[aavu]

Töötab ju: http://kirovets.com.ua/stat16.html

[zazik]

Kahest akust piisab.
Tegelikult on 24-voldiseid masinaid niimoodi tihti käivitatud, et antakse täkku kahelt autolt korraga. Kumbki auto toidab kahe kaabliga eraldi akut ja mitte midagi halba siis ei juhtu.

Olen isiklikult korduvalt käivitanud 24V süsteemiga veoautot 12V süsteemiga masinalt. Ühele akule väheks ajaks kaablid peale, mõne aja pärast kablad teise aku peale ja kohe starterit. Tavaliselt on aidanud. Kui aku on tühi nagu kell, siis pole muidugi abi, siis on korralikku laadimist vaja. Korra olen niimoodi masina käima saanud ka ainult traktoriakut kasutades, ilma traktori endata. Aga põhimõte selles, et üldjuhul piisab ka 12V-st.

Piisavalt võimas genekas peab kahte akut toitma - genekast kumbagisse akusse eraldi 12v kaablitega sisse anda, genekas ei tohi kere ja mootoriga massis olla, akudelt genekale samuti eraldi miinuskaablid vedada.
Probleem tekib starteriga. Seda kerest nii lihtsalt ei isoleeri.
Ummik!

Arusaamatu, milleks kiusata oma ajusid geneka isoleerimise ja topeltjuhtmetega. Kuna genekas on mootoriga seotud sisuliselt ainult rihma pidi (kronsteinid on ju ümber ehitatavad), siis on igal juhul lihtsam ja ohutum variant osta lammutusest mõni 24V genekas. Vanu Scaniaid ja Volvosid peaks lademetes leiduma, millelt seda vidinat "laenata".
Starteriga on muidugi keerulisem. Kui sobivat ei leia, tuleks ümber mähkida.

[h2rra]

Vanal vene ajal oli selline masin nagu "zil-krokodil" diiselmootoriga ja topelt tagasildadega. Need masinad kasutasid pardapingena 12v. Aga starter oli
24v. Käivitamiseks oli ümberlülitus blokk, mis 2 akut käivituse ajal järjestikku ühendas.Sama asi on ka Mercedes-Benz 508 seeria tarbesõidukitel.

[phyl]

noo kes pole vahepeal teemat põhjalikumalt lugenud siis leiab huvitavaid vigureid sellelt lehelt: http://www.flintkaubandus.ee/?otsi=24v&p...ion=search

Vaadake/uurige ja imestage

Ma ei ole küll 100 prossa kindel, et starter istub täpselt pessa, kuid kinnitused on töödeldavad. Loodetavasti sobib hammakas hammasvöösse.

[Veteran]

On teada, et 6 V starterid kannatavad 12 V küll. Seda räägivad Moskvits 400 omanikud ja mul Valmet - 20 peal sama lugu.
Kuidas 12 V starter 24 V vastu peaks ? Polegi probleem äkki ?

[aavu]

On teada, et 6 V starterid kannatavad 12 V küll. Seda räägivad Moskvits 400 omanikud ja mul Valmet - 20 peal sama lugu.
Kuidas 12 V starter 24 V vastu peaks ? Polegi probleem äkki ?

Kriitiliseks läheb kui mootor on väga külm ja ringi käib raskelt, siis ta ei käivitu kohe, vaid tahab käiamist. 24 voldiga ei kannata 12 voldist starterit 20 sek käiata nagu tavaolukorras ette nähtud. Isolatsioon võib sulada juba 6-ndal sekundil näiteks. Ongi "läbi põlenud". Juba pakkusin Kirovetsilt lahendust, sama kasutati sõjaväes ATS59 ja 712 peal. Järva-Jaanis õppinud peaks kursis olema.

[Daff]

Need ümberlülitid, mida Flint pakub, on samad mida 24V käivitusega MTZ kasutab.Uuri Russi meeste käest nende kohta. Nad on nendega püsti hädas. MTZ teemes just oli nendest juttu.
Kui on kindel plaan ümber ehitada, siis ikkagi tee vana Niva või 700 süsteemiga. See on igavene. Ikkagi sõjatehnika pealt laenatud asjad.
Ja veel: Nagu oli lugeda, tahad vahepeal 12V süsteemi lülitada ümber 24V peale, et mingeid 24V tarbijaid kasutada. See üritus ei vääri küünlaid. Sellisel juhul tee juba kogu süsteem 24V peale.

