Tekkis siis selline huvitav küsimus, et mis masin ja kui palju suudab lund lükata ja seal samas ka kui suur on diisli kulu. (Kahjuks, kui on mõni teema juba tehtud siis öelge ja suunake)
Eriti huvitab mind kui suur vahe on k-150 ja k-700 lume tõuke jõu vahe.
Praktikas on teada, et Valtraga (R6 mootoriga) kulub umbes (kevadise lume tõukamisel) 36L naftat tunnis (mitte töötunnis).
Teine küsimus on masinate vastupidavuses ja varuosade kättesaadavuses ja palju muid asju mis praegu meelde ei tule. No ja töötingimused on ka tähtsad kuid mitte esimesel kohal praegu.
Sahk mida peaks masin tõukama on u. 3-3,5m ja arvatavasti v kujuline - ehk siis mõlemad pooled sahast on liigutatavad. Kui kellegil tekib küsimus milleks vaja on siis - tuli selline pakkumine (valla teede lumest puhtana hoidmine) ja huvi pakub sellepärast, et töötasu on väga ahvatlev.
Andke nõu, või siis põhjedage, miks mitte seda teha ja mis masinatega on mõtet ja mis masinatega ei ole mõtet teha. Tuld
Üks aastat 10 või rohkem tagasi sai ka valla teid lükatud ja kasutasin selleks T-150K-d, millele sai ette ehitatud 4 meetri laiune sahk, mida viltu keerates jäi alles umbes 3meetrit töölaiust. Alla selle hästi ei sobi, kuna kui on kitsam, siis hakkab vähegi suurema lumega lumi tagasi jooksma ja rataste alt lükkab käkid tagasi teepeale. Elav tõestus on praegu lumetõrjet tegev firma, kellel ongi 3m sahk sama masina ees ja asi teeb küll töö ära, aga ei ole kaugeltki nii hea.
Kolmnurkset sahka ei ole minuarust üldse mõtet panna, ei Valtrale ega ka 150-le, kuna sellega on üsna jama teed laiemaks lükata, näiteks siis kui on väga hullusti tuiskavad teelõigud, on tarvis ikka teed talvel oluliselt ka sõna otseses mõttes põllupeale lükata, sest muidu tuiskab ta tunni ajaga täis. Ja selliseid teelõike on oi kui palju.
Kütte kulu jääb 150-ga mõistlikuks seni, kuni ei ole vaja risti teed lükata, siis läheb kulu küllalt suureks ja sedavõrra tasu väheneb. Omal ajal see muidugi just väga suur probleem ei olnud ja raha sai korralikult, nüüd enam kursis ei ole.
Sugulane on Valtraga teedevalistuses ja ütleb, et kütust läheb ikka rohkem kui 150-ga, täpsemalt ei oskanud ta arve aga öelda.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170
T-150K ja K-700 "tõukejõu" saad teada, kui vaatad nende masinate veojõuklassi. Need numbrid ütlevad täpselt.
Küttekulu poolest on T-150K päris öko pill selliste tööde tegemiseks.
V- kujuline sahk aga hooldetöödeks ei sobi. See nõuab ette korralikku masinat, millega jõuad lumele vindi sisse keerata ja ta teest kaugele heita. Vastasel juhul hakkab Sul lumi rataste alla tagasi kukkuma ja sõidad lumehunniku otsas kogu aeg. Ja veel, hooldetööd eeldavad , et lumi teisaldatakse teepealt teeserva. Kolmnurk aga teeb teise lumevaalu keset teed. Kuidas sa selle küsimuse lahendad. Kolmnurk sahk on militaartehnika valdkonda kuuluv teema,millega saab rünnakule minekuks teid lahti lükata.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-10-2012, 13:19 PM ja muutjaks oli Jahimees.)
Enda kogemustest tavainimesena (ei tegele lume lükkamisega, kuid see tehnika mind huvitab).
