[pontu6]

Ajast, kui veel ise ehitusbisnesis töötasin, meenub üks lugu. Võib ka linnalegend olla, kuid nii räägiti. Oli siis üks majand oma tublidele töölistele kortermaja ehitanud. Kolme kordse. Aga suures ehitustuhinas või kes teab kuidas unustati kolmandale korrusele mingid read ladumata või plokid panemata. Maja sai katuse alla ja võeti komisjoni poolt vastugi. Jamaks läks alles siis, kui värsked elanikud hakkasid kurtma, et tuppa ei mahu sektsioon kapp ära. Alles siis saadi asjast aru. Kuna katust enam lõhkuma ei hakatud oli majand sunnitud korruse kasutusele võtma laoruumina.

[motamees]

Selline lugu juhtus Kingissepas. Tegu oli mingi 5-6 padjeesdiga 5kordse majaga. Iga korruse pealt äriti üks rida telliseid ära. Ärikatel jäi muidugi standardmööbli kõrgus kahe silma vahele. Elumaja võeti kasutusele. Elanikud tegid lihtsalt mööbli madalamaks. Vähenõudlikud võtsid sokli alt ära. Esteetilisemat väljanägemist soovijad lasid antresoolidel tüki vahelt välja lõigata.
Ärimeesteks ei olnud lihttöölised, vaid kõrge ülemus.

[Basilio]

Ärimeesteks ei olnud lihttöölised, vaid kõrge ülemus.

Seda pulli sai isegi ühes vabrikus töötades nähtud. Kui töömees jäi väravas vahele taskutäie mutritega, oli kisa taevani. Löödi risti ja tõmmati rattale. (Otstarbekam oli teatud kohas üle aia tõsta, kus sõber ees ootas )
Ülemus aga sebis mingid fiktiivsed paberid, autojuht tõstis terve koorma peale ja väravavalvur lõi kulpi!
Ei tea, kuidas praegu, aga tol õndsal ajal oli ühte detaili varastada keerulisem kui tervet rongitäit.

[Vana7]

Selle rongitäie varastamisest järgmine tõsilugu.
Kaheksakümnendatel sai käidud Tcherepovetsi linnas põllumajandussaadusi müümas.Hotelli kõrtsis trehvasime ühte lauda metallurgiatehase mingi päris kõva natshalnikuga.Kuna endal käis parasjagu maja ehitamine,tuli jutuks,et ta võiks tagasikoormaks meile koorma rauda sebida,kuid kui järgmisel päeval läksime tehasesse plaani teoks tegema selgus,et autokoorma pärast riskida pole mõtet.Pakuti,et võtke vagunitäis või veel parem terve rongitäis.
Kuna nii mastaapseks tehinguks puudusid võimalused ja vahendid,jäi kaup katki.
Mõned aastad hiljem,kui Eestist sai "maailma suurim metallieksportija",kahetsesin pisut,et tookordsest äriideest kinni ei haaranud.

[diesel]

ühte suurde ja lugupeetud põllumajandusehituse ettevõttesse suutsid varustajad kuidagi läbi ussi emmi sebida paar tonni eri paksuses alumiiniumlehti. tegu oli n liidu üsna viimaste päevadega kui mälu mind ei peta. suur oli üllatus, kui ühe vaguni nurka mahtuva tähtsusetu koguse asemel ootas ligemas raudtee kaubajaamas ära vedamist terve tõsine eshelonitäis alumunjumit ja vaske ja titaani ja tont teab mida veel.
varustajad ja juhtkond nägid tükk aega kurja vaeva, et üleliigne kaup kuidagi ikka tagasi saata. polnud ju kauba kohta õigeid pabereid ega midagi. oli vististi kauba peale kaasa antud.
ilmselgelt polnud otsustajatele veel kapitalismuse roiskuvat lõhna ninna jõudnud ja varustajatel puudus turustajate geen.