[phyl]

Heh, nahtuke väljendasin ennast vist jälle valesti. Plaan on ikka kogu süsteem 24v ümber teha. Ma vihjasin lingi abil sellele, et on olemas starter ja genekas (kas nüüd üks ühele külge istuvad on küssa) ja muud pudinad ka nagu mass lüliti, voltmeeter jne.

Orginaal starter tegelikult ju töötab 16.5v pealt ja genekas genereerib 14v.

Kunagi kui uut starterit peal ei olnud veel siis sai vanale starterile küll 24v pääle antud. Nädala pidas vastu siis ei suutnud enama 24v ka ringi ajada.

[AddressUnknown]

Kunagi toodi kolhoosi mingi tsehhi tõstuk millel starter oli tuksis ehk siis ilmselt lühises. Kohalikud nupumehed käivitasid tõstukit paar kuud pikendusjuhtmega seinast e 220 voldiga, enne kui starter lõplikult üles sulas.

[phyl]

"korgid" peavad maru hääd olema.

[v6sa]

Nagu ise veendusid, siis ise pead kombineerima hakkama. Venelaste pooletoobiseid 12-->24 aretuse tükke on turul küll. Kuna T-40 ei ole 24 V tehasest tehtud (miks peakski?), siis tuleb niikuinii kombineerima hakata...

Mina võtaks küll pigem vastavalt lääne analooge - endal valu vähem...

Aretamise mõttekus on alati küsitav. Aga kui teha hobina, siis ju tasuvust olema ei peagi. Peaasi, et endal huvitav on. Tee siis teema ka - asi näikse peale minu ka teisi huvitavat.

D-144 ei kannata eriti järeleaitamist - nelja poldiga kinnituv alumiiniumist silindripea ei pane kaua kõrgemale rõhule vastu. Pigem tasuks ajada kolvigrupp tasakaalu ja tõsta vedavaid pöördeid pumbast. Kuid ka siis peab õli temperatuuril silma peal hoidma.

Minu arvates on T-40 kõige parem jätta selliseks, nagu see tehasest tuli. Millegi mõistliku tegemisel sellest toorikust ei jää algsest palju järgi...

[phyl]

No selle vastupidavusega on nagu on ikka selle vene tehnikaga. Üks asi kestab ja teine mitte. Kuid kui palju see plokikaan vastu peab on tõesti hää küsimus. Kui oleks kuskilt nurgast õppe eesmärgiks mingi katkine plokikaan võtta siis lõikaks juppideks ja vaataks kui palju seda materjali seal on. Pöördeid on juba tõstetud nii palju kui saab pumbast kuid seal lõpu pöördel on lausa kahju masinat hoida kuna helid on väga vinguvad. Ütleme parem nii, et plokikaan ei suuda enam läbi lasta nii palju hapnikku kui oleks vaja kõrgematel pööretel ergo masin saab küll kW juurde kuid Nm kaotab tohutult.
Teine küsimus on juba kõiksuguste vändaajamite vastupidavus ja mis põhiline SIDUR hakkab nagu nii ajusid ni..... . Nii, et see tuuning on igate pidi raske aga kui muid asju ei näpi (kubatuur või vile) siis ühte ma järgmisel remondil teen - surveastmeid tõstan vähemalt 20:1 peale ja selle abil peaks väändegraafik oluliselt paranema aga eks see on juba teine teema.

Nagu ma teema algul kirjutasin, et ma ei pea 24v süsteemi külge panema kuid ma tahtsin teada kas on võimalik ja kui raskelt.

Fakt on see, et 82 starte on raamatu järgi sama mis T-40 ja see tähendab, et 24v süsteem on võimalik peale panna.

---

[quote='v6sa' pid='290530' dateline='1348398045']
Nagu ise veendusid, siis ise pead kombineerima hakkama. Venelaste pooletoobiseid 12-->24 aretuse tükke on turul küll. Kuna T-40 ei ole 24 V tehasest tehtud (miks peakski?), siis tuleb niikuinii kombineerima hakata...

Mina võtaks küll pigem vastavalt lääne analooge - endal valu vähem...


