[saarrand]

Kas on mõtet osta väidetavalt töökorras olevat T-40AM traktorit? Kuidas on varuosade kättesaadavus ja hind ning millele võiks pöörata enim tähelepanu ostmisel? Endal sel rindel puudub igasugune kogemus.
Silma on jäänud, et paljudel esimesed rattad laperdavad, millest see ja kas mõistlikult remonditav? Kuidas mootori vastupidavusega on, varuosade saadavus?
Tänud ette!

[E303]

Vene traktor T-40 on tõeline traktoritööstuse klassika.Oli tootmises eri modifikatsioonidena aastatel 1963-1994.Traktori kabiin kitsuke ning talvel külm nagu sara.Traktori kõige nõrgem osa on sidur mis ei kannata raskeid põllutöid nagu kündmist ja kultiveerimist.Varuosad muidu odavad ja saadavus hea.Väiksemahuliste tööde jaoks kõlbab kuid kui midagi suuremat vaja teha siis soovitaks ikkagi belarussi .

[pen.skar]

Lausa igikestev probleem- juba 40 aastat tagasi majandile tehnikatellimust koostades veavasime pead T-40`ga. Ei või ja. Masin selle ajaga vähe muutunud, vaid kompressori juurde saanud. Samas tänu kompressorile lisandus hädasid kõrgsurvepumba ajamis. Kui rahakott ikka kannatab, vaata kasvõi Jumz`i mootoriga hübriidi, kui just T40 peab olema.

[metsakohin]

Ei kiida, ega laida, eks ise pead teadma, mida vajad. Siduri probleem on minu meelest kinni ikka selles pedaali tallavas organis. Kannatab künda ja kultiveerida, ainult riistad peavad õiged olema, Belarussile mõeldud on natuke suured, kui vähe kohitsed, siis sobivad. Kannatas ka metsa vedada nii vintsi kui haaratsiga.
Rattad loperdavad: vaatad üle kokkujooksu, munakad ja roolivõimu, üldjuhul annab seada mitte loperdama.
Mõni samaväärne läänepoolt pärit masin on kindlasti ettem ja sama palju kallim ka.

[mlsluik]

Nuuh, seda et T 40 sidur nõrk on kuulsin isegi esimest korda... Ise tallanud seda t40 sidurit ikka pikalt ning ei saa väita et nõrk oleks. Metsas käidud, põldu haritud ja aastaid CK-5 käima veetud, pole veel märki et sidur läbi hakkaks minema.
Metsas möllamiseks muidugi T 40AM ideaalne masin, mahub kõikjale. Põllutööd teeb kõik ära ning pole vedelikjahutusega kaasnevaid probleeme.
Ise kündnud kahehõlmalisega neljanda käiguga ja pole suutnud veel mootorit kuumaks ajada, mõned väidavad et raske tööga läheb suvel kuumaks... ahh külanaiste jutt. Korras mootor, puhtad ribib ja pole probleemi.
Aga vat kabiin... noo bl%&¤d, paras kuldnokapuur on ta tõesti.
Valdava osa müügil olevatest T 40-ne hinnaks võib võtta 190€/t. Vähe on korralikke millega kannatab kohe tööle asuda. Ise olen läinud seda teed et võtan odavama isendi ja teen ise korda, ei ole mõtet maksta rohkem ja ikka sama raha korrastamiseks alla panna.

[E303]

See 40 rataste loperdamise probleem on vägagi tuttav metsaveo ajast oma 10 aastat tagasi ning isegi kraavis ära käidud.Lihtsalt sõitsin 5 käiguga ja viskas esiratastesse sellise vibra sisse et olidki kraavis kuid õnnkes üle katuse ei käinud.Loperdamisest saab ajutiselt nii lahti et jätad traktori seisma ning keerad rooli paar korda lõpuni edasi ja tagasi.Noo siis saad tükk aega normaalselt sõita kuid kunagi ei tea kuna see loperdamise tõbi võib peale tulla.Lõpuks läks asi siiski nii hulluks et iga päev viskas paar korda vibra sisse ning suure tee peale ei julgenudki minna.Päästis roolivõimendi vahetus ja midagi esisillas ka vist tehti.Vot see 40 millega sai metsa veetud lõhkus ka sidurit iga aasta pidi mitu korda vahetama .Siduripoldid läksid lihtsalt puruks kuna ei pidanud hüdrolõugadega palkide veole vastu. Põllu peal töötavatel 40 kümmnetel pidi olema sama probleem et kui liiga ebatasased põllud ja rasked põlluriistad siis sidur ei pea sellele koormusele vastu ja puruneb kergesti.Samas metsas oli tema manööverdusvõime ja läbivus täitsa hea.Muidugi pea oli õhtul vahel muhke täis kuna ebatasasel maastikul ja kändude vahel jaurates lõid pea lihtsalt vastu neid torusid ära mis on kabiini laes.

