Kogu see utšebka oligi üks pikk ja vaevaline durdom.
Pool aastat ajude ja füüsise keppi, lõpuks lõtškad peale ja vägedesse...
See oli koht, kus murti või vähemalt püüti murda viimanegi sinu sees pesitsev tsivilistikübe.
Muide, kes on lugenud või kuulnud inimese vaimu allutamisest, siis esmane üpriski ränk löök on juuste mahalõikamine, nullini nülgimine. Kõige valusamalt mõjub see intellektuaalsetele isenditele (muusikud, kunstnikud, näitlejad, kirjanikud...). Hea pauk otse munadesse, võiks öelda ja seejärel algas ustaavide pähetagumise näol pikem ajupesu pluss rividrill ja jooksutamine.
Samuti kuulus selle alla kindlatel aegadel kindel toitumine, pidev väljamagamatus ja täpseks kellaajaks pealesurutud uneaeg.
Niimoodi üritati kasvatada parteile ja valitsusele ustavaid nukktolbajoobe, marjonettisid, kes oleksid lõtškade ja tärnikeste (tulevikus vbl.) eest valmis kasvõi oma emale taha keerama, kui selline käsk oleks antud.
Mõni säärane idioot ka sündis.
Olen isegi seisnud ajateenijast karauulipidaja kalašnikovi toru ees. Raisk, lükkas kuuli ka veel rauda, kui ütlesin, et oled täpselt samasugune süsteemi ohver nagu minagi. Õnneks sai autopargi korrapidajast major tõusnud lärmi peale õigel ajal jalad alla aetud ja kamandas karaulniku nahhui. Aitas pärast veel bentsukankutki tassida
.