Ühes Tallinnast kaugemal asuvas väikevallas tegeles umbes 8 aastat lume lükkamisega üks kohalik "põllumees", kelle peamiseks tõrjevahendiks oli sirge teraga MTZ1025. Teed said lahti aetud ja ka hoitud sõidetavad, kuid põhiprobleemiks oli kehv kvaliteet ja teostamise aeg (kuigi lumi oli ju harva poole meetri kõrgune). Leping küll ilmselt määras, mis ajaks pidid olema teed lahti, kuid ükskord sai tuttava juures oodatud pool päeva, et välja pääseda. Tuleb aga meeles pidada, et tegemist oli kergete talvedega, mida me peaksime ikka veel mäletama. Esimene lumerohke talv tõi välja kõik probleemid selles korralduses - tehnika ei pidanud vastu ja seda ei olnud piisavalt. Õnneks tegi vald sellest järeldused ja järgmistel aastatel on valla teesid hooldanud ühe turbaraba traktorid. 3 kaasaegset suurt Valtrat (pluss kohalike jutu järgi mingi vanem sinist värvi Lääne traktor veel, võibolla Valmet, ise pole näinud) varustatud sahkadega ees ja taga ja teed olid paremas korras ja kiiremini lahti aetud, kui kunagi varem.
Ise elan umbes poole lähemal Tallinnale ja samuti väikevallas, kus peab tõdema, et olukord on kahjuks sedamoodi, nagu ta oli eelmises kirjelduses varasemalt. Lumelükkamise leping on juba aastaid kätte mängitud vallavolikogus oleval mehele, kelle firmal on kaks traktorit - MTZ1025 (varustatud muudetava nurgaga esisahaga) ja John Deere 6010 (esimene sahk kõrge hõlmaga muudetava nurgaga ja tagumine muudetava nurgaga, kui ka liigutatav traktori telje suhtes). Probleem lihtne - traktoreid pole piisavalt, et need nõutud ajaks igale poole jõuaks. Distantsid, mis tuleb läbida mööda riigiteid (ebamugav ju talvises liikluses sõita) on nii suured, et mitmel korral on olnud viimastel lumerohketel talvedel sedamoodi, et tulen töölt koju ja alles 23 paiku õhtul sõidab vilkurite ja tulede valgel traktor majast mööda.
Enne tehnikast rääkimist soovitan endale väga kindlalt selgeks teha lepingutingimused (mis kellaks lahti aetud, trahvid jne), siis kriitilise meelega üle vaadata teede paiknemine kaardil, ligipääs ja tingimused lükkamiseks (vastavuses traktori suuruse ja võimekusega). Eelnevale lisaks soovitan vaadata end piisavalt pikalt peeglist ja veenduda, et on ikka soov nende päevade järgi, kus tuleb end varakult üles ajada, istuda loksuvas kabiinis ja jõuda hilisõhtul koju, et "rõõmuga" järgmisel varahommikul kõike otsast peale alustada.
Tehnikast rääkides ütleks mina, et K-700 on enamus teede jaoks liiga suur nii mõõtmetelt, kui ka massilt. Teed lõhkuda on lihtne. Kvaliteetsete sahkade tegemine nii suurele massile on väga kallis. Lisaks kütus ja kabiini mugavus. Isiklikult olen arvamusel, et kui lumetõrjeks on juba nii suurt traktorit (massi) tarvis, siis on puhur otstarbekam.
Kui teine valikuvõimalus on ainult T-150K, siis soovitan kindlasti seda. Mis seal muud keerulist ikka. Kvaliteetne muudetavate hõlmanurkadega libliksahk ette (uued ostes väga kallid) ja taha trakori teljest väljapoole liigutatav sahk (seda saab kasutada vallide eemalelükkamiseks sõidu ajal). Raskus taha peale, korralik valgustus, kabiin kasutajasõbralikumaks ja igaks juhuks lumeketid kaasa. Arvesta veel sellise asjaga, et oleks käeulatuses miski selline asi, mis sind kinnijäämise korral abistada suudaks.