[kopraonu]

Olen nüüd vist üks väheseid lolle,kes saab öelda,et T-40 pole häda miskit.
Olen pidanud tööd tegema siis nii T-40A(ilma esiveota ja esimene traktor ka mida iseseisvalt sain kasutada) ja T-40AM(esiveoline).
Esiveota T-40 oli tehnilisest küljest üks parimaid traktoreid,millega sain tööd teha. Seda oli hooldatud korralikult ja mingi ime läbi oli sellel olnud ka asutusest kuni tänase päevani üks omanik,kes remontis iga asja põhjalikult. Siduriga oli probleeme aga pidi teadma,kui raskeid asju järel lohistada tohtis. Palju tööd temaga teha ei saanud esiveo puudumine tingis selle,et olid omad piirangud.
T-40AM oli aga selline,millega pidi juba tõsiselt vaeva nägema,et tööle saada. Alguses oli ta käivitusmootoriga,kuna see jooksis kokku,sai peale pandud starter. Kuid sellel läks varsti ära tõmberelee ning siis pidi kruvikeerajaga hakkama klemme kokku lükkama ja oli oht,et võisid voolu saada. Sädelemine oli tavaline asi. Esimesed rattad alguses ei loperdanud, vähemalt mitte siis kui mina töötasin aga peale poolt aastat kui seda masinat uuesti nägin oli selge,et metsatööga oli esisild ja käigukast ka ära tapetud. Keegi ei viitsinud ainsatki määrdeniplit peale mind määrida ja kõik kasutasid seda nii kuis aga jaksasid.

Kabiini ronimisega probleeme polnud,mitte just väga pika inimesena oli see kabiin mulle isegi nagu valatud. Aga see on vist 1: 1000 juhus,et see mõnel kodanikul nii juhtub.

[huvi5]

Lauda T-40AM kunniga, suvel läks sidur ja siis seda jäädigi vahetama, kuni viimane vahetus oli vist talvel, kokku neid siduriremonte 5 korda selle aja jooksul. Lõpuks keegi enam ei viitsinud ja saadeti T40 puhkusele, eks seal oli juba ilmselt viga õlleses peas millega tööd tehti ja ka siduri vales reguleeringus.

[2715]

Minu arvamus ei ühti paraku eelneva kiidulauluga, kuid proovime analüüsida selle häid ja halbu külgi.
Positiivse poole peale võiks liigitada väiksemad mõõdud kui belarusil ja mööndustega ka mootori õhkjahutuse.Paraku ei meenu rohkem ühtki head asja selle loomaga seoses.
Miinustena eelkõige väga ebainimlik kultuurimaja, kust tuul läbi puhub ja pole mingit võimalust sooja saada sisse.
Veel mainiks ära väga keerulise ja ebatöökindla siduri, mis reeglina on korra aastas laiali.Kas murdub käpp, reguleerpolt või läheb ketas laiali.
Pidurid on väga viletsad ja eriti koledad remontida.Ilmselt on tegemist ainsa traktoriga maailmas, kus pidurikatete vahetuseks peab kabiini laiali lõhkuma.
Käise poldid ei taha kinni seista ja reeglina on augud rikutud ja keermed niisamuti.Käigukastis on suurimaks nikastuseks lahtitulevad difripoldid ja reeversi väljaviskamine ja kahvli kulumine.Omaette üritus on juba kastil kaane mahavõtmine, millele jääb uskumatult palju asju ette ja et kahvli telgi kätte saada peab poritiiva maha võtma-jälle ainulaadne maailmas.
Töötamisel on suurim probleem jõuvõtuvõlli lülitus.Kujutage ette, et on taga väetisekülvik ja põlluotsal on see vaja välja lülitada.
Kõigepealt vajutad alla jvv siduri ja võtad selle kangist neutraali.Seni aga liigub traktor edasi, kuna jalg on jvv siduril ja ei ole millega sidurit lahutada kui jalg kinni ja uuesti alustamisel sama porr vastupidises järjekorras.
Veel mainiks ära hüdrojagurini jõudmise keerukust-jälle ainus maailmas, kus peab enne armatuuri maha võtma.
Kui kasti või poolraami töötlemisel on midagi nihu läinud sööb hea isuga esisilla kardaane ja esisild on ka väga küsitavalt lahendatud vedrustusega.
See siis lühem kokkuvõte selle pidamisest.

