Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

Tervitus siinsele rahvale, kas keegi on ka midagi sellist juba proovinud? Kui palju võiks meie kliimas sellest kasu olla? Hoiaks sellega kevadel/sügisel natuke küttelt kokku?

Tegelt see paneel ei peaks ju väljaski olema, mingi väiksema saaks mahutada ka tuppa aknale?

http://www.youtube.com/watch?v=qWK4Ih0VQo4
Vasta

(23-01-2013, 14:55 PM)omaenergia Kirjutas:  Tervitus siinsele rahvale, kas keegi on ka midagi sellist juba proovinud? Kui palju võiks meie kliimas sellest kasu olla? Hoiaks sellega kevadel/sügisel natuke küttelt kokku?

Tegelt see paneel ei peaks ju väljaski olema, mingi väiksema saaks mahutada ka tuppa aknale?

http://www.youtube.com/watch?v=qWK4Ih0VQo4

Täpselt sellist ei ole aga analoog toimib põhimõtteliselt aastaringi. Õhk kütte suurim eelis on väike mass mida soendada et hakata midagi andma. Talvel küll annab väga väikese käputäie aga päris ilma ei jäta. Kevadel ja sügisel vähe asjalikum.
Sellistest on siin ka jutt olnud.

Aknale aga lahendus ei sobi kohe mitte. Õigemini sobib aga toas jääb pimedaks ja muud ei saavuta midagi. Aken ongi juba päikese sooja tuppa lubav ava maja seinas.
See lahendus ikka siis toimib kui eraldi paneel akna kõrval näiteks. Kui on tegemist korteriga ja ühistu jukudega kokkuleppele saad siis vast lubatakse panna akende alla ja kõrvale ja mujale paneele mille püstine asend ei ole probleem kuna talvel tuleb päike suht lapiti.
Võrreldes aknaga on paneelil eelis see, et ta ei hakka päikese kadumisel jahutamisega tegelema.

Akna alune lahendus http://builditsolar.com/Projects/SpaceHe...rabber.htm .

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(23-01-2013, 16:02 PM)karvik Kirjutas:  
(23-01-2013, 14:55 PM)omaenergia Kirjutas:  Tervitus siinsele rahvale, kas keegi on ka midagi sellist juba proovinud? Kui palju võiks meie kliimas sellest kasu olla? Hoiaks sellega kevadel/sügisel natuke küttelt kokku?

Tegelt see paneel ei peaks ju väljaski olema, mingi väiksema saaks mahutada ka tuppa aknale?

http://www.youtube.com/watch?v=qWK4Ih0VQo4

Täpselt sellist ei ole aga analoog toimib põhimõtteliselt aastaringi. Õhk kütte suurim eelis on väike mass mida soendada et hakata midagi andma. Talvel küll annab väga väikese käputäie aga päris ilma ei jäta. Kevadel ja sügisel vähe asjalikum.
Sellistest on siin ka jutt olnud.

Aknale aga lahendus ei sobi kohe mitte. Õigemini sobib aga toas jääb pimedaks ja muud ei saavuta midagi. Aken ongi juba päikese sooja tuppa lubav ava maja seinas.
See lahendus ikka siis toimib kui eraldi paneel akna kõrval näiteks. Kui on tegemist korteriga ja ühistu jukudega kokkuleppele saad siis vast lubatakse panna akende alla ja kõrvale ja mujale paneele mille püstine asend ei ole probleem kuna talvel tuleb päike suht lapiti.
Võrreldes aknaga on paneelil eelis see, et ta ei hakka päikese kadumisel jahutamisega tegelema.

Akna alune lahendus http://builditsolar.com/Projects/SpaceHe...rabber.htm .

Võib-olla väga loll idee, aga kui sellist analoogset asja edasi arendada.. näiteks teha suuruselt sama asi mis sobiks ahju ukse ette, klambritega sisemisest uksest veidi eemale Sealt peaks ka päris hästi sooja kumama. Eelis oleks ehk see, et kui tuli alal teha saaks selle paneeliga juba varakult toas õhku soendama hakata ning, kui ahi soe ja siibri kinni saab keerata tõstad paneeli lihtsalt ära. Üldiselt on ju nii, et tuba hakkab soojaks minema alles siis, kui ahi kuum. Lihtsalt loll mõttevälgatus.

