Metsatehnika

Tegin aega parajaks soomes juhtumisi kui nägin metsavahel sellist vigurit...

           

Ei hakkand teise mehe maal tatsama ja autos välja tulema aga mõned tehnilised lahendused lähen ja vaatan vist ikka lähipäevil üle, noo ei anna hing rahu enne... Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(01-07-2012, 22:09 PM)mlsluik Kirjutas:  Tegin aega parajaks soomes juhtumisi kui nägin metsavahel sellist vigurit...

Vana hää Farmitrac'i juust Big Grin.
Sama haige masin nagu Terrigi, a no tsipa vastupidavam.
Samas manööverdamise võime äärmiselt nadi ja sobib vaid sirget teed mööda sõiduks Big Grin a'la pehmed kraaviäärsed trassid näiteks.
Kui Terri peal noorust tapsin, tehti meil säärasega vahevedu. Meie vedasime kaikad langile suurde virna, Farmitrac lohistas edasi. Koormasse mahtus tal kaks korda rohkem manti kui pisikesele Terrile.
Kui langilt oli trassile liiga järsk väljakeeramine, pidime ikkagi virnad trassi äärde tegema.
Kokkuvõttes vahva vaadata, aga äärmiselt fekaal pill töötamiseks. Selle masina omaniku nahas ei taha küll olla Toungue.

AAAH! Toungue
Mis foorumi võimalused...
Kui ma kirjutan s_i_t_t, siis see ongi S_I_T_T, mitte mingi fekaal, nagu foorumi mootorisse tehtud parandus siin tõlgib. S_i_t_t ei ole mingi roppus, seltsimehed! Smile

Vasta
Lightning 

sellel on metsas liikumiseks hüdro vedu, teel liikumiseks on käigud, masin on ise ehitatud, see suur ketas on ka ise tehtud, sest sellist müügil kusagil ei ole. Juht oli vahva Mees ja rääkis natuke, ning lubas pilte teha. Masina mootor, käigukast ja sillad on T-150k omad aga kabiin ja kapott on ise tehtud
https://fbcdn-sphotos-a.akamaihd.net/hph...7492_n.jpg
https://fbcdn-photos-a.akamaihd.net/hpho...4433_a.jpg
https://fbcdn-sphotos-a.akamaihd.net/hph...1737_n.jpg
https://fbcdn-sphotos-a.akamaihd.net/hph...8961_n.jpg
https://fbcdn-sphotos-a.akamaihd.net/hph...0457_n.jpg
Vasta

Selle ehitaja on parematel jahimaadel kahjuks,katsun õhtuks leida pildi selle aparaadi tehtud tööst.Oleneb milleks kuid kui pärast on vaja kraav saada ilusaks siis see oli paras peavalu.Materjal oli muidugi juba liiga suurks kasvanud,oleks olnud kiljotiini rida.
Vasta

(16-03-2011, 22:34 PM)Janka Kirjutas:  Mida monstrum Big Grin ??? Toungue
Kliirens on superkena - 75cm ehk siis ~15cm lisa võrreldes tavalise põhjamaades ehitatud metsamasinaga.
Tühimass ok - 14,5t
Aga nüüd...
Laius - 3,7 meetrit! Pöörane ju. Milline juht, millise treilaga ja millistel teedel seda veetakse?
Kõrgus pole ka just eriliselt ahvatlev - 3,9m.
Koorma otsa pindala kõigest 3,6 ruutmeetrit Sad

Võrdluseks toon Valmeti, õigem oleks vist juba nimetada Komatsu pere kõige suurema ehk 890.3 vedaja vastavad näidud:
Kliirens: 68-76cm (erinevad allikad)
Tühimass: 16,8t (6-rattaline)
Laius: ~2,97m max. (sõltuvalt rehvimõõdust)
Kõrgus: 3,8-3,9m (andmeid erinevatest allikatest ja erinevas varustuses, seepärast ka kõikumine).
Koorma otsa pindala: 5,6-6,0 ruutmeetrit (hüdr. tõstetav sirm).

Eks andke ise hinnang mis on mis, mis milleks kõlbab ja mis kuhu sobilik Wink
http://www.youtube.com/watch?v=tk0-9Vw5D...re=related

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

BRC autokeskuses Leedus saadaval selline metsaveo kamaz .Kas sellist masinat saab üldse eestis arvele võtta kuna selle veoki mootor ei vasta euronormidele http://www.auto24.ee/used/1089629


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

Minu mäletamist mööda oli sellises kombinatsioonis Kamza häda selles, et tänu Fiskarsile jäi kandevõime nadiks, samuti läks koormus sildadele piiripealseks.

Aga kõne ARK-i ja asja saab selgust.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

Nonii...Panime enda Timberjackile hydrovintsi ette ja tekkis kysimus, et kuskohast oleks kõige parem võtta väljavõte õliga. Lisasektsioon on maru kallis. Ise mõtlesin, et panen noolepikendusele magnetklapid vahele ja võtan sealt väljavõtte. Saaks isegi pulti kasutada. Aga kas see on kõige parem mõte?