[mlsluik]

Siinkohal rääkis kodanik mingist vanametallist mitte traktorist... Need ongi need masinad millest enne rääkisin...190€/tonn

Enda kasutuses olev masin on näinud mitmeid raskeid talvi metsas, põllutöid tehtud, enamuse töötunde tuksunud talvel, viimased aastad lumelükkamisel abis. Ees olevad rehvid rohkem rabas sõitmiseks, talvel on betoontünn haakes ja jääketid peal. Kabiinis 12v soojendus.

Oli kunagi teedevalitsuse masin, käitas kompressorit. Siis lasti kinni roostetada ja sinna ta jäigi. Uuesti elule aidatud ja tuksub siiani.

Kehvad pidurid on lauslollus, nõrk sidur??? Ei usu mina seda.. Pigem puudulikud juhid masina sangas. Remondipoolelt on tagasillale ligipääs tõesti vähe keerulisem, kuid see 1h lisaks nokitsemist ei tapa kedagi. Kui mõistusega asja juures polegi miskit remontida...Ainult hooldus. Sama lugu on kõikide masinatega.

   

[kopraonu]

Nii palju kui ma nende vene traktoritega olen kokku puutunud siis enamus asju hakkab hooldusvigadest ja edasine on juba tehase praak.
Neid traktorite omanikke olen ka seinast seina näinud. Kelle ei püsinud üle nädala tuled küljes, kelle klaasid,kes muidu retsis oma tarkusega kõik kõveraks jne.
Ei taha siin õigustada tehase praaki,mida ka uuematel(mõnede poolt palju kiidetud) T-40del leidub ikka ohtralt.
Aga ega muidu öelda,et loeb see ka,mis kahe aju massi vahel. Paraku enamus neist vanakooli traktoristidest kas olid, või on siiani "peedi" joodikud ja no sellise suhtumisega,et peale mind tulgu või maailmalõpp. Seepärast ka selliste kodanike masinad on jõledad peldikud ja vanaraud.

[mlsluik]

Paraku enamus neist vanakooli traktoristidest kas olid, või on siiani "peedi" joodikud ja no sellise suhtumisega,et peale mind tulgu või maailmalõpp. Seepärast ka selliste kodanike masinad on jõledad peldikud ja vanaraud.

AAMEN selle jutu peale

[mlsluik]

Kas on mõtet osta väidetavalt töökorras olevat T-40AM traktorit?
Tänud ette!

Ehk on mingit materjali masinast mida plaan soetada?

[Daff]

See, et 40 laguneb, on vorst kahe otsaga. Sain kunagi uue rohelise AM-i. Kohe ehitasin vintsi ette ja kolm aastat vedasin metsa.Lagunemisi oli, aga need kõik oma põhjustatud. Näiteks esisillal paraleelvarda kinnituse õlak, mille mitu korda maha sõitsin. Murdis korpusest poldid välja. Siis silindripead, mis läbi hakkasid lööma, kuna kruvisin liiga palju peale. Pärast tehaseseadete taastamist kadus see mure. No ja siis lõpuks tõmbasin masina ültse vintsiga keskelt pooleks.Uus vahekast ja tagasilla korpus ning tuld. Pikatüve veol oli esiots alatasa maast lahti, keeramine toimus piduritega. Mõlemad sidurid pidasid sellele pullile ilusti vastu, ei andnud sealt midagi järgi. Ja pidurid toimisid ka kõik kolm aastat.

Kabiin on muidugi eraldi teema, see toimib nagu müravõimendi ja on mõeldud spetsiaalselt töörahva ahistamiseks.

Mugavuse kohapealt see masin küll suurem asi pole, aga tööd saab temaga kõik tehtud. Ja seda suurt lagunemist ma küll ei usu. Seal tegu pigem sabotaažnikega, kes üritasid igati takistada kommunismi ehitamist.

