin küünlaavasse ja teise käega tõmbasin käivitusliigutuse.

Vaakumitesti jaoks pean natuke nuputama... Peamiselt seda, kuidas võimalikult väikese lammutamisega pääseda (umbseks tuleb ju teha nii sisse- kui väljalase). Aga mõtleme...

Samas, kas ei peaks hõreda karteri korral ka tühikäik soojalt/külmalt väga paigast olema? Mul on külmalt natuke madal, kuid soojalt väga hea.

Praegu on kõik kena, kuniks seisma jätan. Siis on korras.
Hakkasin praegu mõtlema, et ma kaen õige külma mootoriga ka sädet... Ehk saabki pildi selgeks.

Too reguleerimine sai mainitud seetõttu, et oleks selge - segu on keeratud paika pöörete järgi, laenatud tahhomeetri alusel... Nagu ikka, on ka selle karburaatori kruvidel piirajad, mis ei lase "petsialitsil" väga hulluks minna...

Ning masin ei olegi töökorras - kusagil on midagi väga mäda, kuna varem käivitus soojalt esimese tõmbega... Karburaatori kanalid ja membraanide väsimuse võib välistada. Ei saa välistada seda, et membraanid ise on vigased (või vale karburaatori omad, kuigi füüsiliselt sobivad ja varuosakood on kah õige). Ning loomulikult jääb võimalus, et ma teen midagi põhimõtteliselt valesti (kuigi seni ei ole ükski mootor suutnud minule kaua vastu panna).

Aga mulle tundub, et praegu on kahtluse all süütemoodul, kuna lehtede vahel on näha roostet ja vähe irvitab see südamik küll...

Ummmm survetestiks on vaja vaakum/surepumpa manomeetriga ja flantsi ning kummiriba,et väljalase sulgeda.

Küsin parem ära,et kus kandis sa täpsemalt asud? Üle interneti on veidikene kohmakas asja ajada. Survetesti vahendeid mul pole,muu vajalik olemas.

Eino pöörded paika? Sul võib mootor teha tühikäigul 2800 pööret kuna:

*Segu on liigalahja
*Segu on paras
*Segu on liigarikas
*L düüs on umbes aga kuna karburaatori seadistus on sedavõrd paigast ära,et mootor saab ka tühikäigul läbi H düüsi kütust. (Olenevalt karburaatorist sõltub segukruvide arv jm).

-----------------

Piiraja korgid lubavad ka teatavat ulatust ning kui masin on juba mõnevõrra töötanud siis võib juhtuda,et normaalseks toimimiseks pead lubatud ulatusest välja minema.

Üks näide : Segukruvi reguleerib sul OSALISELT( mitte täielikult) kütuse hulka mis läbib L või H düüsi. Kui sul nõelklapi asend liiga kõrge siis mootor töötab normaalselt kui sul on segukruvi vb 0.5 pööret lahti tühikäigul. Normaalse nõelklapi asendi korral on paras umbes 1 pööre lahti.

See segu mis jõuab mootorisse selle segu vahekorda sõltub nii paljudest pisiasjadest.


-----------------

Jah ,kõige enam mõjutab ebatihe karter tühikäiku. Täisgaasil mõju väiksem.

-----------

Ennem kui pole täpselt selge kas sul on tühikäik ilusti paigas,pöördesse minek ja täisgaas siis on 50 50 kas karburaator või süütemoodul. Kui sul tühikäik ilus siis võib ka oletada,et karter on tihe.

Tühikäik on siis hea kui mootor töötab 100rpm kõikumisega minimaalselt 45 sekundit. Igasugune vahelejätmine või "rasvaselt käimine" viitab valele segule.

Kas ta külmalt läheb siis väga hästi tööle?

------------

See,et süütemooduli plekid on roostes ei tähenda midagi. Ma täpselt ei tea milline on Makital kuid paljudel süütemoodulitel on üks pind kaetud läbipaistva kihiga ja on olemas seos ,et kui see on tursunud siis süütemoodul on vigane.