Eks selles vallas kehtib ka see, mis tavalises põllumajanduses - Lääne tehnikale ülemineku järel nõuka aega vabatahtlikul tagasi ei soovita minna (kütusekulu makstakse kinni). Igatahes võta väga kriitiliselt ette see, mitut traktorit sul reaalselt vaja on ja viimaseid talvi vaadates pead arvestama mõtteis ka puhuriga (minimaalselt kühvliga, et lumi ära tõsta). Igatahes ei tohi suhtuda lumetõrjesse sedasi, et lihtsast poolkaarekujulisest asjast traktori ees piisab suure raha kokkuajamiseks.
Üks asi on traktori lumetõrjevõimekus. Kui tahta iga hinna eest sahata puhumise asemel, siis loeb ainult mass. Mida raskem, seda suuremat lumehunnikut suudab lohistada. Suurem mass annab suurema haardekaalu tõttu suurema võimaliku veojõu ja inerts kiiremal liikumisel on hea abimees (või suurim vaenlane). K701 oma 12,5 tühikaalu tonniga (pluss varustuse mass nii 4-5 tonni) on selles vallas tegija. Kuigi jäigad rehvid ja vaid neli koormuse all lülituvat käiku koostöös olematu koostevaliteediga teevad talvisest lumetõrjest tõsise väljakutse, mida suudavad vastu võtta vaid Suurte ja Karvaste Munadega juhid (soost sõltumata
Aga lumetõrje ei ole vaid suure lumehunniku lükkamine. See on ka kerge kihi eemaldamine suvilate vahelt või tallu viivalt käänuliselt metsateelt, rääkimata mõnest majadevahelisest läbipääsust.
Ning hea haardekaalu negatiivse poole peale tuleb kanda oht liikuda ülikiiresti maakera sisemuse suunas, kui olud pehmenevad. Sama võib kergesti juhtuda ka lumekuhjas. Ja siis on asjad pahad, kuna väljatirimiseks on vaja Veel Suuremat Kala (või kavalust).
Ei ole tähtsusetu ka see, et paljud (sealhulgas mina) küll enam ei soovi veeta oma talvepäevi läbilõõtsuvas, vibreerivas ja suitsuses plekktoas... Palju neid heas korras kirovetse ikka enam liikvel on...
Summa summaarum näikse üks tõhus lumetõrjevahend olevat 150-200 kW traktor, mis on varustusega viidud vähemalt 10-tonnise eluskaaluni ja millel on ees tera ning taga puhur. Teraga saab kergemast lumest jagu, puhuriga töötled paksemat kihti.
Kütusekulu sõltub tingimustest ja juhist. Aga eks see ikka kümnetesse liitritesse jääb.
Lumelükkamine on selline töö, et tee seda nii hästi kui tahad saad ikka sõimata. Ei tohi sahka ära lõhkuda, ei tohi liiga kõrgelt lükata (sulaga vajub auto teest läbi), ei tohi liiga madalalt lükata (mullavallid teeääres, lõhub teed), tollel taadil ei tohi valli jääda väljasõidu teele jne...
MTZ 82 võib teha paremat tööd, kui 160 hj traktor - kõik oleneb mehest, kes peab traktorit juhtima ja sahka seadma. T-150k üldjoontes ei sobi lumelükkamiseks - puudub diffri lukk. Lisades raskust tagasillale hakkab põrsas (keskliigend vist kirjakeeles) lagunema.
Olen ka mõtelnud, et peaks vaatama mingi kasutatud saha ette russale, et siis talvel vallale teenust teha, aga kuuldes mutikeste sajatusi sahkaja töö kohta siis olem mõelnud ümber.
Muide, kas kellelgi on head nõu kuidas russale tagarippe sahka teha?