Jah kui mul oleks vähemalt 10k euri võtta siis ostaks endale iga kell belarus 820 ja näpiks toda aga kuniks mul ei ole seda vaba raha nii palju siis tuleb oma leiutamis huvid T-40 välja elada.

Või siis 40k vaba raha ja ostaks endale Fendi 300 vario näiteks. Kuid see eeldab juba seda, et selle traktoriga tehakse ka tööd.

[Daff]

phyl, sa ei saanud v6sa antud vihjest õieti aru. Asi pole plokikaane materjalis. Seda materjali on seal küll ja veel. Asi on kaane kinnituses. Need neli polti ei jõua seda kaant korralikult kinni hoida ja üleskruvitud mootor hakkab "plaksutama". Kaane ja silindri vahelt lööb tule välja. Ja seda kaant sa enam pidama ei saa, aitab ainult uus kaan. Kui Sa niisama kihutad pole hullu, aga kui annad korralikult koormust, siis läheb jamaks.
Tean mida räägin, kuna ise kunagi sai üles kruvitud üks roheline T-40AM ja peale kruvimist hakkasid kaantega anomaaliad pihta. Oleme ausad, olin veel noor ja loll, ning hagu sai antud "dai boh". Üritasin ikka viimast võtta masinast, must jooksis kogu aeg. Ei olnudki kaugel aeg, kui käivitamise ajal pani juba "plaksu" ära. See oli märk, et oli kaanevahetamise aeg on kätte jõudnud. Sama häda käes vaevlesid mehed kes üritasid künda. Samuti pidevalt kaaneprobleemid. Mina sain vaevast lahti, kui lasin pumba uuesti ära stendida ja tehase setingutesse tagasi viia.

[h2rra]

Fakt on see, et 82 starte on raamatu järgi sama mis T-40 ja see tähendab, et 24v süsteem on võimalik peale panna.
------------------------------------------------------------------------

Kahjuks auk, kust pendiks välja kargab, vahib teisele poole.Ülejäänu on identne.

[umm]

Originaali pendiks vahib teisele poole. Reduktorstarteril puudub see orsapuksini ulatuv sirm mis hooratast segaks ja sellega pole midagi segamas

[phyl]

phyl, sa ei saanud v6sa antud vihjest õieti aru. Asi pole plokikaane materjalis. Seda materjali on seal küll ja veel. Asi on kaane kinnituses. Need neli polti ei jõua seda kaant korralikult kinni hoida ja üleskruvitud mootor hakkab "plaksutama". Kaane ja silindri vahelt lööb tule välja. Ja seda kaant sa enam pidama ei saa, aitab ainult uus kaan. Kui Sa niisama kihutad pole hullu, aga kui annad korralikult koormust, siis läheb jamaks.
Tean mida räägin, kuna ise kunagi sai üles kruvitud üks roheline T-40AM ja peale kruvimist hakkasid kaantega anomaaliad pihta. Oleme ausad, olin veel noor ja loll, ning hagu sai antud "dai boh". Üritasin ikka viimast võtta masinast, must jooksis kogu aeg. Ei olnudki kaugel aeg, kui käivitamise ajal pani juba "plaksu" ära. See oli märk, et oli kaanevahetamise aeg on kätte jõudnud. Sama häda käes vaevlesid mehed kes üritasid künda. Samuti pidevalt kaaneprobleemid. Mina sain vaevast lahti, kui lasin pumba uuesti ära stendida ja tehase setingutesse tagasi viia.

Näet endal ega tuttavatel pole veel sellist jura juhtunud, et kaant suudaks niipalju liigutada. Niipalju kui ma mäletan siis plokikaanel on umbes 5 mm astang mida peab liigutama, et sealt turaka välja laseks. Teine küsimus on muidugi selles nn Nm millega kaan peale tõmmatakse. Tikkpoldid millega kaan peal on, on mäletamist mööda M12 või M14 ja need peaks ikka päris palju turakat kinni hoidma.

Aga no see on teooria, eks see ole kunagi näha mis juhtub. Muidugi ega need nõukaaegsed mootorid ka vennad ei ole... üks peab vastu ja teine mitte.