[v6sa]

Ummmm survetestiks on vaja vaakum/surepumpa manomeetriga ja flantsi ning kummiriba,et väljalase sulgeda.

Küsin parem ära,et kus kandis sa täpsemalt asud? Üle interneti on veidikene kohmakas asja ajada. Survetesti vahendeid mul pole,muu vajalik olemas.

Harjumaa lõunapiiril toimetan. Muidugi võiksin võtta selle preparaadi kaenlasse ja minna hooldusesse, kus see korda tehakse. Selle lõime mõte on asja lahtirääkimine. 2-taktiline mootor ei ole oma olemuselt keeruline. kui mootor on tihe, säde olemas ja segu enam-vähem paigas, peab käima. Kui ei ole, siis keskmise tehnilise taibuga inimene peaks suutma ära defekteerida, kas tegu on lihtsa probleemiga või tuleb erivahendeid kasutada (elik spetside manu jalutada).

Sestap ka minu postitused. Ehk on sellest lõimest kunagi kellelegi omakorda kasu.

Eino pöörded paika? Sul võib mootor teha tühikäigul 2800 pööret kuna:

*Segu on liigalahja
*Segu on paras
*Segu on liigarikas
*L düüs on umbes aga kuna karburaatori seadistus on sedavõrd paigast ära,et mootor saab ka tühikäigul läbi H düüsi kütust. (Olenevalt karburaatorist sõltub segukruvide arv jm).

-----------------

Piiraja korgid lubavad ka teatavat ulatust ning kui masin on juba mõnevõrra töötanud siis võib juhtuda,et normaalseks toimimiseks pead lubatud ulatusest välja minema.

Üks näide : Segukruvi reguleerib sul OSALISELT( mitte täielikult) kütuse hulka mis läbib L või H düüsi. Kui sul nõelklapi asend liiga kõrge siis mootor töötab normaalselt kui sul on segukruvi vb 0.5 pööret lahti tühikäigul. Normaalse nõelklapi asendi korral on paras umbes 1 pööre lahti.

See segu mis jõuab mootorisse selle segu vahekorda sõltub nii paljudest pisiasjadest.


-----------------

Nõus. Ning tean seda. Ning arvestan, kui olen süüteprobleemiga edasi tegelenud. karburaatoriks on Walbro WT-225A

Jah ,kõige enam mõjutab ebatihe karter tühikäiku. Täisgaasil mõju väiksem.

-----------

Ennem kui pole täpselt selge kas sul on tühikäik ilusti paigas,pöördesse minek ja täisgaas siis on 50 50 kas karburaator või süütemoodul. Kui sul tühikäik ilus siis võib ka oletada,et karter on tihe.

Tühikäik on siis hea kui mootor töötab 100rpm kõikumisega minimaalselt 45 sekundit. Igasugune vahelejätmine või "rasvaselt käimine" viitab valele segule.

Kas ta külmalt läheb siis väga hästi tööle?

------------

Selle selgitan kohe õhtul sihtotstarbeliselt välja. Eile õhtul oli vaja 10 tõmmet esimese popsuni, siis toores maha ja järgmise tõmbega käivitus ja jäi käima. 10 seepärast, et ma olin eelmise paagitäie teadlikult tilgatumaks tõmmanud - ma ei arvanud, et sel sügisel enam vaja läheb. Aga läks...

See,et süütemooduli plekid on roostes ei tähenda midagi. Ma täpselt ei tea milline on Makital kuid paljudel süütemoodulitel on üks pind kaetud läbipaistva kihiga ja on olemas seos ,et kui see on tursunud siis süütemoodul on vigane.

Pooliosa, mis on laki all, näeb päris kobe välja. Aga kahtlane on plekkidest koostet südamik, mis on haljas plekk (või vähemalt ei tundunud seal küll mingit värvi/lakki vms katet olema...), millel kenasti rooste.

[aavu]

Aga kahtlane on plekkidest koostet südamik, mis on haljas plekk (või vähemalt ei tundunud seal küll mingit värvi/lakki vms katet olema...), millel kenasti rooste.