(01-10-2012, 16:58 PM)hillar2 Kirjutas: Lumelükkamine on selline töö, et tee seda nii hästi kui tahad saad ikka sõimata. Ei tohi sahka ära lõhkuda, ei tohi liiga kõrgelt lükata (sulaga vajub auto teest läbi), ei tohi liiga madalalt lükata (mullavallid teeääres, lõhub teed), tollel taadil ei tohi valli jääda väljasõidu teele jne...
Aru ma ei saa miks kõik tahavad kangesti lund lükata?Pange parem puhur ette.
Suvel teede ääres lillepeenrad põllukivid ja muud ilusad asjad ja nüüd talvel sahamehed sõna otses mõttes rüüstavad selle kõik ära nügides teeääres lumehunnikuid.Meil siin surnuaias sõideti hauaplaadid pilbasteks see ju puhas vandalism.Ja kui sahk kuskil kiviotsas ära lõhutakse siis kisa lahti,aga mida te tõngute seal kraavis?Tee on vaja lumest tühjaks saada mitte kraav-teepeenar.Lumi põllule metsa tagasi mitte teeääre kuhja,et järgmise tuisuga saaks ruttu uuesti kinni mätsida.
Meil siin Riabi teedeehitusel puhur olemas,aga masina ette ei raatsita sügisel panna.Nügitakse sahaga lumehunnikud kokku ja siis häda puhur aeglane ja nõuab suurt jõudu kunstlikult paksuks aetud lumehunnikutest läbi minekuks.Paneks sügise kohe puhuri külge ja puhuriga tee lahti oleks maainimese elu kordades kergem.Praegu peale igat tuisku istud lumevangis ja ootad vallamasinat kui issanda õnnistust.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-10-2012, 19:48 PM ja muutjaks oli Raigo.)
Mõned puhuri miinuspooled:
Paksema lume korral on puhuri liikumise kiirus väike.
Puhuri töö laius jätab soovida ning jätab teravad tuisku püüdvad servad. Lisaks kardab puhur kive ja muid võõraid objekte nagu lumesahk.
Paar videot puhuri tööst: Antud juhul on tegemist jäävallide puhumisega. http://www.youtube.com/watch?v=LbjQA3QZa1Q&feature=plcp
Tavaolukorras sobivad lume lükkamiseks russid (mõtlen siinkohal 40-t,52-te, 82-te ja teisi) ja enamus uuemaid traktoreid ja ekskavaatorlaadureid. Nendega saab enamuse tööst täitsa korralikult tehtud. Nõukogude ajal lükati linnas lund Zil-130-te ja russidega. 150 ja 700 tulid mängu siis, kui oli vaja hakata kõvaks külmunud valle lahti ja eemale lükkama. Tavatraktor ja ka väiksem höövel on selle töö jaoks liiga kerged. Eelmisel kevadel oligi puudu just rasketest traktoritest, mis suudaksid kõvaks külmunud valle lahti lükata.
Minu kogemus on see, et hinna-kvaliteedi suhtes on kõige mõistlikum lund lükata näiteks tavalise nn. mtz-82-ga. Kui on väga palju lund või on vaja valle lahti lükata, siis on vaja 150-t, kuid see teenus peaks olema eraldi tasu eest.
Need mehed kes tahavad MTZ-82 hakata vallas teenust pakkuma, küsiks Teilt, kas Te olete kunagi lund lükanud? Selle masinaga võib oma talu juurest asfaldini kitserada lahti hoida, rohkemaga jääb juba tõsiselt hätta. Kui on kuiv ja äsjasadand lumi, siis teed veel midagi, aga kui juba sulaks tõmbab siis on kogu lugu. Kohati kipuvad 30Kn veojõuklassis masinad kergeks jääma, mis me räägime veel poole kergemast masinast. Samuti on tee lükkamise juures vaja laiust, 3-3,5 meetrine sahk aga ilmselgelt jälle ülejõu käiv teema.
Veel taga rippes olev sahk. See on ammu läbiproovitud teema ja ei õigusta ennast laiemas perspektiivis. Sobib samuti oma talutee lahtihoidmiseks äärmisel juhul.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-10-2012, 22:31 PM ja muutjaks oli 13piisab.)
