[aavu]

see koht nägi siis välja järgmine: Kas te inimesed veel mäletate veneaegseid keldrites olevaid kuure,mille seinad on löödud tollistest laudadest ja suured vahed sees? Katkised põrandad ja kõik lauad lubjaga valgeks võõbatud.....
Aga nüüd kujutage ette loomalauta! Sulgu,kus loomad on elanud,s....nud ja ükskõik mida teinud. Ja kui te nüüd mõttes selle lauda seinad,mis paksult pahaga ,järsku lubjaga üle laseksite. Ma juba tunnen seda lubja lõhna ninas...... loodan et järsku keegi veel.

Väga tuttav interjöör. Nimelt sellise välimusega sigalas töötas mu ema, aasta 60-61 paiku. Turbakuur kõrval tükkturba pätse täis, neid pandi sigadele alla. Rippraudteega veeti siis lauda taha väljaheited. Kühvliga visati vagonetti. Lauda ees oli söödaköök, kus koos kartulitega keedeti ka öösel surnud põrsad ja läksid uuele ringile. Köögi ette toodi puitvaatidega heeringaid sigadele söötmiseks. Kas olid kõigil tünnidel miskid vead või praagiti ühe tünni tõttu terve partii välja, seda ma öelda ei tea. Vat neid heeringaid olen söönud. Ega vahet polnud poest toodutega.

[kass]

Aetakse pill lõhki juba selle pärast,et ei tohi kodus moosi keeta ja mida iganes... peaasi,et saaks rahva oimetuks ja abituks teha...... Kusjuures see on ka juba osaliselt õnnestunud aga ma usun,et asi pole veel lootusetu

Ma jätsin ka see sügis veini tegemata, igaks juhuks või nii, pold viitsimist ka, kui janu tuleb, küll siis Hispaaniast või kreekast saadavad!

[Talupoeg taluja]

Kusjures ksf. Talupoeg - olen küll ilmselt tüki maad noorem kui sina, ja kaugetel turgudel pole kohe kindlasti käinud, aga ka ise kasutan sedasama varianti, et öösiti sõidan võimalusel keset teed. Siis on ühele ja teisele poole sama palju maad keerata kui mõni metsloom vms. ette hüppab...

Pärit olen aastast 1985

No ega väga palju polegi vahet. Ise 72 aasta mees.

[kalleb]

Aetakse pill lõhki juba selle pärast,et ei tohi kodus moosi keeta ja mida iganes... peaasi,et saaks rahva oimetuks ja abituks teha...... Kusjuures see on ka juba osaliselt õnnestunud aga ma usun,et asi pole veel lootusetu

Ma jätsin ka see sügis veini tegemata, igaks juhuks või nii, pold viitsimist ka, kui janu tuleb, küll siis Hispaaniast või kreekast saadavad!

tea kas euronormid ei luba ka omaks tarbeks pinutagust ja ka õlut pruulida

tulevad vanad ajad meelde kus sõjaväes oli ka õlletegu kategooriliselt keelatud aga solbakud panid selle käärima vahukustutitesse

---

valges kitlis mees takseeris siis asja ja lõi igale kintsule tindise templi.....ja vist mingi ribakese liha lõikas ka.....katseteks. Vat see ruum tekitas isegi minul tol ajal väheke ihukarvadele kõdi.... Ja nüüd juba aastaid kuuldes tervisekaitsjate....nurinat igasuguste pisikeste asjade pärast,no teate,see ajab lihtsalt öökima... Aetakse pill lõhki juba selle pärast,et ei tohi kodus moosi keeta ja mida iganes... peaasi,et saaks rahva oimetuks ja abituks teha...... Kusjuures see on ka juba osaliselt õnnestunud aga ma usun,et asi pole veel lootusetu
Nojah aga praegu võrrelda seda elu,mis oli ja mis praegu,on vahe ikka tohutu. Aga no elus oleme ju ikka....


ega seall venes pole midagi muutunud , hlorka ruulib

teinekord ikka rentv näitab kuidas tsurkadest questarbeiterid teevad moskoviitidele kusagil kedris kishh-miss sööki , kebabi jm sellist ja pärast on tohutud jamad sellest solgist mida rahvas sisse sööb

ma usin et baltijaama punkrites on sama lugu, miisu ja pontu vast enam piruka sees pole aga kes teab mis tundmatu loom seal liigutas

[marguss]

Tere eelpool oli juttu nõuka sööklatest Kel tösine nostalgia võiks ära käia Valgevenes ja mitte minskis vaid ääremaadel ise olin eemisel aastal seal tööl ja nii mõnigi kord sai "nostalgiasööklates" söömas käia ,.Hinnad üliodavad euro eest sai 17 000 valgevene rubla sellest sai korralikult kõhu täis ja raha jäi veel ülegi.