Plekkide pindmine rooste pole rike. Rike on siis kui plekkide vahed on roostes, sellest pikeneb plekipaki paksus ja ümber plekipaki keritud mähis saab selle tõttu vigastatud. St., et äärmine plekk tungib mähise isolatsioonist läbi kuni halja vaseni ja tekitab kas lühiskeeru või soovimatu massiühenduse.

[v6sa]

Nii, külmalt on säde veidi tugevam ja kindlam. Aga ikkagi lahjavõitu...

Võtsin seinalt (seisab püsti, sarvipidi konksude otsas), lõin toore kinni ja seitsmendal tõmbel turtsatas käima. Tõsi, suri välja enne, kui toore maha lükkasin. Seejärel käivitus kenasti (esimesest survetaktist) ja jäi tühikäigul minutiks popsuma. Kauem ei viitsinud oodata. Korduvad käivitused külmalt annavad sama tulemuse - käivitub esimesest survetaktist.

Kuumaks ei ajanud (täna on muud aktiviteedid).

See lõhnaks nagu ka bensiini etteande probleemi järgi. Kui meenutama hakkan, siis varem piisas kahest tõmbest...

Kuna pumbamembraan on uus ja nõelklapp toimib korralikult (seda sai proovitud läbipuhumisega), siis jääb kahtluse alla etteandevoolik (filter on uus) ja vaakumitrass (koos tihendiga)... Membraani rõhutasand on kenasti lahti ja kõntsa seal ka ei olnud...

Või lekib siiski karter... Egas midagi, teeme vaakumitesti nädalavahetusel ära. Sedapidi on leke ilmselt tõenäolisem - kaelustihendid survele peavad ilmselt paremini.

---

Plekkide pindmine rooste pole rike. Rike on siis kui plekkide vahed on roostes, sellest pikeneb plekipaki paksus ja ümber plekipaki keritud mähis saab selle tõttu vigastatud. St., et äärmine plekk tungib mähise isolatsioonist läbi kuni halja vaseni ja tekitab kas lühiskeeru või soovimatu massiühenduse.

Seda lühiskeerdu ma kahtlustangi. Säde on, kuid lahjavõitu...

Lihtsalt mulle tundus imelik, et kogu aeg varju all seisnud masina mootorist leian roostes plekke...

[JaakH]

Nii ei ole ma jõudnud mitte kuhugi aga saag sai lahti võetud ja leitud et kolvil on sügav kriim sees ja kompressioon on sama hea kui 0 nii et mu saag on suht kohvi. Ehk aitab kolvigrupi vahetus ja otsatihendid vahetan ka ära. Või on teil oma arusaamine sellest asjast teisti

[Gravity]

Nii, külmalt on säde veidi tugevam ja kindlam. Aga ikkagi lahjavõitu...

Võtsin seinalt (seisab püsti, sarvipidi konksude otsas), lõin toore kinni ja seitsmendal tõmbel turtsatas käima. Tõsi, suri välja enne, kui toore maha lükkasin. Seejärel käivitus kenasti (esimesest survetaktist) ja jäi tühikäigul minutiks popsuma. Kauem ei viitsinud oodata. Korduvad käivitused külmalt annavad sama tulemuse - käivitub esimesest survetaktist.

Kuumaks ei ajanud (täna on muud aktiviteedid).

See lõhnaks nagu ka bensiini etteande probleemi järgi. Kui meenutama hakkan, siis varem piisas kahest tõmbest...

Kuna pumbamembraan on uus ja nõelklapp toimib korralikult (seda sai proovitud läbipuhumisega), siis jääb kahtluse alla etteandevoolik (filter on uus) ja vaakumitrass (koos tihendiga)... Membraani rõhutasand on kenasti lahti ja kõntsa seal ka ei olnud...

Või lekib siiski karter... Egas midagi, teeme vaakumitesti nädalavahetusel ära. Sedapidi on leke ilmselt tõenäolisem - kaelustihendid survele peavad ilmselt paremini.

