(07-12-2012, 17:24 PM)aavu Kirjutas: Kas lausoskamatus või vähempakkumise tulemus? Selleks vist need vähempakkumised ongi, et oskajad eemale tõrjuda.
Selline strateegija ju rahamasin, toodab tööd juurde.Õige pea tekib vajadus teed laiemaks lükata ja tund tiksub. Suurte juhtide head semud pakuvad teenust ja hea vallast raha välja kantida.
Mõni aasta tagasi kui teenusepakkuja vahetus siis uuel pakkujal võrreldes vana pakkujaga ainult libliksahad ees.Esimese ringiga ralliti täpselt traktori laiuses tee lahti ja ka valla kodulehel oli info üleval,et teed lahti ja kohe hakkame teise ringiga teid laiemaks lükkama ja ikka selleks,et töö otsa ei saaks.
Üks aasta võttis tee laiemaks lükkamine aega pool päeva ca 1 km teeots.
Peab vist vaikselt russi tööhoos hoidma, kuna need kes siin külateid lahti hoiavad pole neid näha, et nad lund lükkaks kui võiks. Täna sai jälle russi tööle aetud ja tee puhtaks endal ajada
(07-12-2012, 22:03 PM)diesel Kirjutas: see vigur on fotosopp
Millest sellised järeldused?
Kui tõesti on, siis väga kvaliteetne. Isegi viletsalt peidetud keevitusjäljed on kenasti katusele sopatud.
Samuti tundub masina ülesehitus üsna loogiline, v.a. tõesti see sisse-välja ronimise osa.
Aga oskaja mehe k2es ilmselt v22rt riist. Alevit vast 2ra ei lykka, kuid keskmise kultuurimaja teisaldab miinema kyll.
Oleks huvitav teada, kuiv6rd myyja v2ide kytusekulu v2henemise kohta paika peab? Polnud originaalmootorigi erikulu teabmiskole. Khjuks ei realiseerunud see kuigi h2sti. Aga myydaval on samad mured ju alles...
(Seda postitust muudeti viimati: 08-12-2012, 19:33 PM ja muutjaks oli hulgus.)
(08-12-2012, 15:41 PM)v6sa Kirjutas: ...
Oleks huvitav teada, kuiv6rd myyja v2ide kytusekulu v2henemise kohta paika peab? Polnud originaalmootorigi erikulu teabmiskole. Khjuks ei realiseerunud see kuigi h2sti. Aga myydaval on samad mured ju alles...
Scania V8 mootor (40tn autorong), suudab rasketes tinigimustes tarbida 40-50+ l/h (60l/100le)süümepiinadeta. Arvestades eluka iseloomu ja meeletut sise ja veere takistust, siis korrutaks kindlasti tambovi konstandiga läbi.
Ammustel keerulistel aegadel, kui kallurtehnikast puudus oli, siis rakendati 701-le kaks põllumajanduslikku haaget sappa ja vedas 100km kauguselt killustikku, päevas tegi kaks reisi ja tarvitas selleks 400l kütust, ehk siis 100/100-le. mis arvestades veomahtu ei olnudki väga kehv tulemus.
Ehk siis, sellise subjektiivse võrdluse põhjal ei tohiks mingit öko imet sündida, oleneb asjaoludest ehk ökom 10-20%?
Mis sel Kirovetsil siis nii tohutu sisehõõrdumise tekitab?Mu meelest täiesti tavaline mehaaniline kast,planetaaridega sillad nagu paljudel raskeveokitel.
Küsimus ikka rohkem masinistis kinni kuis masinaga ümber käiakse.
Kui ikka nii vajutada, et must väljas siis see on põlemata küte ja suurest mootorist tekib seda palju lihtsalt.
See, millega ma sõitsin oli küte nii reguleeritud, et musta ei tulnud ainult halliks läks suits ja veeres ka päris hästi allamäge vabaga.
Külavaheteid on sellega hea ajada esisahaga pikemad teed ja tagurpidi otsad ja hoovid ja teeb laiuse ka piisava.
