Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

Kui 1,5m koonus rootor siis peab stabiilselt torm olema, et ta sul 1kW välja annaks. Koonusrootoritega see suur häda, et nende taga on head müügimehed ja teinud palju lobitööd, et neid turustada.

20m läbimõõduga HAWT annab eestis enam levinud keskmise tuulega 3m/s pidevat energiat u. 1kW. Sama tulemuse annab u.16mx24m VAWT
eesti keskmine tuul sõltuvalt paigast on 10m kõrgusel u. 2,5-3,5m/s. Seda siis mandril. Kipub koduehitajale juba väga suureks ettevõtmiseks.
See ei tähenda sugugi, et ei peaks mõtlema tuuliku peale.
Tuulikut kütteks on kaval kasutada seetõttu, et kui on tuul siis on ka maja vaja rohkem kütta ja tuulik suudab tuulega palju rohkem. Tuuliku võimsus kasvab kuubis.

Vee soendamiseks soovitaks pigem päikest ära kasutada.
Olen rääkind inimestega kellel suured paneelid ja sõltub aastas siis isegi juba veebruari keskelt kuni novembri keskele on tarbevesi igaljuhul olemas.
Mees kellel raha hunnikud suured ja huvi olemas. Lasi oma maja katusele panna kõige moodsamad ja vingemad veekütte paneelid ja väitis, et see talv mis oli, küttis 4 korda.

Väikse paneeli kohta oskab ksf Basilio rääkida.
Vasta

(28-09-2012, 01:26 AM)karvik Kirjutas:  Tuulikut kütteks on kaval kasutada seetõttu, et kui on tuul siis on ka maja vaja rohkem kütta ja tuulik suudab tuulega palju rohkem. Tuuliku võimsus kasvab kuubis.
Jutt jumala õige. Lisaks veel niipalju, et Narvast tulev e-lekter on enamasti ära just tormise ilmaga, eriti maapiirkondades. Kui tuulik vastu peab, siis on sellelt toimiv ledidega avariivalgustus nagu rusikas silmaauku! Ülejääk soojusena keskküttesse või tarbeveeboilerisse ja korras!
Vee soojendamiseks soovitaks kasutada päikest ja tuult kombineerituna ning alustada päikesest. Kui raha palju, siis mainitud vaakumtorudega paneelid kõige efektiivsemad. Kui raha ei ole, siis kasvõi nii nagu mina tegin. Kui see süsteem juba tööle saadud, siis võib keskenduda tuulikuehitusele ja lülitada see süsteemi lisaks.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Võiks tegelased kokku võtta ja teha mingi wiki vms. kus oleks reaalne kogutud know-how üleval.
Vasta

Teema päris pikaks veninud ja võiks lüüa kolmeks.
Põiksest vesi soojaks.
Päiksest voolu
Tuulest voolu
Siis oleks lihtsam infot üles leida seda eriti aeglasema internetiühenduse korral.
Vasta

Nagu ma aru olen saanud, siis vertikaalsel tulegeneraatoril on üks suurim takistus pöörete saamiseks tuul ise mis avaldab jõudu vastassuunas liikuvatele labadele. Vaatasin üht ja teist ja kolmandat disaini ning pigem minnakse suure raadiuse peale välja mis, siis peaks nn jõuõlga suurendama samas omades väiksemat takistust kuna tuul pääseb päris hästi läbi. Teine variant oli siis see koonuse kujuline laineline masin millel kasulik tööpind labadel oli suhteliselt väike aga samas on tuule enda takistav jõud ka väike kuna suht hästi suunab tuule mööda vastassuunas liikuvatest labadest.