Mis praktika see selline on,kui niipalu kütet läheb?8500 seerja Valtra peaks olema väga hea pill selliseks tööks.Ja kütte kulust,vennas vahetas just russi metsa käru eest valtra vastu,Targad muidugi kes on nendega vedanud,et küttekulu poole suurem.Praktikas on hetkel asi vastupidi,masinal on nii hea minek et pedaali puutuda praktiliselt pole vaja,käigud värgid kõik kiirendavad töötegemise mugavust.ammu oleks juba pidanud sihukese aparaadi ette panema.
Juures olev pilt pole asajaga seotud.
(01-10-2012, 20:54 PM)Daff Kirjutas: Need mehed kes tahavad MTZ-82 hakata vallas teenust pakkuma, küsiks Teilt, kas Te olete kunagi lund lükanud?...
Nõustun kommentaariga. Teenuse pakkumiseks jääb sellest tehnikatasemest kindlasti väheks. Kokkuvõttes on õigem panustada uuema ja kvaliteetsema Läänes toodetud tehnika peale, mis sest, et alginvesteering on suurem.
(01-10-2012, 20:54 PM)Daff Kirjutas: Need mehed kes tahavad MTZ-82 hakata vallas teenust pakkuma, küsiks Teilt, kas Te olete kunagi lund lükanud?.... Samuti on tee lükkamise juures vaja laiust, 3-3,5 meetrine sahk aga ilmselgelt jälle ülejõu käiv teema....
Aga jutt käib ju mitte riigiteedest, vaid vallateedest. Nende laius ongi reeglina ühe auto sõidujälg, millele kergelt aeg-ajalt kruusa peale puistatakse ja möödumiseks peab ka suvel kohta otsima. Seal on lai sahk nuhtluseks. Meie vallas ülemöödunud talve hirmsate lumedega teenusepakkuja võttis russi asemel Valtra garagest välja, sel lai sahk ja nt minu juurde ei saagi enam teed lahti, ei mahu. Meil nimelt õõnesteed , st et kahel pool kõrged mullavallid, läbikülmunud ja nendel kasvavad suured puud, kõik ei mahu. Ka suure kalluriga ei saa läbi, kunagi tahtsin õuele kildu saada, ei pääse läbi.
(01-10-2012, 20:13 PM)Mufff Kirjutas: Tavaolukorras sobivad lume lükkamiseks russid (mõtlen siinkohal 40-t,52-te, 82-te ja teisi) ja enamus uuemaid traktoreid ja ekskavaatorlaadureid. Nendega saab enamuse tööst täitsa korralikult tehtud. Nõukogude ajal lükati linnas lund Zil-130-te ja russidega. 150 ja 700 tulid mängu siis, kui oli vaja hakata kõvaks külmunud valle lahti ja eemale lükkama. Tavatraktor ja ka väiksem höövel on selle töö jaoks liiga kerged. Eelmisel kevadel oligi puudu just rasketest traktoritest, mis suudaksid kõvaks külmunud valle lahti lükata.
Minu kogemus on see, et hinna-kvaliteedi suhtes on kõige mõistlikum lund lükata näiteks tavalise nn. mtz-82-ga. Kui on väga palju lund või on vaja valle lahti lükata, siis on vaja 150-t, kuid see teenus peaks olema eraldi tasu eest.
Nendega saab kenasti lükatud kõrged vallid, millest hiljem isegi Suured Masinad jagu ei saa...
Miks kardetakse puhurit nii hirmsasti? Pool Soomet puhub oma väiksemad teed lahti, teine poole alles mõtleb puhuri soetamise peale (kohe, kui raha kokku saab). Aga eks meie oleme ikka targemad...