See koormuse all töö tegemine.... seal ma ei oska muud öelda kui seadistamise viga. Kui kütet on mõnuga peale keeratud (must öö sumpast) siis võiks süüdet 2 kraadi hilisemaks keerata, et ta nii madalalt ei veaks. Teine asi on see, et võib pihustite rõhku tõsta, et paremini tolmuks lööks ja siis süüdet jälle natuke varajasemaks pöörata. Kolmas asi on see, et võib suurema läbilaskvusega pihusti otsad nt: russil on 4 auguga ja T-40 kolme auguga, siis ei pea kütet peale keerama vaid sama rõhu all pihustatekse rohkem kütust.

Pole küll traktorit niimoodi tuuninud, kuid kogemus on hetkel käsil olnud audi 2.5 tdi mootoriga millest saime ainult pumba vahetamisega kätte 400Nm võrreldes tehase 260Nm (autol taga must öö, dünos sai käidud eile maaülikooli uues dünopingis). Paraku on veel väga palju kinni pihusti otstes. Kuid see on juba täiesti teemast väljas.

Põhimõtteliselt ei ole vaja enam siin teemas "tarkusi" jagada kuna vastus on mul teada. On võimalik asendada T-40 ja ka MTZ-ide 12v süsteem 24v süsteemi vastu u 300 euroga (saab odavamalt ja ka kallimalt) , kui tööriistad võõrad ei ole.

[Daff]

phyl, teoorias oled Sa tugev, ei hakka vaidlema. Ühele asjale juhiks siiski tähelepanu. Miks on D-240 ja D144 pihusti otsad erinevate aukude arvuga? Aga sellepärast, et neil on erinev põlemiskambri kuju ja vastavalt sellele on ka aukude arv ja aukudest väljuva kütusejoa nurk erinev. Kui Sa vahetad need otsed ära, siis on garanteeritud mootori sinine suits või vine. Vale otsaga heitgaase selgeks ei saa. Põlemiskambri konstrueerimisega on vaeva nähtud päris palju.
Ning praktika ja elukogemus on näidanud, et see paar hobust, mis kruvimisega juure saad, ei ole sugugi määrav. Pigem hakkab see hiljem segama. Pidevalt näppe pidi mootoris olek ei ole sugugi meeldiv, juhul kui see pole taotluslik.
Ma ei taha öelda, et Sa midagi valesti teed, ei. Kui huvi on, anna minna.

[metsakohin]

Ei keela kedagi katsetamast, sest looduse poolt on määratud, et isane isend õpib ainult omadest vigadest, mitte teiste omadest.
T-40-ga järgi proovitud ja lausa kaks korda. Tegu oli reaspumbaga isendiga, pumbast nii pöörded, kui kütus peale keeratud. Mõnus oli lasta, kiirust korralikult, jõudu ehk väänet ka, ainult must pilv järel kui vähegi lapatsit puutusid. Rõõmu oli seni, kuni tükeldas ühe kolvi koos sõrmega molekulideks, ega hülski enam kasutada ei kõlvanud, sama kepsuga. Juhtus see kõige ebasobivamal kohal, ikka keset suurt maanteed.
Teisel korral ei pidanud jaotushammasrattad vastu. Tegemist ei olnud muidugi tutika mootoriga, seega katsetage julgelt. Sealtmaalt seisab reaspump ilusti riiulis ja piisab plommitud pöörispea poolt pakutud hobustest küll.
Muide silindripea kinnituspoldid on ausad, need peavad julgelt vastu mis iganes katsetustele, järele annab ikka alumiiniumist silindripea. Kes vähegi neid näinud peaks olema näinud läbilöögi kohti. Kapitaalis sobitati see ebatäpsus teada-tuntud töövõtetega. Hülss oma kohale, pea ka, siis puidust klots ja lõpuks kuvaldaga veidi aidata.
Igastahes edu katsetajatele ja ärge võtke ühtki soovitust isiklikult. Kapott võiks ikka peal olla, pärast juppe lähemalt otsida.

--------------------------
Vabandust, kustutama ei hakka, aga see postitus pole üldse teemasse.