[pontu6]

Vaatasin siin parasjagu telekat, kus saated ei katke 24/7 ja seetöttu meenus seik nõukaajast, kus kõige kiuste sai ka mõnikord Soome TVd nähtud. Nimelt alaealiste seas levis kuuldus, et soome pealt näidatakse vahest täiskasvanutele mõeldud filme, öösiti, siis kui kõik saated on juba lõppenud, siis kui telekas juba sahiseb ja siis natuke peale seda need filmid algavadki... Sai isegi mõnikord oodatud. No pidi ikka naiivsus olema...

[aavu]

Ühiselamutes ja ka mujal olid 50-ndatel kasutusel vargapesad. Seinakontakte oli üks või üldse mitte, siis võeti triikraua või lahtise spiraaliga pliidi jaoks voolu sellisega laelambi pesast. Ühte kaasaegsemat originaali õnnestus eile Viljandi Anttila allkorrusel pildile saada. Samuti veetsin aega turu kõrval ühes nõukaaja poes. Seal jagasin omi mälestusi müüjaga "vaali kurika ja kaika" teemal. Tuli välja huvitav seik, et sealkandis oli linase eseme "triikimine" hoopis teisiti lahendatud kui harju-läänemaal. Vaalikurikaid oli seal kaks ilma kaigasteta. Seeeest oli seal üks mulgipärane linase triikija, nii mehise pudrunuia möötu. Kurika otstarbeks arvas ta esiti, et see on seotud pesupesemisega. No kitsa pesulaua mõõtu ta ju ongi.

[samodelkin]

...ka mujal olid 50-ndatel kasutusel vargapesad...

Mul siin just üks originaal ette näidata. Kas '50, või hilisem, ei tea. Isegi hinda pole küljes.
Mulle seni selgusetu, miks ta just vargapesa nime pidi kandma - ega seda voolu sealt lambipesast ka ilma rahata saanud! Ikka 4 kop. kw/h tuli maksta! Olid ajad...

[pen.skar]

Sellega saadi ka koridori pirnist vool kätte. Koridorivalgustuse maksis Puškin e mittekeegi...

[Mossemees]

Mulle seni selgusetu, miks ta just vargapesa nime pidi kandma - ega seda voolu sealt lambipesast ka ilma rahata saanud! Ikka 4 kop. kw/h tuli maksta! Olid ajad...

Vargapesa nime kandis jubin sellepärast, et päris alguses voolumõõtjaid polnud ja maksti pirnide arvu järgi. Minulgi maamajas oli elekter algul (viiekümnendatel) vaid valgustuseks - pistikupesasid polnud, maja peale oli kaks pirni, traadid laes, mille küljes elektrijuhe nagu siinil rippus. Nii sai pirni viia ühest toast teise, sinna, kus parajasti valgust vaja oli. Elektrilisi majapidamisriistu polnud ette nähtud. Aga et neid siiski kasutada taheti, selleks oligi vargapesa vaja. Üks viiekümnendatest pärinev elektritriikraud peaks siiamaani pööningul vedelema.
EDIT: Tegelikult oli voolumõõtjatega üsna segane lugu, võimalik, et neid lihtsalt ei jätkunud kõigile. Mul ühel sõbral oli Tartus '20 aastate lõpul valminud maja ja seal oli veel ca. 12 aastat tagasi esikuseinal töös firma AEG voolumõõtja, mis pärit 1935. aastast.

[aavu]

Kõik õige aga oli üks põhjus veel. Nimelt elektrivoolu tootmine oli väiksem kui tarbimine. Selle tõttu oli ühikates keelatud igasugu isepandud tarvitajad. Seda kontrolliti ka ja kas mingeid sanktsioone ka järgnes, vot pole kuulnud. Ise käisin esimeses-teises klassis tookord.
Saaremaal oli üldse jossi mootori pealt vool. Ühendust mandriga polnud.
Film Vihmas ja päikeses (1960) on el. jaama ehituselt. Selle valmimisaasta peaks näitama, millal voolu rohkem tulema hakkas.
Kust üldse enne seda voolu sai? Tean Ellamaa EJ, Tallinnas oli, Pärnu hoone on siiani kasutusel pensioniametil, veel olid Narva HEJ ja Leevaku. Kindlasti oli juba mingi ühendus venemaaga, et hoida sagedust. Kas Sindis ka oli või ainult tekstiilitehase võllide käitamiseks? Kas tuntud jugadel Keila-joal ja mujal ka oli?