Puhuri suurim pluss on lume toimetamine kaugemale nii, et autotlõhkuvaid valle ei teki. Samuti on tekkivad vallid madalamad, mistap on õhem ja järgmise tuisi vaal. Paraku tahab lume kaugemaleviskamine üksjagu rammu saada ja see ei tule päris tasuta kätte. Eriti sulalume korral.
Kivi lõhub nii sahka kui puhurit ühtmoodi, kuid puhur näikse vähe paremini vastu panevat - sellega ei paarutata, mistap löögid sahale-raamile on kergemad ja vähemalt tööstuslike puhurite kaitseseadised on päris pädevad (kui meie "petsialitsid"ei ole "mõttetuid" kaitsefunktsioone edukalt elimineerinud). Tõsi, katki saab ka need, kui tahta.
Kütusekulu sõltub mehest ja oludest rohkem, kui traktorist. Asine mees saab russiga ilmselt üsna vähesega läbi, kui lund on kuni 1 jalg. Aga poolmeetrised hanged, eriti kenasti kinnituisanud, panevad liikumise seisma.
Muide, Vene mootorite erikulu oli maailmatase. Kahjuks ei realiseerunud see mitte iga eksemplari peal kooste- ja materjalivigade ja juhtide soovimatuse-oskamatuse tõttu.
(Seda postitust muudeti viimati: 02-10-2012, 17:45 PM ja muutjaks oli muska71.)
(01-10-2012, 19:47 PM)Raigo Kirjutas: Mõned puhuri miinuspooled:
Paksema lume korral on puhuri liikumise kiirus väike.
Paksu lund meil siin eestis harva ja kes keelab põkale taha aiste otsa teine pada riputada puhurit ringi ajama?Põhjamaades kasutusel selline varjant.
(01-10-2012, 20:05 PM)meli666 Kirjutas:
(01-10-2012, 18:36 PM)muska71 Kirjutas: Aru ma ei saa miks kõik tahavad kangesti lund lükata?Pange parem puhur ette.
Valla teid tavaolukorras ( selline keskmine mahasadanud lumi ja mitte triiki tuisanud) ainult puhuriga hooldades ei taha jääda rahakotti suurt midagi järgi. Tuntavalt suurem aja ja küttekulu samade kilomeetrite korral. Nähtud MTZ 82 töötamas nii saha, kui ka puhuriga. Puhuriga liikus vast 3 käiguga nii et must summutist väljas. Sahaga aga sama lume korral läks 6-7 nii, et musta ei näinudki.
Ega sahal ka midagi häda ei ole, kui on ikka õige profiiliga tera ja kiirem käik, siis viskab tee äärest päris kaugele.
Puhur võiks muidugi taga olla selliste suuremate tormide jaoks.
Sõltub palju ka sellest millist puhurit kasutada.Ega pole endalgi 0,5 m ja paksemas lumes sumpamine kerge,ja veel midagi enda järgi lohistada, üsna ruttu võtab lõõtsutama,sama ka traktoriga.Kuskil juttubis video kus ilusti näha milline mannetu see kolmnurkne puhur on mille ees peab traktor sügaval lumes rassima ja imestatakse,et jõudlus väike ja kütusekulu suur.Selliseid puhureid turg täis ja saadaval poolmuidu.
Ja see päevade viisi teede ääres lumemägede laiali lükkamine on odavam?
Traktoriga rallides teed korralikult küll lahti ei saa.Nähtud küll poisikesed sõidavad saha peal põllurallit ja tee läbimatu.Vanakooli mehed sõidavad aeglaselt ja tulemus ka teine.
(Seda postitust muudeti viimati: 02-10-2012, 17:50 PM ja muutjaks oli mlsluik.)
Oh teid koomikuid, puhuriga lumetõrje.... Aga palun, osta endale puhur ja tee üks talv hoolet paarisajale kilomeetrile... Paar aastat peale seda kükitad võlavanglas ja maksad oma heategevust kinni... Ühesõnaga, hea asi on puhur aga sellist lund mida sellega nügida pole kuskilt võtta, äärmisel juhul eks paar korda viie aasta jooksul. Aga selle puhuriga liigud nagu tigu mööda märga m.. ja kulutused on meeletud võrreldes sahaga.