Päris pikalt olen ise mõelnud vertikaalse ja horisontaalse tuulegeneraatori hübriidile. Välja peaks see robustselt nägema umbes selline:
http://www.upload.ee/image/2708623/paremalt.jpg
http://www.upload.ee/image/2708624/vasakult.jpg
Ei oska pilti lisada ning panin lingina

Mõte siis selles et vertikaalsele masinale lisada nn tuulekaitse vastuliikuvatele labadele mis peaks andma päris korraliku effektiivsuse tõusu lähtudes talupojaloogikast. Kuna tuul kõigist suundadest korraga nagunii ei puhu, siis saba keerab tuulekaitsme alati ise vajalikku suunda ning kui selline lahendus peaks ennast õigustama, siis saab seda panna ka elektroonika abil liikuma.

Kas ideel oleks jumet?
Vasta

Tesniki turbiinil on asi lahendatud liikumatute suunajatega, millest ka siin teemas juttu on olnud: http://www.youtube.com/watch?v=98aCW1aTG...ure=relmfu
http://www.youtube.com/watch?v=Vyvf7iyi-wM

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Vertikaal tuulikutel tekib kohe sisse väga suur vahe tõste ja tõuke masinate vahel.
Tõuke rootori puhul vastassuuna kinni katmine isegi aitab, aga tõste tüübil on täiesti surnud punkt ainult siis kui laba on täpselt vastu tuult. Ülejäänud aja ta teeb tööd küll erineva võimsusega, aga midagi teeb koguaeg.
Tõste tuulikutel on ka pöörete mure väiksem.

Tõuke tuulikul saab kinnikatmisega tõsta kasutegurit, mitte pöördeid. Tõuke tuulik saab liikuda ainult sama kiiresti kui tuul liigub ja ei enam. Kui nüüd kasvõi natukene rootorilt töötegemist nõuda, siis langeb ka koheselt rootori pööre väiksemaks kui tuule kiirus. Kusagilt peab ju töö tulema.

Tõste tüüpi tuulikud (VAWT kui ka HAWT) ei näe tuult nii nagu seda meie näeme. Kui laba hakkab tuules liikuma, siis tema edasi liikumisest tingitud lisa õhu liikumine muudab laba jaoks tuule nurka väga palju. See võimaldab tuulikul liikuda kordades kiiremini kui liigub tuul.

Vabalt labade vahelt läbi lipsanud tuul on efektiivsuse kadu. Rootor peab ideaalis käima täpselt nii kiiresti, et ta suudab maha pidurdada võimalikult palju tuult, aga ei hakka veel töötama seinana kust tuul lihtsalt minema põrkub.
Vasta

Pigem küll Jaan Tatika rubriiki kuuluv vertikaalteljeline tuulik - lumelabidatest! Big Grin No ei osanud esimese hooga nutta ega naerda.
http://www.youtube.com/watch?v=g0tiiA52e...re=related

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Väga hea!
Labida rootori teoreetiline võimsus on ümmarguselt 100w 12m/s tuulega Big Grin .
amazones maksab labidas 31$.


nalja välist:
HAWT-ide kuu tootlikus sõltuvalt tuulest ja suurusest.
   
Tabelis toodud võimsused ei ole mitte maksimum vaid nominal ja selle juures hakatakse tuulikut tuulestvälja keerama.
Tabel pärit raamatust "Wind turbine recipe book", autor Hugh Piggott.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Haugiring järvele peale tehtud. Jälle mootor, aku, landid ja tühi kalakott väiksel Hollandil mäkke tassida. Ptüi, iste ka märjaks sadanud! [Pilt: 1] [Pilt: 21579113b28797_m.jpg]
Veeretasin näpuga sõukruvist mootorit. Otste külge pandud tester näitas korraks 10 v! Kui nüüd sõukruvi külge kinnitada tiivik ja tuulde tõsta? Ülepinge võtaks aku vastu, alapinge puhul vahelepandud diood ei lase voolu tagasi? Paari päeva pärast täislaetud aku võtta...
Vasta

Täna päikeseenergia juttu raadio kahes. Puust ja punaseks. http://r2.err.ee/saated?saade=354&d=2012-10-19
Vasta