Seda paneeli toas kasutamist pidasin ka silmas just talvel, kui ilm on külm. Jahutaks see paneeli sisese tembi ikka ruttu maha eriti, kui päikest vähe. Toas ei peaks ta ju olema sul ka terve akna suurune, samas oleks ta soojas keskkonas ning saaks ikkagi päikest.
Vasta

Pane siis juba ahjule klaasuks nagu kaminatel ja tehtud!
See päikesega õhkküte on plaanis omale ka teha juba paar aastat. Purgidki on sõprade abiga valmis korjatud. Aga aega ei ole olnud. Töid miljon ja käsi ainult kaks... Ja materjali ka vaja osta paneeli jaoks. Ehk sel aastal õnnestub paremini. Toungue
Aga päikese püüdmise mõte on õige. Kõik muud kütteliigid lähevad kallimaks. Päike ja tuul on endiselt tasuta(kuni riik maksu pole peale pannud).

Tuppa pole paneeli mõtet panna. Tuba läheb pimedaks. Õues peab selle lihtsalt hästi ära isoleerima.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Ahjuukse jätaksin sinnapaika.

Toas oleva paneelil saab tekkida ainult üks asi ja see on võime hakata õhku ringi ajama ja muud ei midagi. Päike tuleb tuppa ja salvestub asjadesse sõltumatta sellest mis kujuga nad on. Mustad asjad salvestavad endase rohkem aga soojus on toas juba ja ei lahku sealt teisiti kui ahju soe.
Paneel mis on õues ei kannata soenemis probleemide käes mitte sugugi palju. Enda paneeli soenemiseks kulub pigem sekundeid kui minuteid. Küll ei hakka ta mul kohe andma mingit 60-80*C kuuma aga esimesed soojakraadid tulevad kiiresti. Mõõdetud õues.
See kui kiiresti ta suudab sooja anda sõltub materjali valikust. Mida kergemad materjalid ja mida paremini nad sooja vastu võtavad päikselt seda kiiremini sooja saama hakkad.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Kas purkide asemel ei oleks otstarbekam kasutada mõnda painduvat plekist toru vms?
Vasta

(23-01-2013, 17:49 PM)omaenergia Kirjutas:  Kas purkide asemel ei oleks otstarbekam kasutada mõnda painduvat plekist toru vms?
Seda ma isegi mõtlema olen hakanud. Purkidega tuleb suur töö ära teha nende augustamise ja kokkuliimimisega. Aga kui öko, siis öko! Smile
Kes nullist peale hakkab, võiks pigem jah, gofreeritud ventilatsioonitoruga proovida. Jääb hulga n***i ära. Kõige peenem oli vist mingi 80mm, see peaks kärama küll.

(23-01-2013, 16:51 PM)karvik Kirjutas:  Enda paneeli soenemiseks kulub pigem sekundeid kui minuteid. Küll ei hakka ta mul kohe andma mingit 60-80*C kuuma aga esimesed soojakraadid tulevad kiiresti. Mõõdetud õues.
remini nad sooja vastu võtavad päikselt seda kiiremini sooja saama hakkad.
Endal veel proovimata, aga kõlab paljulubavalt! See on vaese mehe soojuspump.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(23-01-2013, 16:28 PM)omaenergia Kirjutas:  asi mis sobiks ahju ukse ette, ....
Seda paneeli toas kasutamist pidasin ka silmas just talvel, kui ilm on külm.

Noh energia jäävuse seaduse kohaselt peaks siis ka külmikuga tuba kütma, et muudkui võtame seda sooja külmkambrist ja kanname tuppa. Sest radikas taga ju soojaks läheb!