Nälga jääte, muud ei midagi.
(02-10-2012, 17:25 PM)muska71 Kirjutas: Nähtud küll poisikesed sõidavad saha peal põllurallit ja tee läbimatu.Vanakooli mehed sõidavad aeglaselt ja tulemus ka teine.
Asi pigem sahkades, noorukesed sõidavad kummiterad all nagu hooldes nõutud, vanakoolimehed lasevad tihti raudteraga. Kevadel kenasti näha kus tappidega üle asfalti lastud... Samas, tulemus on tõesti parem.
(02-10-2012, 17:47 PM)mlsluik Kirjutas: Oh teid koomikuid, puhuriga lumetõrje.... Aga palun, osta endale puhur ja tee üks talv hoolet paarisajale kilomeetrile... Paar aastat peale seda kükitad võlavanglas ja maksad oma heategevust kinni...
Selle tsitaadiga kohe kindlasti nõustuda ei saa. Omal sugulane suutis 2009 (või millal see esimene superlumerohke talv hakkaski) sügisel ülemuse nõusse saada, et uue traktoriga ostetaks lisavarustusse ka lumepuhur. Ülemus oli vägagi skeptiline, sest kallis vidin ikkagi (äkki 200 000 vana raha maksis), aga lõpuks jäi nõusse.
Kevadeks olid kõik või sees, sest see kallis vidin oli 2/3 oma hinnast esimese talvega tagasi teeninud, ettevõte igati plussis ja töömehel talvekuudest kolmekordsed palgad taskus + viina kodus rohkem kui Liviko laos.
Antud masinal on küll kasutuses nii sahk kui puhur, juht oskab ise valida, kumma kasutamine parasjagu õigem on.
(Seda postitust muudeti viimati: 02-10-2012, 18:29 PM ja muutjaks oli muska71.)
(02-10-2012, 17:47 PM)mlsluik Kirjutas: Oh teid koomikuid, puhuriga lumetõrje.... Aga palun, osta endale puhur ja tee üks talv hoolet paarisajale kilomeetrile... Paar aastat peale seda kükitad võlavanglas ja maksad oma heategevust kinni... Ühesõnaga, hea asi on puhur aga sellist lund mida sellega nügida pole kuskilt võtta, äärmisel juhul eks paar korda viie aasta jooksul. Aga selle puhuriga liigud nagu tigu mööda märga m.. ja kulutused on meeletud võrreldes sahaga.
Nälga jääte, muud ei midagi.
(02-10-2012, 17:25 PM)muska71 Kirjutas: Nähtud küll poisikesed sõidavad saha peal põllurallit ja tee läbimatu.Vanakooli mehed sõidavad aeglaselt ja tulemus ka teine.
Asi pigem sahkades, noorukesed sõidavad kummiterad all nagu hooldes nõutud, vanakoolimehed lasevad tihti raudteraga. Kevadel kenasti näha kus tappidega üle asfalti lastud... Samas, tulemus on tõesti parem.
Puhurit ma ostma ei hakka,ehitan ise ja ehitus lõpusirgel.Olin ka kunagi kõva mees enda arust 4x4 ja sahk ees,aga lumi näitas üsna ruttu koha kätte ehk istusin sahaga lumevangis.Sama masin puhuriga on tegija.Puhuri ehitusel võtan snitti põhjamaadest ja mujalt maailmast. http://www.lucknowproducts.com/content/front-mounts siin enamus puhureid masinatel ees ja taga ei mingit sahka.Kas tõesti on põhjamaades siis nii rumalad inimesed ja ei tahagi seda hääd sahka?
, st et kahel pool kõrged mullavallid, läbikülmunud ja nendel kasvavad suured puud, kõik ei mahu. Ka suure kalluriga ei saa läbi, kunagi tahtsin õuele kildu saada, ei pääse läbi.
