T40 surveaste
#1

Tere,
Traktori mootor ei tööta normaalselt, kutsusin ühe remondimehe koju kes mõõtis surved ära, tulemused jäid 19-20 vahele. Ütles, et võiks rohkem olla, et seda liiga vähe. Normaalne pidi olema 22-25.
Ühest vanast raamatust lugesin, et surveaste peab olemas 16,5. Kas sellise surveastme juures töötab mootor veel normaalselt?
Vasta
#2

Surveastet mõõta ei saa, see on arvutuslik väärtus, mis iseloomustab silindri maksimaalse ja minimaalse mahu suhet, ehk mitu korda surutakse küttesegu töötakti ajal kokku. Kui raamat ütleb surveastmeks 16,5 siis väljendatakse seda kirjapildis niimoodi 16,5:1. See mida Sa aga mõõtsid on surve ja sellel pole surveastmega (16,5) midagi pistmist. 19-20 peaks olema piisav. Seda enam et nii väikese kõikumisega.
Aga milles väljendub mootori halb töötamine?
Vasta
#3

Praeguste ilmadega väga halb käivitumine. Tahab saada väga pikka starterit ja siis läheb üks silinder haaval tööle ja hirmus toss on taga ka sooja mootoriga. Ka pihustid sai täna stendis kontrollitud, kõik olid korras. Klapid korras, surve siis ka mõõdetud. Süütenurk paigas. Nüüd on veel pump kontrollimata.
Vasta
#4

16,5 on arvutuslik surveaste aga manomeetriga mõõdad kompressiooni.

Enda soovitus on kõik muu ennem üle kontrollida, ja kui siis ei leia põhjust siis süveneda karule kõhtu.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#5

(26-11-2012, 20:54 PM)kaller Kirjutas:  Tere,
Traktori mootor ei tööta normaalselt, kutsusin ühe remondimehe koju kes mõõtis surved ära, tulemused jäid 19-20 vahele. Ütles, et võiks rohkem olla, et seda liiga vähe. Normaalne pidi olema 22-25.

19 on vähe küll. 22 on pigem selline remondieelne seisund. Sellise kubatuuriga diiselmootor peaks suutma 30 kanti puhuda.
Aga sellest hoolimata peab mootor 19 veel viisakalt töötama.

Klapid peavad? Kui dekompressioonimehanismiga ei ole reguleerimisel arvestatud, siis läheb kriitiline osa survest kaotsi...

Kas suits on hapu (põlemata diisel) või kibeda (õli) lõhnaga?
Kui suur on õlikadu?
Kas pritsehetk on paigas?
Palju pump tunde teinud on? Rida või pööris?
Kas pihusteid kontrollis mees, kes ennegi on Vene tehnikaga kokku puutunud? Enne lahkamist võiks proovida ka pihustusrõhu alandamist paarikümne bar võrra. See võiks kulunud pumpa veidi kompenseerida...
Vasta
#6

(27-11-2012, 09:58 AM)v6sa Kirjutas:  Kas suits on hapu (põlemata diisel) või kibeda (õli) lõhnaga?
Kui suur on õlikadu?
Kas pritsehetk on paigas?
Palju pump tunde teinud on? Rida või pööris?
Kas pihusteid kontrollis mees, kes ennegi on Vene tehnikaga kokku puutunud? Enne lahkamist võiks proovida ka pihustusrõhu alandamist paarikümne bar võrra. See võiks kulunud pumpa veidi kompenseerida...
Suits on põlemata diisli lõhnaga, suitsu sees hakkab endal paha.
Pritse on paigas
Õlikadu puudub
Pump on pöördpea, tööiga teadmata
Pihusteid kontrollis asjatundja, töökogemus 30a. Olin ise juures kui stendi pani.

Järgmisena võtan pumba maha, Panen proovimiseks teise pumba peale
Vasta
#7

Kas kõrgsurve torud on õigetpidi peal? Omalajal oli tuttaval kogemus kus t-40-ne mootori remondiga oli või läks pumbal 2 toru omavahel vahetusse, käis küll aga vaevaliselt ja suitsuga, pmst nafta tilkus sumbutist. Peale torude ringi väänamist ja paigaldamist käis asi jälle nagu peab.
Vasta
#8

Tegelikult võiks ka õhupuhastit kontrollida, et õhk ikka läbikäib
Vasta
#9

(27-11-2012, 21:43 PM)kaller Kirjutas:  Pritse on paigas
Märgid on küll paigas, aga kas pool pööret ei või vale olla? Märgid on ka siis paigas. Käima läheb, aga halvasti. Käib, aga halvasti ja hirmsa tossu saatel. Jõudu ka ei ole.
Lihtsalt selline mõte tuli...

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#10

(27-11-2012, 21:43 PM)kaller Kirjutas:  Suits on põlemata diisli lõhnaga, suitsu sees hakkab endal paha.
Pritse on paigas

Paika ei pea kas pihustite korrasolek või pritsehetk. Isegi juhul, kui pump on nii hõre, et pihusti vaevu udutab, peab õigel hetkel antav kogus põlema viisakalt, lihtsalt võimsust ei tule (kogus on väiksem pumba siselekke tõttu).

Pöörispea korral on võimalik torud valesti panna - kontrolli tööjärjekorra järgi üle.