[isandpauk]

Selle raha eest, mis maksab mingi väike hiina traktor, saad osta ühe korraliku 40-ne, ühe varuosadeks ja jääb raha piisavalt üle, et järgmised 10 aastat pisiremonte teha. Mina arvan, et T40 on parim vene traktor väiksesse majapidamisse, kui kasutajal pea otsas, käed persest välja ei kasva ja jalad pole väga rasked.
Oli selline majapidamises ja kõik asjad tegi ära nii põllul kui metsas (topeltratastega, isetehtud palgitõstuk haakes). Kabiin oli pisut kõrgemaks tehtud, et ka pikka kasvu inimesed ära mahuksid. Eriti meeldisid: jahutusvedeliku puudumine, iga ilmaga lihtne käivitamine dekompressiooniklapi abil. Kui peaks kunagi tekkima soov osta ATV, osta T40.

[pen.skar]

Ostmise koha pealt ei oska midagi õelda, aga Mtz, T 40 mahamüümiseks peramine aeg- varsti ei saa neist üle Kuusakoski hinna suurt midagi. Ja ATV asemel osta tõesti näiteks pisike NewHolland 3010, pead veel oma 15 ha talu sellega ära. Ma usun et rekkamehed löövad su maha, kui Mtz või T40+ KYH`ga hakkad viljakoormat peale lipsima. Ja 800 kiloste väetisekottidega kõigud külili end. Vene tehnikaga ei saa kunagi kindel olla kas ta ülehomme kell neli on korras, sest just selleks kellaks telliti sind kuhugi tööle.

[mlsluik]

Vaevalt NewHolland 3010 paremini püsti püsib...

---

Vene tehnikaga ei saa kunagi kindel olla kas ta ülehomme kell neli on korras, sest just selleks kellaks telliti sind kuhugi tööle.

Kui räägime sama ajastu masinatest siis vahet pole.. ja kui ongi siis ainult see et meie maal on vene tehnikat odav remontida... Kõik kipuvad võrdlema 30a vana CCCP tehnikat 3a vana lääne tehnikaga. Tule taevas appi.

Kodumajapidamisse hobikorras NewHollandi soetamine, noo kuulge...

[pen.skar]

Hobikorras NH soetada- aga miks mitte. Uskumatult palju tööpakkumisi tuleb ümbruskonnast- surnuaiani välja. Algselt nägime ette tema hooldusniidukiga majaümbruse korrashoiu, harjaga lao pühkimise, kurgipõllul toimetamise ja ATV-na kalalkäimsel. Pooled haakeriistad meil on isetehtud. Tuleva aastaks plaanime oraseäkke tegemist- seni ostsime seda toimetust sisse. Näitusel pildistasime seda riista igast kandist, tikutops mõõtude saamiseks raamile "unustatud". 200 piid tellitud, nelikanttoru käes, kogukaal rehkendatud(jätame suurte kokkupakkimise-üleskäimise ära), 6 m haardelaiust koormab 3010 parasjagu ära. Vaid 19 kilo kaaluv ninassekäiv heina-rapsiseemnekülvik ka käes. Kui ainult 3010´ga talu pead, siis ostad tõstetööd sisse- näiteks naabrimees jõulisemaga aitab. 6060 pärast telefon päevas mitukümmend korda heliseb- oleme "vabakutselised" e. iseenda peremehed- küll tõsta, küll tõmmata vaja nii kümne kilomeetri raadiuses. Vahepeal tahaks lanti ka järvel vedada, sellepärast poole tunni täpsusega aeg ette jagatud. Teistelgi kellaaeg selgeks saanud: kui ikka kokku lepitud kell kolm ja pool neli veel koormat pole lao juurde tulnud- uksed lukku ja tuled homme. Aga rapsikoorem maksab oi-oi kui palju ja selle pärast tal öö otsa närvitseda...
To mlsluik: Milleks küll seda remonti nii igatseda. Hästitehtud lääne masin ei paku selleks kaua võimalustki. 15 a vanaks saanud Valmeti juures polnud riistakastiga veel midagi teha, ainult "tavotopritsiga". Müüsime sellepärast, et hooldel ühe poole esisilla reduktorist tuli sätendav õli välja- aga reduktori hind on...Rehkendasime- oleme 60-sed, kui nüüd uued traktorid toome, saame oma päevade lõpuni nendega probleemideta (mis ka e.päevi lühendavad) sehkendada.

[hillar2]

Kui Vello istus 40 kabiini siis valgus sealt läbi ei paistnud!
Ilma kabiinita 40 on ideaalne kodumajapidamisse. Kuigi tõesti on probleemiks sidur. Kabiiniga 40 ei näe heina niites lati peale hästi.

[Tambets]

Seal tegu pigem sabotaažnikega, kes üritasid igati takistada kommunismi ehitamist.

Küll joodiku möla (minu), aga ehk vajaks see lause neetimist iga "made in" CCCP külge ?