[krossifänn]

Kõik õige aga oli üks põhjus veel. Nimelt elektrivoolu tootmine oli väiksem kui tarbimine. Selle tõttu oli ühikates keelatud igasugu isepandud tarvitajad. Seda kontrolliti ka ja kas mingeid sanktsioone ka järgnes, vot pole kuulnud. Ise käisin esimeses-teises klassis tookord.
Saaremaal oli üldse jossi mootori pealt vool.

Huvitav teema.Äkki Aavu meenutaks veel neid aegu.Kas kogu Saaremaa "särts" tuli siis ühest genekast(mida ajas ringi Jossi mootor) ?
Ja see film"Vihmas ja päikeses" oli üks minu lemmikuid lapsepõlves.Siis(80ndate algupoole) näidati seda ikka päris sageli.Kuigi teadsin kõike ette näit.kopamees päästab jossimehe elu keda ei peetud just kõige"paremeks poisiks" nõukaaja reeglite järgi.

[aavu]

Huvitav teema.Äkki Aavu meenutaks veel neid aegu.Kas kogu Saaremaa "särts" tuli siis ühest genekast(mida ajas ringi Jossi mootor) ?

Kogu kohta ei tea aga Pöide MTJ-s pandi 6.00 joss käima, 23.45 tõmmati sekundiks välja mingi lüliti (hoiatus) ja 24.00 oli ümberringi pimedus. Taskulambid, petrool ja peeruvalgus olid saadaval. Usun et see joss väga kaugeid kohti ei valgustanud. Ehk üks või paar küla.
Eks neid generaatoreid oli kindlasti veel kusagil aga enamus saarest oli ilmselt vooluta.

Muuseas, saunakultuurist samas Pöidel. Saun oli parajalt pime, üks pirn laes aga mahutas vähemasti nii 15-20 saunalist. Kui kõigil laval käidud, tegi keegi ettepaneku selga pesta. Kõik asusid keskpõrandale ringi ja pesid eesseisva kodaniku selga. Nii said kõik seljad üheaegselt pestud ja kõik ka sama puhtaks. Hiljem sellist kollektiivset seljapesu pole kohanud. Ikka palutakse ühel oma selg pesta ja siis pesed tema selja.
Pöide algkoolis oli kõigil kaasas oma võileib sellise karbikesega. Teed keetis üks õpetajatest ja kelle poolt oli suhkur tee sisse, vot ei tea. Kas kooli poolt või maksid vanemad mingit raha? Seal olen näinud ka ainust maja, mis muldpõrandaga ja loomad toas. Sealt pärineb esimene kokkupuude füüsikaga, nimelt naabertalus lõhkus mees puid ja pauk kostis alati siis kui kirves oli pea kohal. Heli levimise kiirusest rääkis isa.

[samodelkin]

... päris alguses voolumõõtjaid polnud ja maksti pirnide arvu järgi...