[phyl]

phyl, teoorias oled Sa tugev, ei hakka vaidlema. Ühele asjale juhiks siiski tähelepanu. Miks on D-240 ja D144 pihusti otsad erinevate aukude arvuga? Aga sellepärast, et neil on erinev põlemiskambri kuju ja vastavalt sellele on ka aukude arv ja aukudest väljuva kütusejoa nurk erinev. Kui Sa vahetad need otsed ära, siis on garanteeritud mootori sinine suits või vine. Vale otsaga heitgaase selgeks ei saa. Põlemiskambri konstrueerimisega on vaeva nähtud päris palju.
Ning praktika ja elukogemus on näidanud, et see paar hobust, mis kruvimisega juure saad, ei ole sugugi määrav. Pigem hakkab see hiljem segama. Pidevalt näppe pidi mootoris olek ei ole sugugi meeldiv, juhul kui see pole taotluslik.
Ma ei taha öelda, et Sa midagi valesti teed, ei. Kui huvi on, anna minna.

Noo selle pihustus nurga kohta ma uurisin väheke (5 minutit raamatu lugemist ) ja raamat väitis mulle, et pihustus nurka ei mõõdeta nendel pihustitel kuna pihusti avad on suunatud eri suundatesse ja eri kraadidesse ehk siis nt: (täpseid kraade ei tea aga selgituseks) kui võtta pihusti kätte vertikaalselt siis 1 auk pihustab u 10-35 kraadi, 2 auk pihustab 35-55 kraadi jne, kuid seda ma täpselt ei tea kui laia ala 360 kraadist nad suudavad ära pihustada, kuid ma homme uurin seda pihusti pealt. (Kipun arvama, et ikkagi kogu ringi peale pihustavad.) Põlemiskambri erinevused on tõesti (D-37E poolkuu ja D-240 vihmapiisa kujuline) Ka on erinevus pihusti asetuse kraadides kuid need on väiksed erinevused. Põhiline erinevus mis mina suutsin välja otsida on see, et D-37E pihusti otsa läbilaskvus on 85-88,5 cm3 ja D-240 pihusti otsa läbilaskvus on 97-103 cm3. Pihusti avade läbimõõdu erinevused on ka D-37e on ava 0,3 mm ja D-240 mootori pihustil on ava 0,31mm või (0,32 mm raamatu erinevused) ja muidugi avade arvu erinevus 3 versus 4.

Muidugi on kõrgsurve pumpade erinevus ka, kuid siin ma ei viitsi lihtsalt detailidesse langeda. Tehasest on T-40 nele peale pandud ka rida(kolb) pumpasid.

Pihustus nurka möödetakse ainult eelpõlemis kambriga isenditel ehk siis nt: D-50 mootoril on see 23-27 kraadi.

Loogika kohaselt on see vine ja suits mis sumpast tuleb põlematta kütus või siis si...ti põlenud kütus. 4 otsaga pihusi peaks just paremini pihustama tolmuks ja õhumolekulidel peaks olema rohkem võimalusi seguneda kütte molekulidega ergo mootorit ei saa seadistada enam D-37E seadete järgi vaid peab seadistama oma meelte järgi.

Krt see jutt on muidugi teemast väljas aga imelik oleks teha uus teema sellise asja kohta ka.

[Daff]

Ei kattu küll enam teemaga aga... Nendest pihustiotstest ja nurkadest. Mul pole hetkel võimalik vanu raamatuid sirvida. Räägin mälu järgi. Tähendab, igal mootoril on oma pihusti ots.Kas siis D-144, D-240, SMD jne. Samuti omab iga mootor oma ainulaadset põlemiskambri kuju. Neid põlemiskambreid uuriti kahes suures instituudis. Et põlemine toimuks kõige optimaalsemalt, selleks ongi vaja, et kütus pritsitaks kambrisse õige surve ja nurga all ning pihustatavate jugade arv oleks kooskõlas põlemiskambri kujuga. Sellisel juhul tekkivad vajalikud pöörised põlemiskambris, mis segavad kütuse ja õhu kütteseguks ning jagavad kütuse ühtlaselt kogu põlemiskambri ulatuses. See tagab kütuse täieliku põlemise. Kui nüüd T-40 mootorisse pista russi pihustiots on kogu harmoonia rikutud, see tähendab , et kütus jookseb põlemiskambri ühte nurka kokku (piltlikult öeldes) ja tekkivadki puudujäägid põlemises. Need aga avalduvad sinises heitgaasis, halvemas käivitumises ja mootori töö pole enam nii sujuv.
Iseasi on sportlik lähenemine, kus on kõik võtted lubatud. Ma oleks huviga kuulanud lugusid Su edaspidistest töödest- tegemistest.Paned ehk uue teema alla kirja, kuidas ehitus ja tuuning edeneb.