(Seda postitust muudeti viimati: 29-09-2012, 22:01 PM ja muutjaks oli Jahimees.)
Mingi aeg tagasi nähtud eeshaakes oleva töövahendiga (vist midagi randaali moodi) ja külvikuga taga suur kaasaegne traktor pani mind mõtlema, et ma ei ole kunagi ei reaalses elus, ega piltidel näinud, et nõukaaegsetel suurematel ratastraktoritel oleks olnud mõni töövahend peale lihtsa tera (sedagi reeglina vaid koppadel) eeshaakes. Ei ole neid kohanud ühelgi MTZ-l, ega liigendraamiga traktoril (RS ja T16 - traktoreid ma selle küsimuse alla otseselt ei liigita, sest need on ikkagi tagamootoriga).
Mõneti on arusaadav, et näiteks MTZ-82 ei jõuaks suurt midagi enda ees trügida ja samal ajal järgi vedada, kuid liigendraamiga isendid on ju juba suurema jõudlusega.
Kas eeshaakes oli üldse midagi mõeldud selle ajal traktoritel olema?
(Seda postitust muudeti viimati: 29-09-2012, 16:57 PM ja muutjaks oli E303.)
Vene ajal oli eesmine haakesüsteem olemas ainult traktoril MTZ-142A mida toodeti aastatel 1985-1990 väike seeriana. Mass tootmisse ei jõudnudki need 140 seeria masinad 142 , 142A , 144 kuna ei suudetud lahendada töökindluse probleemi mis oli tingitud ebatäiuslikust konstruktsioonist.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Huvitav pilt (näeb täitsa kihvt välja), selle järgi tundub, et eeshaake võimalusi ikka nõuka ajal vaagiti, olgugi, et päris lõpupoole.
Aga on kellelgi äkki mingisuguseid mälestusi isearetatud variantidest?
70-80-nda vahel nägin MTZ-52 -l Võhma kolhoosis tehase paaris lattiidukit aga ei mäleta kas oli ka ees või ainult kaks taga.Üks Borka niimeline "kiirlendur" töötas sellel ja tema käes kõik ka lagunes,suve või kaks töötas see masin.
T-40 oli ka omal ajal varustatud tehasepoolse esirippsüsteemiga. Need olid nn. kommunaaltraktorid.Ette riputati neile igasugust tänavahooldustehnikat. Samuti oli nendel traktoritel esimese jõuvõtuvõlli kasutamise võimalus.
(30-09-2012, 08:07 AM)Armex Kirjutas: 70-80-nda vahel nägin MTZ-52 -l Võhma kolhoosis tehase paaris lattiidukit aga ei mäleta kas oli ka ees või ainult kaks taga.Üks Borka niimeline "kiirlendur" töötas sellel ja tema käes kõik ka lagunes,suve või kaks töötas see masin.
Tegemist oli ilmselt KDP-4ga, mis kinnitati traktori paremale küljele vaheraamiga ja omas kahte lõikeaparaati. Esiripuga ühist ei ole.
(29-09-2012, 12:14 PM)Jahimees Kirjutas: Mingi aeg tagasi nähtud eeshaakes oleva töövahendiga (vist midagi randaali moodi) ja külvikuga taga suur kaasaegne traktor pani mind mõtlema, et ma ei ole kunagi ei reaalses elus, ega piltidel näinud, et nõukaaegsetel suurematel ratastraktoritel oleks olnud mõni töövahend peale lihtsa tera
Kas eeshaakes oli üldse midagi mõeldud selle ajal traktoritel olema?
Tahaks sel temal veel pisut sõna võtta.
Esiteks ei olnud nõuka ajal veel eriti jõutud selleni,et kasutada kombiagregaate(ehk siis mitu tööd ühe töökäiguga tehtud) vaid kasutati ühte laia haakeriista, mis vastas masina võimetele. Ka lääneriikides hakkas selliste kombiagregaatide kasutamine arenema 80- nendate keskel.
Kolhoosi-sohvoosi aegsetel masinatel ei tea olema tehase esirippe. Küll kohtas kohalike nupumeeste kätetööd, mis mingitele standarditele ei vastanud ja oli reeglina mõeldud mingi kindla riistaga toimetamiseks.
(29-09-2012, 12:14 PM)Jahimees Kirjutas: ...
Mõneti on arusaadav, et näiteks MTZ-82 ei jõuaks suurt midagi enda ees trügida ja samal ajal järgi vedada, kuid liigendraamiga isendid on ju juba suurema jõudlusega.
Kas eeshaakes oli üldse midagi mõeldud selle ajal traktoritel olema?