[mlsluik]

Kuidas siis ksf mlsluik "nostalgiasööklas" söömas käis. Aasta võis olla sinna 2009. kanti, kui sai kolga-jaani - põltsamaa vahelist teed ehitamas käidud. Pikad päevad masinas tegid ikka näljaseks ja siis sai kohalikus poes söögipoolist ostmas käidud. Väga toredad müüjad olid igatahes poes.
Aga ühel ilusal kevadisel päeval meeltesegaduses tuli idee minna kolga-jaani kohalikku baari sööma. Mõeldud-tehtud. Sisse astudes vajus sahtel ikka väga irvakile, seoses ajavööndi vahetusega oleks võinud kellad vabalt 20a tagasi keerata. Kes käinud see teab. Inventar, pingid, baarilett....oeh, tõeline nostalgia Mis siis ikka, tellisin snitsliga prae... Snitsel on rakvere pihv, lauale jõudes polnud veel üles sulanud. Kartulid seal kõrval olid tunduvalt tugevamad kui põltsamaa paekild, aga ei lasknud end sellest häirida ja kõht sai täis. Korraks!
Siit alles mu hädad algasid. Objektile tagasi sõites mõtlesin endamisi et eelmine päev jcb mootoril soojendatud viinerid olid ikka puhta delikatess selle kõrval. Kõht arvas sama...
Ülejäänud päev möödus kiirelt, sain tuttavaks kohaliku flooraga. Sõites laaduriga ei julgenud kõvasti aevastadagi, nuuskamisest rääkimata. Aga õhtul, kui asi mingi ime läbi kinni jäi oli küll kerge olla. Nagu liblikas.
Edasipidi käisime Põltsamaal söömas.
Brigaadile tegi see seiklus veel pikalt nalja, minu aga sel päeval väga naljakas ei olnud. Hea et kevad oli ja riided kahes osas maha käisid, muidu poleks ehk jõudnudki.

Lugu hiljem jutustades räägiti lisaks veel lugu talvekombinesioonist ja hädast nr 2. Mees käinud-teinud, aga maas ei miskit. Pikemalt mõtlemata tõmbas riided selga tagasi ja mütsile hooga kapuutsi ka peale. Seal va kapuutsi sisse see kadunud õnnetusehunnik aga kukkunud oligi... Mis siis metsaveerelt kostnud paneks enamuse meist punastama...

Laenatud pilt lisaks, peaks mingi ülevaate loo toimumiskohast saama.

   

[Basilio]

Brigaadile tegi see seiklus veel pikalt nalja, minu aga sel päeval väga naljakas ei olnud. Hea et kevad oli ja riided kahes osas maha käisid, muidu poleks ehk jõudnudki.

Tean meest, kes sattus analoogse söögikoha tõttu täpselt samasse olukorda, aga tema ei jõudnud... jalg oli kipsis. Lubas esimese hooga kogu selle sigala personali maha lüüa! Õnneks läks suurem viha üle enne, kui kips maha võeti.

[Mossemees]

Tuli meelde paar lugu vanast hääst A. Le Coq'i vabrikust, kus kunagi ise ka pool aastat töötasin. Lood juhtusid aga sel ajal kui käitist veel Tartu Õlletehaseks nimetati. Tulnud kord üks noor mees õllekasse tööle. Ja kohe esimesel päeval tabas meest hirmus õlleisu. Aga kust saaks? Kohalikke olusid ja inimesi ju veel ei tunne. Tulnud siis kusagil trepi peal üks hästi sõbraliku ja muheda näoga mees vastu. Noor tööline siis kutsunud mehe vandeseltslaslikult kõrvale ja vaikselt küsinud: "Kuule, semu, hirmus janu on, ega sa ei tea, kust natuke õlut saaks?" Ja mees ka lahkelt vastanud, et mine villimistsehhi ja kui seal naiste käest küsid, ehk nad siis annavad. Kas noor töömees tookord õlut sai või mitte, seda ma ei tea, küll aga sai ta mõne päeva pärast teada, et see laheda olekuga tegelane, kellega ta sõprust sobitada üritas, polnud ei keegi muu kui seltsimees direktor isiklikult.
Teine lugu on lühike. Leidnud üks õllesõber kord pudelist hiire. Võtnud siis pudeli kaasa, ja, püha viha täis, marssinud sellega joonelt õlletehase direktori kabinetti ja ähvardanud asja suure kella külge panna ja üldse igatepidi hirmsa skandaali korraldada. Mõni minut hiljem kõndinud sama mees juba kodu poole tagasi, kast "Tartu" õlut käes ja skandaali korraldamise mõtted unustatud...