---

Plekkide pindmine rooste pole rike. Rike on siis kui plekkide vahed on roostes, sellest pikeneb plekipaki paksus ja ümber plekipaki keritud mähis saab selle tõttu vigastatud. St., et äärmine plekk tungib mähise isolatsioonist läbi kuni halja vaseni ja tekitab kas lühiskeeru või soovimatu massiühenduse.

Seda lühiskeerdu ma kahtlustangi. Säde on, kuid lahjavõitu...

Lihtsalt mulle tundus imelik, et kogu aeg varju all seisnud masina mootorist leian roostes plekke...

Karburaator võta täielikult lahti. Mõlemad kaaned maha. Segukruvid keera ka välja. Igalt poolt lase sisse karburaatori puhastus sprayd. Karburaatoril on all sõel,see ka puhasta kenasti ära.

Tühikäik keera nii paika,et otsi L kruviga kõige kõrgemad pöörded ülesse ja siis tõmba 1/8 pööret tagasi. Seejärel seadista LA või gaasiklapi kruvi nii,et mootor teeks 2800-3000 pööret.

------

Igasugused kahtlased voolikud saad ka silmaga ära defekteerida või siis survega ära testida.

------

Kui sinu arust kõik muu ok siis lihtsalt hangi uus süütemoodul ja proovi peale.

---

Nii ei ole ma jõudnud mitte kuhugi aga saag sai lahti võetud ja leitud et kolvil on sügav kriim sees ja kompressioon on sama hea kui 0 nii et mu saag on suht kohvi. Ehk aitab kolvigrupi vahetus ja otsatihendid vahetan ka ära. Või on teil oma arusaamine sellest asjast teisti

Oe.Hea oleks ära mainida,mis saega on tegemist.

Kui sul on üksik sügav kriim siis see viitab kolvirõnga murdumisele või mõnele muule võõrkehale.

Arvestades varuosade hindasid ning saeüldist korrasolekut siis ära imesta kui mõistlikum on uus saag soetada.

Soovitan sae lahti tõmmata ja kontrollida kõik detailid üle ennem kui hakkad ennast kolviga varustama Siis räägime edasi.

[v6sa]

Karburaator võta täielikult lahti. Mõlemad kaaned maha. Segukruvid keera ka välja. Igalt poolt lase sisse karburaatori puhastus sprayd. Karburaatoril on all sõel,see ka puhasta kenasti ära.

Tühikäik keera nii paika,et otsi L kruviga kõige kõrgemad pöörded ülesse ja siis tõmba 1/8 pööret tagasi. Seejärel seadista LA või gaasiklapi kruvi nii,et mootor teeks 2800-3000 pööret.

Tehtud. Kuigi, mulle ei meenu, kas ma seguruvid ikka välja keerasin... Aga seda võib ju uuesti teha, kui survetesti tegema hakkan - niikuinii võtan karburaatori maha.

Oe.Hea oleks ära mainida,mis saega on tegemist.

JaakH, kes teema algatas, on mures Stihliga. Pealkirja järgi on FS450.

[Gravity]

Karburaator võta täielikult lahti. Mõlemad kaaned maha. Segukruvid keera ka välja. Igalt poolt lase sisse karburaatori puhastus sprayd. Karburaatoril on all sõel,see ka puhasta kenasti ära.

Tühikäik keera nii paika,et otsi L kruviga kõige kõrgemad pöörded ülesse ja siis tõmba 1/8 pööret tagasi. Seejärel seadista LA või gaasiklapi kruvi nii,et mootor teeks 2800-3000 pööret.

Tehtud. Kuigi, mulle ei meenu, kas ma seguruvid ikka välja keerasin... Aga seda võib ju uuesti teha, kui survetesti tegema hakkan - niikuinii võtan karburaatori maha.

Oe.Hea oleks ära mainida,mis saega on tegemist.

JaakH, kes teema algatas, on mures Stihliga. Pealkirja järgi on FS450.

Olgu.Ma kuidagi peas ei seostanud saagi ja võsalõikajat samaks asjaks.