Juhtida on lihtne kui pikendada roolikarbi hooba, vahetada iste kaasaegse vastu ja teha nii, et soojendus toimib ja müraisolatsiooni parandada.
Aga noh see on ju vene masin ja peabki olema ligadi-logadi ja lekkima igalt poolt et oleks mida kiruda.
Vaatasin täna libliksahka ja sellel mingid tallad all aga milleks?Ok sügise maa pehme siis ei lase sahal maase minna,aga praegu maa külmand ja kui tallad vastu maad siis ju porno.Traktor tuleb tagurpidi tõusust üles tallab lume kinni siis lükkab allamäge ja tallad kopeerivad maapinda samal ajal sahk ju õhus ja kena kiht lund maas kinni tallatud.Lisaks aetakse värava juurde ümberkeeramiskoht nii kitsas,et kui võtta tavaline sõiduauto siis sellega vaikselt täisnurkkurv välja võtta ja tõusust üles minek võimatu,veorattal pidamist pole ja kaevab sisse ja aamen.Lahtilükatud teelt hakka käsitsi kinni tallatud lund raiuma.Lisaks too tark ajas mingi tasku-poksi kallakust alla poole mingi 3m ja kojutulek lõppes auto ninaga kraavis,valla boss tõmbas sõidukaga välja veniv köis vahel.Tagurpidi kaldast üles ei tulnud,eest tõmmates sai lõpuks teepeale tagasi.Looduslik kallak selline,et jätta auto värava taha seisma käik väljas ja kässar maas siis veereb ise metsa ainult katus paistab kui oskad vaadata.
Iga aasta uus traktorist ja kõik nad tuleb välja koolitada,et jäise teega sõita saaks.Küll neid tagaveolisi paelaotsas veetud jää peal.
olles teede peal tööl siin olen ka palju sahkasid näind ja nimelt nendel sahkadel mis on sisude ja scannide ees on ka tallad ja need on selleks et saha raskus ainult terade peal ei oleks (muidu kulub jube kiiirelt tera ära) ja tallad tuleb niimoodi timmida et kui sahk on sile petooni vöi asvaldi peal maas siis alles keeerad tallad sellise paraja survega vastu maad nii et tera veel ülesse ei töuse aga enamus raskust oleks talla peal. Talldasid ja ka terasid ise enesest on olemas kahte tüüpi (nii palju kui mina näind olen ) ühed terad on nn tavalised ehk siis hardox plaatist 10mm kui ma ei eksi ja teised on kõvasulam need on ka muidu hardox-ist vist vb ka tavaline metall aga alumine äär on kahekordne ja sinna vahele on joodetud kõvasulami tükid ja tallad on meite firmas kas mingist suvalistest vanadest vedru lehtedest keevitatud kärakad või siis ka spets kõvasulam tallad. On olemas ka kummi teradega sahad aga nende konkstruktsioon on juba teistsugune ja nendel puuduvad ka tallad nii et lohiseb ainult selle kummi peal ja ka nende jaoks tellitakse meil eraldi spetsiaalset tera kummi. Jutt sai küll pikk ja lohisev aga ärg emaha lööge.
(14-12-2012, 21:06 PM)muska71 Kirjutas: Vaatasin täna libliksahka ja sellel mingid tallad all aga milleks?Ok sügise maa pehme siis ei lase sahal maase minna,aga praegu maa külmand ja kui tallad vastu maad siis ju porno.Traktor tuleb tagurpidi tõusust üles tallab lume kinni siis lükkab allamäge ja tallad kopeerivad maapinda samal ajal sahk ju õhus ja kena kiht lund maas kinni tallatud.Lisaks aetakse värava juurde ümberkeeramiskoht nii kitsas,et kui võtta tavaline sõiduauto siis sellega vaikselt täisnurkkurv välja võtta ja tõusust üles minek võimatu,veorattal pidamist pole ja kaevab sisse ja aamen.Lahtilükatud teelt hakka käsitsi kinni tallatud lund raiuma.Lisaks too tark ajas mingi tasku-poksi kallakust alla poole mingi 3m ja kojutulek lõppes auto ninaga kraavis,valla boss tõmbas sõidukaga välja veniv köis vahel.Tagurpidi kaldast üles ei tulnud,eest tõmmates sai lõpuks teepeale tagasi.Looduslik kallak selline,et jätta auto värava taha seisma käik väljas ja kässar maas siis veereb ise metsa ainult katus paistab kui oskad vaadata.