Nüüd asi selge. Minul igatahes, ei õnnestunud „puškini“ käest voolu saada...
Iseseisvalt hakkasin kommunaalarvetega tegelema '70-te lõpupoole. See oli siis juba Mustamäe betoonriiulis. Mäletan väga hästi, et sel kviitungil oli kirjas ka /üldelekter/. Miks see mul nii hästi meeles on, tuleneb sellest, et vedasin keldris oma kuuri ka elektri sisse. Ikka vaja mõne voolutarbijaga tööd teha ja selleks ka valgus tarvilik on. Sellest tuli väga kõva kaagutamine! Ühesõnaga keldri, koridori ja tänava(õue)valgustus kuuluski selle üldelektri alla ja see summa jaotati korterite vahel ära.
Lõppes asi sellega, et ilmselt oli kõige lihtsam mulle kaela saata tuletõrjeinspektor, kes mulle, tuleohutuseeskirjade jämeda rikkumise eest, 10 rbl trahvi tegi ja enne ära ei läinud, kui juhtmed olid lahti ühendatud. Ei sobinud see „ühiselu“ mulle kuidagi...
Olgu siis veel lisatud pildike sellest tänavavalgustuse laterna pirnist. 250 – 300W pirnid põlesid relee rikke korral vahest nädal aega ka päeval. Või siis jälle öösel ei läinud põlema...Neid pirnikesi rippus meie õue peal 6 tk!
Ei teagi, miks see pirn mul kodus vedeleb – pole seni leidnud sellist pesa, kuhu teda keerata saaks! Mäletan, et maal soojendati omal ajal sellistega talvel kanalat?

[kalleb]

Muuseas, saunakultuurist samas Pöidel. Saun oli parajalt pime, üks pirn laes aga mahutas vähemasti nii 15-20 saunalist. Kui kõigil laval käidud, tegi keegi ettepaneku selga pesta. Kõik asusid keskpõrandale ringi ja pesid eesseisva kodaniku selga. Nii said kõik seljad üheaegselt pestud ja kõik ka sama puhtaks. Hiljem sellist kollektiivset seljapesu pole kohanud. Ikka palutakse ühel oma selg pesta ja siis pesed tema selja.


oli ikka too segasaun ?

[Martti]

Kust üldse enne seda voolu sai? Tean Ellamaa EJ, Tallinnas oli, Pärnu hoone on siiani kasutusel pensioniametil, veel olid Narva HEJ ja Leevaku. Kindlasti oli juba mingi ühendus venemaaga, et hoida sagedust. Kas Sindis ka oli või ainult tekstiilitehase võllide käitamiseks? Kas tuntud jugadel Keila-joal ja mujal ka oli?

Püssi Jõujaam oli samuti üks neist. Hoone siiani alles, kas koos sisustusega, ei oska öelda.

[lauren]

Ei saa lihtsalt seda videot siia postitamata jätta.
http://www.youtube.com/watch?v=ne9Zlcj8rss&feature=related
Sealt edasi leiab igasugu huvitavaid videoid kuidas näiteks samara ja niva ehitati jne.

[pontu6]

Ka Hiiumaale, Kärdla ehitati võimas elektrijaam. Maailmatu pikk korsten laoti üles aga minuteada suitsu pole sealt kunagi tulnudki. Elektrit kavatseti toota turbaga katelt küttes. Ja turvas pidi toodama praamiga Heltermaa sadamasse ja sealt rauteed mööda Kärdlasse. Raudtee jäi aga ehitamata. Enne jõudis kohale kaabel ja elekter mööda seda. Nii vähemalt räägiti meile kooliajal.

[mlsluik]

Ulilas oli sammuti elektrijaam, natuke infot leiab nt siit.
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3149&layer=200&lang=est#3149

Piltidel olev kivist elektrijaama hoone on siiani osaliselt säilinud, ehitatud kokku hilisema töökojaga.

[krossifänn]

Niinimetatud "vargapesad" on üle vaadatud aga "traktorite" kohta pole veel ühtegi lugu tulnud Endal miskit erilist seika ei meenu aga kursavend kellel joppas teenida aega allveelaeval oli küll üks lugu.Tegu ei olnd tuumaallveelaevaga vaid mingi diisliront aga ikkagi.Madruspoiss suutis "traktoriga" teed keetes miskit totaalselt läbi kõrvetada seal laeva elektrisüsteemis Kisa olevat päris palju sellest tulnud ja kui oleks suudetud tõestada et ajateenija rikkus/saboteeris nõukogude allveelaeva siis oleks poissi ilmselgelt dispatt oodand
Kes ei tea siis dispatt (distsiplinaar pataljon) oli miskit sõjaväe ja vangla segu.
Igatahes väga jõhker koht...