[JaakH]

nii osandasin siis oma Stihl Fs-i ära ja leidsin paar asja mis pole just kõige paremas seisus. ja pildid ka:

[Gravity]

nii osandasin siis oma Stihl Fs-i ära ja leidsin paar asja mis pole just kõige paremas seisus. ja pildid ka:

Kolviga on sul see lugu,et natukene on saanud tunda puudulikku õlitust. Kui rõngad liiguvad pesas vabalt siis võid piirduda ainult rõngaste vahetusega. Pildi pealt pole aru saada kui sügavad on kriimud kolvil. Säästu lahendus.

Kui tahad korralikult endale teha masina siis:

*Uus kolvikomplekt,uus silindri tihend,uus sisselaske flants,uus siduripoolne väntvõlli õlitihend.

Katsu käega üle igasugused loksud väntvõlli puhul. Kepsu ristisuunaline väike loks on normaalne. Kui juba muid loksusid tunned käega siis on pahasti.

[JaakH]

Nii ja ma kui kahe taktilise võhik (sest isa ei ostnud mulle võrri) arvasin ise ka seda asja et kolb koos rõngastega läheb vahetusse ja eks ma need tihendid vaheta ka ära

[JaakH]

Nii naerge nüüd!!! Sai hull tükk ära tehtud, leidisin oma saelammutusest ühe kolvi mille läbimõõt on identne aga kolvi pikkus ei sobi. Selge oleks kolb vaja lühemaks teha aga millega? Nii sai tavaline käi oma etteaste osaliseks, nii ja nüüd tagajärgedest. Kompressioon on tunduvalt parem, käivitub soojalt esimesest laksust. Metsa testima ei jõudnud sest vahepeal ütles üles gaasitross. Aga tühjalt käis tund aega ja siis hakkasin tal tuure ka andma ja üsna reipalt võtab tuurid ülesse, võrreldes eelnevaga.
Igasugu kriitika oleks teretulnud.

[Gravity]

Nii naerge nüüd!!! Sai hull tükk ära tehtud, leidisin oma saelammutusest ühe kolvi mille läbimõõt on identne aga kolvi pikkus ei sobi. Selge oleks kolb vaja lühemaks teha aga millega? Nii sai tavaline käi oma etteaste osaliseks, nii ja nüüd tagajärgedest. Kompressioon on tunduvalt parem, käivitub soojalt esimesest laksust. Metsa testima ei jõudnud sest vahepeal ütles üles gaasitross. Aga tühjalt käis tund aega ja siis hakkasin tal tuure ka andma ja üsna reipalt võtab tuurid ülesse, võrreldes eelnevaga.
Igasugu kriitika oleks teretulnud.

No ideeliselt sae mootorid töötavad isegi kõrgematel pööretel kui võsalõikaja omad. FS450 on süütemoodulis piiraja,et üle 12.5K ei lähegi. Tänapäevased saed on ilma piirajata üldiselt ning töötavad 14K kuid praktikas isegi 15K kuna segu on paigast ära ,mis on paratamatu nähe.

Kas kolvisõrm ka sobis kerge pinguga ? Ma arvan,et muud häda ei juhtu kui võib olla kolvi pealne pind võib liiga õhukeseks jääda . FS450 on lihtsa ehitusega kolb. Pole seal mingeid läbivoolu aknaid vms.

Kuidas sa üldse kolbi mõõtsid? Ma ei oska sulle sajandiku või kümnendiku täpsesega orginaali kolvi mõõtu anda. Üldiselt kolb kulub ühelt poolt rohkem kui alt hõlmast vaadata ja selle järgi võid oletada,et kui erinevus on suur siis mingi hetk võib sul kolb lihtsalt katki minna kuna põsed on liialt kulunud.

Endale võib sellist aretamist ju teha ja arvestama peab riskidega

[JaakH]

See kolb sai alt poolt lühemaks tehtud ja kolb oli iseenesest uus koos sõrme ja laagriga. Niivõrd kuivõrd mõõtmine toimus nihiku kaas abil eks ta jah üks katsetamise värk ole. Kui trossi saab siis ehk saab sotti mida see kompott endast kujutab.