(19-10-2012, 21:40 PM)pontu6 Kirjutas:  Täna päikeseenergia juttu raadio kahes. Puust ja punaseks. http://r2.err.ee/saated?saade=354&d=2012-10-19

Kusagil 19 min 30 sek kandis ütleb kõneleja 80 ruutkilomeetri paneelide hinnaks 800 miljonit kas eurot või dollarit. Pakun, et ta eksis ühe nulliga, st 8x10 üheksandas = 8 miljardit.
80 ruutkilomeetrit oleks eesti varustamiseks vajalik paneelide pind tema sõnul ja ruutmeetri hind hulgiostul oleks 100 $.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Tere üle pika aja, täna otsustasin ära teha tuulegeneraatori akude korrastamise,(pealispinna puhastamine happest, klemmide puhastamine ja üldine seisundi ülevaatamine. Seekord siis tundub, et üks aku on jälle läinud akude paradiisi, plaadid on lõplikult lagunenud aga sellest pole häda, sest varsti tuleb külm ja siis peaks mõnel autol tööjuures tulema jälle akuvahetuse aeg, nii see ring mul toimib. Autole nõrgaks jäänud aku toimib minu süsteemis veel umbes 2 aastat, enne, kui lõplikult otsa saab. Akupank ise siis selline [Pilt: 215922638be1f9_t.jpg]
Vasta

To penskar.Kui (pargid) oma paadi mõnda kiire vooluga kohta saad ju aku täis laadida sel ajal,kui ise kala püüad.Ma kasutan ka elektrimootorit järvedel,aga mul 4laba tiivikul.On ka 2labaga olemas,aga see mu meelest veab kehvemalt.
Vasta

Jõudsin paar nädalat tagasi oma katsetustega mingile tulemusele. Sellesama G3 vendimootori mähkisin peenema traadiga ringi. kaks korda küll, sest peale esimest tundus, et oleks rohkem mahtunud. Mahtus ka. Tegelikult mahuks praegugi veel natuke juurde aga kolmandat korda ma seda tööd ei viitsi antud mootoriga enam teha. Drelli otsas ajades on tulemus julgelt 2-3x parem. 6V ja 2.4W pirni saab näpu vahel mootorit keerutades mõistlikult põlema.
[Pilt: DSC03145.JPG]

Sellest mootorist panin siis sellise kostrui kokku:
[Pilt: Foto1023.jpg]
Loomulikult on see alles prototüüp, et katsetada kas üldse on mõtet edasi minna selle tehnikaga. Ülekanne 1:2.3, kuna päris ilma ülekandeta siiski midagi kasutatavat kätte ei saaks, 12V võiks ikka tulla seat. Tuult pole praegu sisuliselt olnud ja katseid pole saanud veel teha.
Vasta

(03-11-2012, 09:43 AM)oovi1220 Kirjutas:  Loomulikult on see alles prototüüp, et katsetada kas üldse on mõtet edasi minna selle tehnikaga. Ülekanne 1:2.3, kuna päris ilma ülekandeta siiski midagi kasutatavat kätte ei saaks, 12V võiks ikka tulla seat. Tuult pole praegu sisuliselt olnud ja katseid pole saanud veel teha.

Kui peaks pöördeid väheks jääma siis on lahendus veidi teise profiiga labad välja voolida.
Guugeldamine andis sellist tüüpi tiiviku labade TSR-iks 2-4. Enamvähem õigesti tehtud puu laba annab 6(kolm laba). Seljuhul on sul võimalus pöördeid tõsta ka ilma ülekannet muutmatta keskmiselt 2 korda.
Samas on sellisel kumer-nõgus profiilil eeliseks parem käivitus.