Iga aasta uus traktorist ja kõik nad tuleb välja koolitada,et jäise teega sõita saaks.Küll neid tagaveolisi paelaotsas veetud jää peal.
Kas on palju palutud, et ühes postituses oleks korraga üks maailmavalu? Praegu nagu ei saagi aru, on mureks tallad, liblikas, juhm traktorist või veoskeem...
Tallad on vajalikud tera säästmiseks. Ning tapptera korral ka aluspinna säästmiseks - need erisulamist hambad teevad meie "asfaldiga" kiirelt üks-null ka kerge tera korral.
Taldade (tegelikult ka suuskade, rataste) õige reguleering on selline, et nad kannaksid peamise osa raskusest tööasendis, kuid ei tõstaks saha terapinnast lahti. Kui saha alla jääb palju lund, siis on tallad liig kõrgel. Tavaline lastehaigus ja valla vähempakkumistel osalevate "nupumeeste" tõttu kannatavad enim veidi ebastandardses kohas elajad.
Tean seda täpselt, sest ka minu kodutee on valla vähempakkumisvõistluse võitjast lükkajale liig kõva pähkel. Aga tema teeb sõidetava kanali sisse, mul aega seda viimistleda küll.
Misuke see liblikas on? Pilti või linki valmistajale...
(Seda postitust muudeti viimati: 15-12-2012, 00:30 AM ja muutjaks oli Vahelaager.)
Kasutatud kunagi sellist sahka teleskooplaaduri ees. Oma hinnang sellisele sahale päris hea, sest kui muidu läbi valli ei saand siis lükkasid tõesti saha V-kujuliseks ja hiljem lükkasid laiemaks. Lisaks oli kivikaitse taoline et tera oli ise hingede peal veel, mille hoidis pinge all vedrud, kui tuli kivi siis tera liikus , siit ka see jama, et kuigi puudus kummitera siis raskema lume korral ei lükanud päris puhtaks teed. kahjuks seda sahka enam pole seal firmas kus töötasin.
tegemis selle sama sahaga, mis alltoodud pildil on, nüüdeks tegutseb see soomes.
Põhjas on maa kah sula. Natuke on hakanud kahutama lükatud või tallatud taliteede alt.
Liblikat ma olen näinud küll, kuid mind huvitas konkreetne sahk. Korraliku libliksahaga reeglina vähempakkumisel mõisakülateragarussimeeste vastu juba ei saa...
Kuigi need ei saa ka Tõsise Lume vastu...
Taldadest (tegelikult igasugustest tugiseadistest veel): mida kaugemal on need tera lõikeservast, seda kehvemini kopeerib. Ning kui künkatipu mahahammustamine ei pruugigi olla suur probleem, siis lõikamata lumekiht kergitab tera omakorda ja kehvemal juhul koguneb sellest talve jooksul kenake kiht, mis kevadel pahinal läbi vajub ja kus sõiduautod kõhutamas käivad...
Taldade reguleerimine on väga oludest kinni ja üldiselt kesktalvel jäiseid teid lükates neid vaja ei olegi. Praegust sulamaad lükates aga ei jõua sahamees teevaldajate hala ära kuulata, kui nende hooldamata teed kraavi siirduvad esimese lükkamiskorraga.
Keskmine eestlane eeldab, et talle tehakse tasuta supertöö ja vingub igal puhul, kui peab midagi ise ette võtma parema lõpptulemuse saamiseks.