Ei ole ühtegi põhjust, miks ei peaks 50+ kW MTZ suutma enda ees miskit trügida - samas võimsus- ja suurusklassis lääne omad ju suudavad...
Iseasi on eelpool viidatud masinasüsteemi kohandamatus mitme riista üheaegsele kasutamisele.
Ning eks küsitav oleks olnud ka nii esimese poolraami kui esisilla eluiga lisanduva koormuse tingimustes... See pole enam pelk surve lisaraamistotse silla kinnituspunkti kohast, vaid selge vääne poolraamile. Mis niigi kipub hooletul töömehel lahti loksuma...
Kommunaaltehnika riputussüsteem oli konkreetse seadme jaoks tehtud. Näiteks hari ja sahk käisid samadesse kinnitustesse.
Lisaks oli igas enesest lugu pidavas majandus keegi kuldsete kätega mees, kes oskas asju teha... Levinuim oli vast vaomuttide paigaldamine T-25 esirataste ette (sisuliselt esirippsüsteem).
Väheke OT,aga mis kombiagrekaate on tehtud vene masinatele üldse?
Vanaisa jutustas, kuidas neil toodi MTJ-i mingi niidukikomplekt mida traktor vedas ja taga roolis igat niidukit üks naine. Kokku oli neid niidukeid vist 3, aga need ei olevat õigustanud ja lõhuti juppideks, et saada vanadele hobuniidukitele osasid.
Kunagi nägin soovis kuulutust kus müüdi russale Estre esiniidukit ja taganiidukit.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-10-2012, 17:39 PM ja muutjaks oli Jahimees.)
Kaks küsimust kerkis siin vastuseid lugedes.
Kas kommunaaltehinkas olid siis mingisugusele standardile vastavad seadmed, mida erinevatele traktoritele sai ette haakida või olid erinevad seadmed vastavalt võimsusklassile?
Miks neid kartulimutte siis just ette paigutati T-25l?
Kui kellelgi on ka pilte selliste isearetustega traktoritest, siis ärge kartke neid ka teistele vaatamiseks siia üles panna. Huvitav igal juhul.
(01-10-2012, 17:11 PM)Jahimees Kirjutas: Miks neid kartulimutte siis just ette paigutati T-25l?
Niipalju kui mina ees olevate kartulimuttidega tööd olen teinud ja sellekohta uurinud on mulle vastatud, et hea vaovahet(algust;lõppu) jälgida.
Ka seda, et väiksematel põllulappidel kus ei mahu traktoriga hästi manööverdama saab vao lõpu sirgena ära lõpetada. Mitte, et peaksid enne võsaserva kummagile poole ära keerama ja muttidega vaolõpu kõveraks tõmbama.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-10-2012, 19:12 PM ja muutjaks oli aavu.)
(01-10-2012, 17:11 PM)Jahimees Kirjutas: Kui kellelgi on ka pilte selliste isearetustega traktoritest, siis ärge kartke neid ka teistele vaatamiseks siia üles panna. Huvitav igal juhul.
Üks internetist leitud muttide jaoks.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Mul on jah ise tehtud esirippsüsteem. Mõõtudele vastav, kasutuses kolmnurgaga. Talvel lükkab sahka ja suvel on teemas näidatud klots hüdrotõstukile vastukaaluks ette haagitud. Selleks, milleks ta tehtud sai, on küllaga ära teinud. Võiks veel võibolla tugevdused tagakäistele viia, aga on ka niisamuti ausalt käinud.
Nii ennem kui pärast tegemist olen uurinud tehases tehtud kasutatud esi-ripikute müügikuulutusi. Neid on ikka olnud mitmesuguse hinna kui konstruktsiooniga. Minu arvates mõned kehvemad, aga mõned ka kindlasti paremad kui minu omad. Kokkuvõttes arvan, et tegelikult tasuks tegemisel snitti võtta mõne tehase esi-ripiku pealt: mõni konstruktsioon on ikka üsna ratsionaalne nii materjali mahukuselt kui ka konstruktsiooni nutikuselt. Ja egas siis vist ikka päris ilmaasjata lääne lahendustel kaks paralleelset tõstesilindrit ole - eks annab võitu nii mõõtmetes kui töökäigus.
Samas ega latid-silla-alt-läbi konstrui on ka üsna hea Mõnelgi tehase poolt MTZ jaoks pakutavatel tekib minu silmis küsimus, et muidu tõenäoliselt jõudu ja töökäiku küll, aga kas raami kinnitus ikka nõrgaks ei jää.
Mõnelgi tehase poolt MTZ jaoks pakutavatel tekib minu silmis küsimus, et muidu tõenäoliselt jõudu ja töökäiku küll, aga kas raami kinnitus ikka nõrgaks ei jää.