Soovitaks otsida võimalus ülekandest üldse vabaneda.
2 laba tiivik mille läbimõõt on 700mm ja TSR 8, annab 655pööret 3m/s ja tiivik mille TSR on 10 annab 818 pööret 3m/s tuulega. TSR 10 tiivik jääb muidugi juba hullumeelsuse valdkonda, sest tiiviku otsa laius oleks selljuhul 14 mm ja otsa paksus 2,1mm. TSR 8 puhul oleks ots 21mm ja paksus 3,15mm.
700mm tiiviku võimsus on u.76W 12m/s tuulega. Ilmselt gene ka rohkem ei suuda.

TSR 10 laba laius jagatuna viieks oleks 56mm, 28mm, 21mm, 14mm, 14mm. Nurgad 14, 5, 2, 1, 0. Profiili paksus 15% kõõlust. Big Grin

TSR 8: 84mm, 45.5mm, 31.5mm, 24.5mm, 21mm. Nurgad 19, 8, 4, 2, 1. Profiili paksus sammuti 15% kõõlust. Vähe parem.

TSR 10 nii väiksel juhul vist ei ole hea mõte. TSR 8 puhul pöörded sobivad siis tasub proovida.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Ilma ülekandeta oleks ilmselt tõesti parem. Kui aega jääb, teen ühe kahelabalise ka valmis. Praegune ülekanne tekitab päris korralikke kadusid ma arvan.
Vasta

Inglismaa Ebaysse on müügile ilmunud üsna ahvatleva hinnaga 500 W tuulegeneraatorid.

http://www.ebay.co.uk/itm/500-Watt-Wind-...3ccb0f7d99

Too konkreetne on 300 naela, aga ca 5 min tagasi lõppes täpselt samasuguse tuuliku oksjon hinnaga 220 naela (x 1,25 EUR)

all pool on ka üsna hunnik videosid. Mis siinsed spetsid arvavad? Kas raharaisk?

ja ka päikesepaneel ei ole väga hirmsa hinnaga:

http://www.ebay.co.uk/itm/Axitec-235W-Ax...27c81bab2b

Facebook @accelerista
Instagram @accelerista
www.accelerista.com
Vasta

Generaatoris on palju terast mis tähendab kehva kasutegurit ja annab tunda madala tuulega.
Võimsus on pildi järgi 15m/s tuulega u. 500W mis on ka tiiviku suurust arvestades reaalne.
Selline tuulik sobib elektrikatkestuste üleelamiseks. Kui neid piisavalt ei ole, siis valgususeks. Juhu kui kasutada energia säästlike lampe ja mõistlikult.

PV paneeli kohta võiks seda öelda, et antud juhul oleks tema tootlikus kindlasti suurem kui antud tuuliku puhul.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Väike kala selle tuulikuga.
Üks joonis näitab, et diameeter on 132cm ja mingi jutt on 44" mis teeb 111,76cm.
Kui see viimane on tegelik, siis peaks olema tuulik üsna korraliku kasuteguriga, et see 500W 15m/s tuulega reaalselt toota.
Nõrga tuulega muutub siis juba üsna mõtetuks, kuna pinda vähe ja tasuvus aeg oleks mingi 45aasta kanti.
Arvutus u. 3m/s tuulega. Kui on paremate tuultega ala siis asi muutub märgatavalt. Näiteks 6m/s tuulega terve aasta keskmise puhul saaks juba 7a jooksul tasa.

Sellepärast tulebki teha ise ja suurelt Cool . 4,2m tiiviku peale raisates mingi 400€ väi isegi 500€ saab ta tasa 4-5 aastaga ja seda keskmise 3m/s tuulega

Tasa saab siis muidugi tuuliku. Lisaseadmeid ei ole siin veel arvestatud. puhtalt kütte tuulikuna tuleb lisaseadmete kogu üsna odav ja autonoomse puhul üsna kirves. Muidugi kui vaadata, et 16A peakaitsmega eestienergia liitumine maksab u. 2200€ ja seda juhul kui sul on liitumiseks juhe juba krundil olemas, siis tasub nii mõneski kohas sellele mõelda.

arvutused on tunde järgi

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 18 külali(st)ne