Tegelikult ei suurenda see paneel akna ees tuppa kiirguva soojuse hulka mitte millikaloritki. Kasu oleks ehk selektiivklaasist, mis ei lase toasooja õue kiirata.
Sama on selle ahjuuksega, sealt ei õnnestu rohkem kaloreid välja imeda kui sealt niikuinii tulemas on. Mõttekas oleks see vaid ühel juhul, nimelt kui keegi kavalpea on ahju ukse ehitanud aknast näiteks 0,5 m kaugusele ja sama kõrgele, siis tõesti kiirgab läbi akna õue. Kuidas sinna siis puid panna või tuhka eemaldada, ei tea. Loodetavasti sul kodus nii ei ole.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(23-01-2013, 18:53 PM)Basilio Kirjutas:  
(23-01-2013, 16:51 PM)karvik Kirjutas:  Enda paneeli soenemiseks kulub pigem sekundeid kui minuteid. Küll ei hakka ta mul kohe andma mingit 60-80*C kuuma aga esimesed soojakraadid tulevad kiiresti. Mõõdetud õues.
remini nad sooja vastu võtavad päikselt seda kiiremini sooja saama hakkad.
Endal veel proovimata, aga kõlab paljulubavalt! See on vaese mehe soojuspump.

Ma ei oska muidugi öelda tegeliku kiirust sest seda sai jälgida pilve ette liikumise ja ära liikumisega. Käega katsudes oli reageerimiskiirus kiiremini tunda aga termomeetri reageerimisaeg uimane. Üldiselt oli soenemist tunda üllatavalt kiiresti kui päikese hulk järsult suurenes või vähenes. Tohutult mõjutas minul selle foolium vahekihi tegemine. Enne fooliumi oli pigem heameel selle üle, et üldse midagi andis.

Soojuspumpa edasi arendada siis tuleks pannagi soojuspumba väline radikas kuhugi kuhu koondub päikesepaneeli soe. Ei peaks tegema suurt auku seina, kus hakkab vendi toru olema vaid piisaks pisikesest august. Omal kahjuks pumpa ei ole. Muidu oleks juba ammu järele proovinud. Sellist ilma ju meil ikka on kus väljas -30*C ja päike sirab silmad peast. Pump aga tegeleb sooja andmise asemel jää sulatamise ja muu sellisega. Saaks nüüd paneelist kasvõi -5*C pumba radikasse oleks ka juba jumet.

Muidugi kui ma ühe soojuspumba müüa käest seda küsisin, et miks ei pakuta sellist lahendust siis ta pööritas silmi ja ütles, et sedasi ei tohi isegi mõelda mis siis veel peaks saama kui teostusein jõuad. Oli see tema võhiklikus või on seal mingi muu jura miks ta seda ütles ei tea aga ta välistas 100% sellise lahenduse töövõimalikuse.

Väike teema muudatus mis suunab mõtte jälle sinna, et tasuks kuidagi lahutada tuul, vesi ja päike aga leidsin ühe tegelase ponnistused VAWT tüüpi tuuliku tiibade simuleerimises http://www.vawts.net/t37843403/spinoff-r...ewestFirst

Edu!

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(23-01-2013, 22:43 PM)aavu Kirjutas:  Noh energia jäävuse seaduse kohaselt peaks siis ka külmikuga tuba kütma, et muudkui võtame seda sooja külmkambrist ja kanname tuppa. Sest radikas taga ju soojaks läheb!


Jah! Suunad päikesepaneelist tuleva sooja külmikusse ja hakkabki kütma.
Ütle veel, et ei saa külmikuga tuba kütta see ka ju soojupump mis muu.
Külmiku pande maast laeni kive täis, et salvestada soojus mida ei suuda külmiku kidur pump välja kütta ja ahi missugune Big Grin .

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Siin võeti sõna energia jäävuse seaduse kohta.
Ühel sõbral on selle pihta hea kommentaar.
"Energia on jah, jääv. Küsimus on selles kuhu ta jääb! Enamasti on see vale koht... " Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

päikse ja kiirguse kohta veel üks võhiklik arvamus ehk tähelepanek

mingid selektiivklaasid ja väljapoole kleebitavad kiled tekitavad olukorra kus valgus tuleb sisse aga sooja ei anna.

ehk ega päike ei küta ju õhku vaid kiirguse mõjul pinda millele paistab ja see pind kütab õhku
aga kui see kiirgus piiratakse kile või spets klaasiga/gaasiga ära siis ei küta enam pinda ja see on vägagi tuntav
sai proovitud kahe kõrvuti oleva aknaga millest üks oli kiletatud ja teine mitte - aknalaua temperatuur oli märgatavalt erinev.

ehk kui sellist paneeli teha siis kasutada sellist katteklaasi vms. mis ei piiraks vajalikku kiirgust
samadel põhimõtetel töötab ju jahedates ruumides soojenduseks mõeldud IP kiirgur.
Vasta

Päikesepaneeli katmine selektiivklaasiga on tõesti lollus. Minu teada töötab ta mõlemat pidi.
Vaja on kas tavalist topeltklaasi või kihtplastikut. Häda korral ajab kasvuhoonekile kah asja ära, kui vaja ntx suveks maale kiir-hädalahendus teha.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Omal on selline paneel plaanis, tahtsingi jõuda selleni, et millist materjali klaasiks kasutada või ehk teab keegi mingit kohta kust midagi mõistliku saaks? Tavalist aknaklaasi vist väga ei pane sinna?
Vasta

(24-01-2013, 19:39 PM)omaenergia Kirjutas:  Tavalist aknaklaasi vist väga ei pane sinna?
Miks mitte. Topelt klaas on OK. Ainukesed mured on kaal ja sisemise klaasi võimalik purunemine sisepingete tõttu.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Sai ka ennast siis õhtul kätte võetud ning esimest valmistama hakatud, tuleb siis algatuseks 70x50cm, saab lihtsalt testida kas ja, kui soojaks asi läheb. Kui leiab optimaalse lahenduse saab teha ka suures mõõdus. Big Grin
Vasta

Esimese katse jaoks ei pea isegi topelt klaasi olema aga sellise suuruse juures palju ei tasu loota. Teoorjas siis u. 280W kui päikese võimsus on 800W ruudule.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Topelt klaas on jah, siis kui asi käib ja vaja kasutegurit tõsta. Mul on siiamaani ühekordne klaas. Pole aega olnud tegeleda. Palava ja tuulevaikse ilmaga kütab nagu elajas. Jaheda ja tuulisega annab tunda suur soojuskadu läbi klaasi. Katsetamiseks aga käib ühekordne küll. Suurus võiks siiski olla 1 m2, siis on asjal ikke wäge ka taga ja tekib rohkem isu päris asja tegema hakata. Wink

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Tekkis väike küsimus päikese-õhkkütte paneelide kohta. Saan aru, et must värv neelab kõige paremini päikese energiat ja paneelis olevad õhu torud on mustaks värvitud, aga miks on mustaks värvitud paneelide tagasein? Kas siin ei saaks suuremat efekti, kui ehitada soojustatud tagasein lainelisena, nii et iga toru oleks omas laines ja katta laine põhi näit. fooliumiga? Kas nii ei saaks ka põhjast tagasipeegelduvat kiirgust mustadele torudele suunata? Uurides netist isetegijate videoid ei ole sellist lahendust kuskil märganud. Kas sellele on ka mingi teaduslik põhjendus?
Kui oli väga rumal küsimus siis vabandan juba ette. Toungue
Vasta

Oleme seda siin teemas vist juba arutanud, kas teha põhi must või peegeldav. Kui paneel on hõre, nii et päike pääseb piisavalt suurt pinda tagapõhjast valgustama, siis on minu arvates must põhi parem, sest kuumeneb ise ka ja kütab õhu paneelis soojaks. Soojusvaheti paneb see tööle täispinnaga. Töötab ka tagapind, mis päikest ei näe. Peegeldava tagapõhja puhul peegeldatakse kiired tagasi. Osa satub soojusvahetile ja teeb tööd, osa kiiratakse läbi klaasi tagasi.
Netis nähtud õhkküttepaneelid on olnud üsna tihedad, torud külg külje kõrval, nii et päike tagapõhjani ei jõuagi. Peegeldav põhi oleks sel puhul ehk parem, sest peegeldab sooja tagasi ja aitab seega soojust isoleerida.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 20 külali(st)ne