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Kas Timbu noolepikendusel surve madalam pole? Tavalistel tõstukitel küll üldiselt seal kaitseklapid vahel ja surve väiksem.
Vasta

Jagajal on survepadrunitel numbrid peal, millist vedru nad sees omavad.
Eks selle mõttega pead sektsiooni valima, et mida vintsimisel vaja ei lähe.
Sageli ennast mülkast välja päästes on ka tõstuk töös. Rotaatori oma oleks minu arust ainus "liigne" sektsioon, aga sel on kohe kindlasti padrun väga nõrga vedruga.

Kõva puraka saad hüdrostaadi liinilt Big Grin.
Vasta

Kas keegi pole seda enne teinud.? Olen näinud, et Eestis on päris mitmel masinal juba vints ees.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Mägistel metsaaladel rootsis ja norras kasutatakse selliseid ämbliku taolisi John Deere harvestereid.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

Juhtusin täna Jõhvi kandis nägema metsakaks tehtud KRAZ'i, fiskars paistis peal olema. Pilti ei jõudnud teha, sõitis nii kiiresti Big Grin. 255, selline nagu sõjaväe oma, vähe toekam.
Vasta

(08-10-2012, 13:46 PM)E303 Kirjutas:  Mägistel metsaaladel rootsis ja norras kasutatakse selliseid ämbliku taolisi John Deere harvestereid.

Mind nüüd küll huvitab kangesti tõik, et kus maal neid toodetakse?
Tean, et Timberjack valmistas mõned sammuvad katseeksemplarid, aga kuna ämblikuile ei leitud turgu, siis olla kogu tehnoloogia NASA-la maha parseldatud.
Parandage, kui eksin, kuid neil piltidel olev sitikas on üks vähestest Timberjacki toodetuist.
John Deere'le seda kola üle ei antud.
Vasta

Eestis pakub teenust selline vanaaegne metsatraktor TT-4 http://www.soov.ee/viljandimaa/Puksiirte...?ca=15&w=1


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

Janka'le Jutt on õige see kännuämblik oli ideede katsetus lihtsalt, tehti mingi käputäis et proovida sellist lahendust. Aga vahva video on siin: http://www.youtube.com/watch?v=CD2V8GFqk...B227D1EA11

Veel pole maha löödud
Vasta

Ford Brunett 5000 aastast kuskil 70ndate kanti.
Kursavenna masin, olen näinud ja isegi katsunud, aga töötavalt pole veel saanud kaeda. 13.6 tihu läheb peale. Tagasild hüdrostaatilise ajamiga, vajadusel sisselülitatav. Esisild mehhaaniline, 8 edaspidi käiku, kaks tagasi, aeglustiga. Tõstejõud ilma pikenduseta 5t.
Mootor 3.8L Rida 4 diisel. Vabalthingav. 69Hp
Hiabi tõstuk.
[Pilt: 0100132185ffb7a.jpg]
[Pilt: 0100132187594b4.jpg]
[Pilt: 01001321892c1eb.jpg]

Almost Again
Vasta

Lugesime näppudel kokku, et ajajooksul oli Viljandi Metsakombinaat metsadesse jätnud 15 tk TDT 40, -55`i. Kuidas: näiteks kuskil Kõpu-Tipu pärapõrgus külmal talveõhtul ajasid neli traktorit ninad kokku ja ööseks tuksuma. Hommikul kaks käisid ja kaks lõhki... Plaan vaja täita, toodi kaks uut asemele. Nüüd kolm ettevõtlikku venda võtsid TDT 40 taastamise ette. Esialgu läks s...i- vedasid mullu vraki koju, varsti politsei järel ja lasi tagasi viia. Nimelt metsatükk oli tagastatud või erastatud ja traktorijäänused said selle lahutamatuks osaks... Nüüd saadi nooruslikult vanapapilt "Ekalt" (Edgar) selline, mis peale käivitusmootori vahetust sõitis ja pööras veokile! Kabiin juba vanem, vineerustega. [Pilt: 216829856261ed_s.jpg]Esitegija
Kui keegi teab kedagi, kel on TDT 40 mootori katteplekid ja paar veotähiku hammasvööd, siis paluks teada anda 53739410 Heino. Igaks juhuks ka pilt. Võib juhtuda et kellegil olemas kuid ei tunta enam. (Ruudud maas 100x100mm) [Pilt: 21682949cbc30a_m.jpg]
[Pilt: 1]     TDT 40 esiema on Idarinde jaoks konstrueeritud Steyr`i Raupenschlepper Ost e. RSO...
Vasta

Ja 18 mm lindipolte ka vaja. 53739410 Heino
Vasta

(17-12-2011, 11:35 AM)tarmo242 Kirjutas:  Kas kellegil nendest pilte on?

Kusjuures Järvseljal (Maaülikooli õppe- ja katsemetskond), seisavad ühes kuuris ТДТ-55 baasil langetaja, laasija kui ka väljavedaja, vähemalt eelmisel suvel veel seisid. Langetajal oli kaks kabiini, üks tööoperatsioonide täitmiseks ja teine nö. sõitmiseks, mugavustest ma ei hakka rääkimagi. Nool ja langetuspea olid ka võrreldes tänapäevastega ikka massiivsed ja väidetavalt pidi mõni masin Venemaa avarustes siiamaani langetama. Kahjuks praktika käigus polnud mahti pilte teha ja niipea vist sinna enam ei satu.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 24 külali(st)ne