Pool pööret valesti saab kenasti panna, proovitud.Sad Käib kuidagi, suitseb ja käivitumisest rääkida ei saa...
Vasta
#11

Kui on kompressor vahel, tasub kiilud-nuudid üle vaadata kuni selleni et tolle väntvõll võib pooleks olla...
Vasta
#12

Kompressorit vahel ei ole. Süütenurka olen märkide järgi vaadanud ja keeranud 1 poldiaugu võrra vasakule paremale. Igatahes panin samasse asendisse tagasi, sest muidu läks veel vaevalisemalt käima. Jõu poolest mindagi kurta ei ole, kui mootor on soe siis on jõudu küll, kütte torud pumba peal peaksid paigas olema. Muret teeb just käima saamine ja suits
Vasta
#13

(28-11-2012, 21:58 PM)kaller Kirjutas:  Kompressorit vahel ei ole. Süütenurka olen märkide järgi vaadanud ja keeranud 1 poldiaugu võrra vasakule paremale. Igatahes panin samasse asendisse tagasi, sest muidu läks veel vaevalisemalt käima. Jõu poolest mindagi kurta ei ole, kui mootor on soe siis on jõudu küll, kütte torud pumba peal peaksid paigas olema. Muret teeb just käima saamine ja suits

Siis kinnitab Sinu mootor erandit, et survega -->20 bar D37E ei käi viisakalt.

Ma ei kujuta ette, kuidas pöörispeapump saaks korras pihustitega põhjustada halba põlemist... Kehva käivitumist küll - kui täppispaar lekib läbi, siis ei pruugi pihustist väljuvast kogusest mootori käivitumiseks piisata.

Kui moto õli ei söö (ja karteris on ikka õli, mitte õli ja diislikütuse emulsioon), siis mina laseks pumba stendida ja kui sellega on ka kõik OK, ei jäägi üle muud, kui silindripeade remont ja kolvigrupi vahetus.

Kas klapivahed on ikka korras?

Külma mootori mittekäivitumiseks pole palju vajagi. Tõsi, ka lekkivate klappidega mootor ei tohiks põlemata kütust välja ajada.

Kas häda on olnud alati, on vähehaaval süvenenud või tekkis äkki?

Kas mingi silindri pihustilt toru lahtikeeramisel on mootori tööle erinev mõju võrreldes teistega?
Vasta
#14

Tere. Tean,et minul pole küll otseselt teema kohane küsimus aga siiski seotud T-40mne mootoriga ja siin juba spetsid koos.

Nimelt kuna tulevikus plaan üks T-40AM ära taastada ja olen vaikselt uurinud siis jäi veidi arusaamatuks kas silindri hülsi ja silindripea vahele tihendit ei käigi? Kuidas sedasordi ühendus hakkab kenasti pidama.
Vasta
#15

Kunagi oli endal peale remonti selline jama, ei töötanud normaalselt ja suitses, remondi ajal sai paigaldatud tutikas pump lihtsalt nuuti - lootes, et pumbal ja pumbal ei ole vahet (pöörispea pumpadega oli tegu).
Sellest ka endal kogemus, kui paigaldad teise pumba siis peab süüdet ka seadistama, kuna minu kogemuse põhjal ei ole need vene pumbad 100 prossa identsed.

Aga no - neti teel - on viga diagnoosida maru jama.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#16

(29-11-2012, 09:48 AM)v6sa Kirjutas:  Kas häda on olnud alati, on vähehaaval süvenenud või tekkis äkki?

Kas mingi silindri pihustilt toru lahtikeeramisel on mootori tööle erinev mõju võrreldes teistega?
Häda on nüüd selle aasta sügisega süvenenud. Ka eelmine talv oli probleeme käivitamisega, aga siis tossas vähem kui praegu.
Pihusti torusid ei ole käimise ajal lahti ühendanud
Vasta
#17

Siis kipun mina arvama, et kolvigrupp vajab vahetust. (kui muid vigu ikka veel ei ole leitud).

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#18

(01-12-2012, 12:08 PM)phyl Kirjutas:  Siis kipun mina arvama, et kolvigrupp vajab vahetust. (kui muid vigu ikka veel ei ole leitud).

Võimalik. Aga 19-20 bar survet, nagu teema alguses on esitet, peaks nagu küll olema, et kord käima saadud mootor sissepursat kütuse viisakalt ää põletaks.
Vasta
#19

(01-12-2012, 16:15 PM)v6sa Kirjutas:  Võimalik. Aga 19-20 bar survet, nagu teema alguses on esitet, peaks nagu küll olema, et kord käima saadud mootor sissepursat kütuse viisakalt ää põletaks.
Tabasin ennast juba ammu samalt mõttelt. Raske käivitus võiks ju madalast kompressioonist tingitud olla, aga kui mootor juba töötab, ei tohiks midagi erilist märgata. Võib-olla ei käi ideaalselt, kuid talutavalt kindlasti. Midagi muud peab (veel) viga olema.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#20

Aga vat ei lugenud välja kuskilt küsimuse vastust, et kas kalpivahed on mootoril õiged?
Kui need paigast siis tahab ka pikka käiamist saada.
Kuid suitsemine on juba raskem teema, kas mootoril pole mitte rõngad kinni ja surve madal pakuks mina välja.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne