Niipalju kui mina viimati aastatid tagasi sellist rohelist kombaini lähemalt nägin, siis operaator lasi parjasti oma igaõhtust kahekümnekat välja.
Kas nüüd järeldada et oli nii ökonoome, et jäi omalegi või siis nii janune, et kaks pange päevas ei pannud keegi tähele, vot seda ei tea.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-02-2013, 19:24 PM ja muutjaks oli deeremees.)
Vot seda ei tea jah mis ta sellega peale hakkas. Ta arvas et ei hakka tanklast ostma vaid saab tasuta oma masinast ikkagi. kas on nii
Mis rohelise kombaini mark oli
(Seda postitust muudeti viimati: 01-02-2013, 19:41 PM ja muutjaks oli deeremees.)
OK
See on see kui ei süvene kohe teksti
Kui küsida varuosade leiduvuse kohta kas neid leidub veel Saksamaal vanades Fortschritti ladudes. Ja kas saab tellida ka sealt.
(01-02-2013, 13:34 PM)deeremees Kirjutas: Teevad jah kõik tööd ära. Paljudes väike majapidamistes ja farmides kasutatakse siiamaani vanasid mtz. Need teevad ka kõik tööd ära. Lääne tehnika ju suht kallis.
Mitmetesse nõukogude ajal ehitatud lautadesse ei mahu kõrgem traktor, kui väikse kabiiniga russ. Deeril on mingi võimalus tellida madalam kabiin, aga see maksab...
(Seda postitust muudeti viimati: 01-02-2013, 20:20 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
E 280 paak on selline kolmekandiline plasku variaatorivõlli jaoks õnarusega. Asus jah seal all mootori ja trummli vahel. Üles sai paak pandud tuleohutuse(kui hebemed tuld võtsid, oli all kitsas ruumis tõrjumine raskem) ja ka trumlipõhja vahetus oli hulga kergem, kui paak mujal. Kabiin ikka väga hea väljavaatega, ventilaator puhus nii et püksisääred liikusid. Lükanduks kukkus vaid korra rullikutelt alla, kui juttu ajama tulnud autojuht teda auto moodi avada püüdis...Töötamine ikka lust KC2,1 niitmise, Ylo`ga kaarutamise ja E067 ülesvõtmise vastu. Päristööd jagus vast kaheks nädalaks. Ökonoomsus- kas puiduhakkur saab ämbritäiega päev aega mürada? Egas 280 töö kergem polnud. E 301`olid koguaeg pinges kitsetallede pärast, muud nagu ei mäleta. Ja sellegipoolest mõrvasid neid 1-2 sesooni jooksul...
jah belarus hea ikka masin lauda töödel. Meil ka farmis belarus traktorid mis töötavad laudas. Ühel on Taarup 853 rullipurusti taga ja teine lükkab sõnnikut välja.
E 281 ja E 302 on tule külge võtmise puhul meistrid. Kui ei puhastata siis ka varsti tuli otsas. Olen näind kuidas E 302 põlema läks. Suht kui suvi oli ka.
(Seda postitust muudeti viimati: 07-02-2013, 00:32 AM ja muutjaks oli pen.skar.)
Vaesed veised- see belarussi ving on kibe taluda. Olen Fiat Agri mootoril rõngaid vahetanud, no ei näinud sees midagi erilist, kuid temagi ei tee seda raskestitalutavat vinet.
E`st ka: Sovhoosi noored antvärgid tegid 85dal reisi Leningradi oblasti. Jäid kuskile heinapõllu äärde telkima. Hommikul tuleb kolisedes kari gaz 53sid, üks, kaks, vähestel ka kolm viisnurka kabiinile joonistatud. Seejärel üks Zil, siis teine ja kolmas ja neilt ronivad maha naised käsirehadega. Hakkavad niidetud heina vaalu tõmbama. Varsti urrab E 280 kohale ja algab vaalude veokitele hekseldamine... Meie rahvas vaatas, suu lahti.
Olen isegi juhusliku möödakäiana üks 5-6 aastat tagasi Viljandimaal ühele E mehele viinud oma suure kustuti, et lõõmav kahjutuli ära lõpetada. Sõitsin parasjagu mööda autoga ja nägin et kohe teeääres tööd tegev masin hakkas tuld võtma, saime jaole ja hullem kahju jäi tekkimata.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170
(04-02-2013, 09:29 AM)saarrand Kirjutas: Olen isegi juhusliku möödakäiana üks 5-6 aastat tagasi Viljandimaal ühele E mehele viinud oma suure kustuti,
...
Selle eest kiitus - keskmine eestlane võtab nutifooni, et teise õnnetus "uudiseks" jäädvustatuna portaalile maha müüa.
(31-01-2013, 17:51 PM)deeremees Kirjutas: ...
sest trummli põhi jooksis kokku,
...
Misasi kokku jooksis?
(31-01-2013, 17:56 PM)E303 Kirjutas: ...
.DDR omaaegne põllutehnika oli täiesti konkurentsivõimeline lääne tehnikaga ning saksamaal leidub küllaldaselt fortchritti toodangut mis teevad veel igapäevast tööd.. http://www.mascus.ee/pollumajandus/iseli...f5d77.html
Omas ajas jah. Täna on tehnika tase teine. Ning mehed ei ole enma nõus oma tervist säärasel viisil tapma.
Läänes on üldse palju vanemat kaupa kasutusel, kuna toimivat asja ei tasu uisapäisa ära visata.
Väike parandus siiski siia trummli põhja asjus. Nimelt ei jooksnud trummli põhi kokku vaid läks puruks ja seda polnud enam mõtet vahetada. Ma isa käest küsisin üle
E-281-ga meenub mulle kohe nende masinate ulguv ja omamoodi hirmus tööhääl mis oli kilomeetrite kaugusele kuulda. Kui masin vaalust endale heina sisse kugistas tekkis selline omamoodi meeldejääv heli.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Tööhääl väga sarnane muruniitjale, ainult detsibelle rohkem. Starter ehituselt sarnane Aadu Tiger omale, võbolla mootorgi mõnelt Stug`lt. Käivitas(käivitus) paganama hästi.
(Seda postitust muudeti viimati: 12-02-2013, 16:42 PM ja muutjaks oli deeremees.)
Leidsin ühe foto Fortschritti tehasest asukohaga Neustadt in Sachen. Hetkel tegutseb seal mingi teine firma arvatavasti. Võrdlesin ühe vanema samasuguse pildiga on sarnane küll. Siin siis toodeti E 280, 281.
Aga mis vahe on E 280 ja E 281C. Välimisel vaatlusel on nad ju sarnased. Kas nad erinevad ainult siis värvuse poolest ja õhupuhasti paiknemise poolest. Mootor peaks olema ikka sama.
(Seda postitust muudeti viimati: 21-08-2014, 04:42 AM ja muutjaks oli E303.)
DEEREMEES kirjutas-Aga mis vahe on E 280 ja E 281C. Välimisel vaatlusel on nad ju sarnased. Kas nad erinevad ainult siis värvuse poolest ja õhupuhasti paiknemise poolest. Mootor peaks olema ikka sama.
[/quote] E-280 läks saksamaal tootmisse juba 1970 aastal ning esimesed masinad olid üldse ilma kabiinita sinist värvi.1978 läks tootmisse E-281 mis oli ka sinist värvi ning kabiini üks klaaspaneel oli ohutuse pärast asendatud poolenisti metalliga .Muid täiustusi eriti näha pole kui põhiline erinevus on see et E-280 viis transportöör heedrist silomassi hekseldamise trumlisse mis ei olnud eriti töökindel lahendus. Alates 1978 kui läks tootmisse E-281 siis asendati see transportöör valtsidega rullidega .Hüdrosüsteemi ka täiustati ning mootori võimsust tõsteti ka 150 hj pealt 170 hj. E-281 toodeti mitmeid variante ja seda tähistas täht numbri lõpus ning 1984 läks tootmisse kuulus E-281C mis oli rohelist värvi neid oli eestis ka kõige rohkem .1989 - läks tootmisse viimane selle seeria modifikatsioone liikurhekseldi E-281E mida toodeti edasi ka uue saksamaa ajal aastani 1992. Sisuliselt sama masin ainult uut tüüpi kabiiniga mudel E-281 MARAL oli tootmises kuni 1996.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
(Seda postitust muudeti viimati: 13-02-2013, 17:35 PM ja muutjaks oli deeremees.)
E 281C on jah populaarne. Mina olen neid oma kodukandis ikka näind. Jälle vaatan et E281C sõidab või teeb ka tööd. Suvel neid ikka liigub. Aga tahaks ka E 280 liikumas või töötamas näha. Mina isiklikult polegi näind E 280, ainult piltidelt.
Kahju et neid enam ei toodeta. Oma väikeses majapidamises kuluks ikka ära. Palju neid praegugi leidub Eestimaa pinnal ,kõik juba vanarauaks ja rahaks tehtud.
Siin siis mõned pildid ka fortschritt E 280. Need peaksid olema tehase fotod, nii ma sain aru.
(13-02-2013, 17:06 PM)deeremees Kirjutas: Palju neid praegugi leidub Eestimaa pinnal ,kõik juba vanarauaks ja rahaks tehtud.
Üllatavalt palju... Enne hooaega korralikult üle käidud vikatitega E teeb silmad pähe 3m järelveetavale külgtiisliga niidukile. Üks mure on muidugi väike transportkiirus ja lai heeder maanteel. Eesrindlikud tootjad on ette ostnud Samazsi poolt toodetud rootorniiduki. Enda kodukohas pilluvad mõlemad suurtootjad vaalust E-ga silomassi kärru. Ühel suurtootjal on teine E, millega niidab (ees rootor), samuti käib üks väiketegija heina niitmas, temal on topeltvikatid.
(Seda postitust muudeti viimati: 14-02-2013, 09:13 AM ja muutjaks oli deeremees.)
See ikka hea et E-d tegutsevad siiski suurtootjate kätes
Leidsin Ülenurme katsemajandi silokombaini KCK 100 A ühed pildid. (Ma ei hakkand neid panema teema alla Venelaste silokombain KCK 100A).
Mulle hakkas silma, viimasel fotol oleva MTZ-80 küljes,raskused esiratastel!
Huvitav on see,et osade kodanike väitel tulid uuemad MTZ-50d,80d ilma nende raskusteta? Samas ekspordi masinatel on need olemas+ vasturaskused esisillatalal ka. Minu teooria on pigem see,et asi olenes komplekteerimisest ja kui need ka olid siis visati need üsna ruttu minema, sest jäid tihti rattavahetamisel ette.
Raskused esi ja tagarataste jaoks tunduvad minu meelest olema täitsa samad Jumzi omadega.