[Basilio]

...küll aga sai ta mõne päeva pärast teada, et see laheda olekuga tegelane, kellega ta sõprust sobitada üritas, polnud ei keegi muu kui seltsimees direktor isiklikult.

Tuletas omakorda mulle meelde kunagi töökaaslase poolt räägitud loo:
Võetud ühte ettevõttesse tööle katlakütja. Ühel hommikul oli probleem, kuna radikad külmad. Kütja nimelt võitles katlamaja n.n. puhkeruumi koikul purjus pea või megapohmelliga, ega võtnud hästi jalgu alla. Sisenes üks seltsimees vanas puhvaikas, veninud dressipükstes ja päevinäinud läkiläkis ning hakkas riidlema, miks ei köeta, külm on! Hakka kohe kütma! Kütja, ise selili voodis, vaatas et mida see kuradi kaltsakas õiendab siin. Nii ta ka ütles, aga mitte nii viisakalt ja lühidalt... Kupatas vanamehe kolmekordsete saatel katlamajast välja ning keskendus jälle oma "siseprobleemidele". Varsti selgus, et nimetatud vanamees oli juhuslikult ettevõtte direktor, kes ei armastanud ülikonda ning lipsu kanda. Kütja sai kiirelt kinga.

[kalleb]

vinge koht see kolgajaani, kas söögikoha hinnad olid ka 20 aasta vanused või arveldati rublades euro ekvivalendiga (1 rbl=0.99 eur)

---

Lugu hiljem jutustades räägiti lisaks veel lugu talvekombinesioonist ja hädast nr 2. Mees käinud-teinud, aga maas ei miskit. Pikemalt mõtlemata tõmbas riided selga tagasi ja mütsile hooga kapuutsi ka peale. Seal va kapuutsi sisse see kadunud õnnetusehunnik aga kukkunud oligi... Mis siis metsaveerelt kostnud paneks enamuse meist punastama...


ma tean olid sellised suurepärased kombinesoonid millel tagumikuosa sai kiirelt maha võtta , ilmselt selle jaoks kui kiire häda nr 2 tuleb

mul endalgi paar sellist kombinesooni olemas , ikka eriline retro

[aavu]

. Mõni minut hiljem kõndinud sama mees juba kodu poole tagasi, kast "Tartu" õlut käes ja skandaali korraldamise mõtted unustatud...

Pole küll vene ajast aga sarnane: kodanlisel aal läks värskelt ostetud raadioaparaat rikki. Viis ostukohta tagasi. Anti kohe uus vastu ja paluti mitte levitada juttu raadio rikkiminekust. Mõjuvat ärile halvasti. Kadunud kolleeg rääkis oma isaga juhtunust nii, ju oli vihane järjekordse vene kvaliteedimärgiga toote peale.

[kalleb]

[hulgus]

Ei hakka eraldi teemat tegema, sobib ehk siia ka, teemat laiali ajama.

http://www.epl.ee/news/arvamus/argo-tuul...d=65191484

[IIIFFFAR]

Ei hakka eraldi teemat tegema, sobib ehk siia ka, teemat laiali ajama.

http://www.epl.ee/news/arvamus/argo-tuul...d=65191484

Saan kommenteerida, kuivõrd hetk tagasi tinutasin läpaka toitetraadi taas kokku Sitem, et endisest pliijupatsist õige pisi gramm alles on, tuleb jälle otsima minna. Stannum, lits, ei taha jo easte koos hoida otsi.
Oli paha mis ta oli aga too nõukogude lapsepõlv võib ühel hetkel meie päästjaks saada!!!!

[Aspelund]

Anti ühes Lõuna-Eesti linnas kord üle järjekordset kortermaja. Kõik vinks-vonks, juba kirjutatakse alla paberitelel, kui järsku avastati, et ühel korteril on kaks kellanuppu. Üks seal, kus olema peaks, teine aga pea maapinna juures. Ja mõlemad töötavad.
Hiljem selgus, et korteri ehitajad olid nii teinud väikese ninanipsu selle uuele omanikule. Alumise kella mõte oli siis selles, et kui omanik juhtub nelikveol koju naasema, saab ta kas või ninaga kella anda, et sissepääsu nõuda...

[diesel]

kui juba järg ehitusteni jõudnud, siis lisaks ka ühe pisikese meenutuse. minu emme sai korteri just sel ajal kui mina kroonus olin. vanni oli kasutatud vist kogu maja värvipotsikute tühjaks valamise kohana. enam vähem triiki täis oli kivistunud värvidest ja potsikutest koosneva ollusega. teadagi vene aegu vanni kuskilt ei saanud ja seega tuli puhtaks kraapida. umbes kuu aega võttis igal õhtul mitu tundi nokitsedes. vann muide töötab siiani.
ja teine teema oli keskküttega. sügisel alustati kütteperioodi ja üks püstik soojaks ei lähe. tükk aega otsiti viga kuni lõpuks avastati, et ühes kohas magistraalis on toru asemel jupp umbset kangi keevitatud. kas tehti kiusu või lihtsalt sai toru otsa ja asi oli vaja valmis teha, seda pole ilmselt enam võimalik tuvastada.

[kalleb]

kui seinad olid väljaspoolt kaunistatud kahhelkivist tükikestega ja igalpool laes kirjad DMB- Joshkar-Ola siis oli tegemist ilmselt stoibati töösaavutustega

---

aga ehitusmeeste kultuurast võib siiamaani legende kuulda -isegi praegusel ajal esineb indiviide kellele meeldib kusagile paneelivahele sittuda ja pistikupesade aukudesse kuseda , üls tuttav elektrik rääkis et neil töö juures selline fekalist

[Daff]

Lgp. Aspelundi jutuke tõi meelde ühe seiga, mis samuti seotud kortermajaga. Ja samuti Lõuna Eestis. Igaks juhuks jätame aga täpsemad kordinaadid mainimata, et olla aus teiste Lõuna Eesti külade vastu, kus võis juhtuda täpselt samasugune lugu.
Käis kibekiire ehitus ja hetkel oli päevakorral korstnate ladumine. Auväärt pottsepp oli aga mitmendat päeva joogine, mis küll ei seganud ladumist, kuid jättis märgatava jälje kvaliteedile. Korstnad olla olnud nii kõverad, et lausa lust vaadata. Kuuldus sellisest vaatamisväärsusest jõudis ka majandi direktori kõrvu ja ta isiklikult tegi visiidi objektile. Olles esmasest imestusest üle saanud, küsis direktor: "Paul, seleta mulle, kuda see suits siit läbi mahub?"
"Küll ta mahub, ega suits mõni vehmer pole"

[hulgus]

Anti ühes Lõuna-Eesti linnas kord üle järjekordset kortermaja....

... ja ohh üllatust, komisjon käis uuris ja päris seletust, miks kõigil sansõlmedel on riivid VÄLJASPOOL ust?
Aga nagu ikka, uksed tehti tellimise peale valmis, keegi laskis näpuka läbi, viimasel hetkel toodi kohale, ja nii nad ette läksid.
Samal objektil olla ka san tehnika puudus valitsenud. Samal ajal kui komisjon ühte trepikoda vastu võttis, kerisid ehitajad eelmises kraane ja segisteid maha, et ülejärgmisesse külge keerata.
Tänapäeval ei usuks vist enam keegi, et saades uue korteri, pidi esimese asjana remonti hakkama tegema.
Kõverad põrandad, ilmetu viimistlus jms olid tavalised, asi see siis riiv teisele poole ust oli kruvida.

[Aspelund]

Minu ühes kunagises kodumajas olid järgmised saavutused: laepaneel oli viltu, kuna seinte kõrgus erines ühe kivirea võrra..., pool korstna jaoks mõeldud käigust oli täidetud sinna "juhuslikult" sattunud laepaneeli otsaga ning tubade laelambi lülitid polnud mitte tubades sees, vaid koridorides.

Ja ehitajaks asutuse üks kõige paremaid ehitusbrigaade...