27-01-2013, 10:19 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 27-01-2013, 10:21 AM ja muutjaks oli kopraonu.)
Ma arvan,et maha lükatud puud sai kohalik metskond endale. Kuna Elva EPT katlamaja tollel ajal kasutas masuuti ,keskkütte süsteemi elushoidmiseks.
Kuna tegu on ka Pappliga, siis need puud ümber lükata oli ilmselt õige tegu. Nõukogude ajal pandi neid Pappleid kasvama igasse kohta ja nüüd on neid jõudsalt maha lõikama hakatud. Kuna nad ajavad "vatti" ja lisaks seest mädanevad ära ja võivad olla kokkumisohtlikud.
Mul talu juures oli ka üks Pappel(väga vana ka veel),mis 1990.a kuivas täiesti ära,selle mahavõtmine vääriks juba teist teemat.
Lapsena oli minu jaoks alati suur mõistatud,miks olid nii traktoritel,kui veoautodel. Kogu aeg panged kaasas ja mille jaoks.
Kuna küsida polnud kellegilt,siis tükk aega mõistatasin. Kuni hetkeni,mil esimese auto ostsin. Siis taipasin ära,et pang on ju veevõtmise jaoks.
Plekkämbrit ja raudtrossi võib pidada lausa omaja kohustuslikuks varustuseks liikurmasinatel.
Osade puude ja kändudega tehti lihtsamalt:
Kaevati maasisse auk ja linttraktorid ajasid selle maaalla. Tänapäeva mõistes meeletu raiskamine (rääkimata maha valatud üleliigsest diiselkütusest).
Või siis tehti suur kuhil sellest oksa ja kännumaterjalist.
Üks asi,mis veel silma hakkas tollel ajal oli see,et tihti jäi maaparandus objektidele maha kasutamata drenaazi truupe ja torusid. Ja nagu Nõukogudeaja inimestele kombeks,tassiti need lihtsalt minema. Keegi ei hakanud enam 5 truupi ja muud peen materjali tagasi vedama,kuna teatavasti tolleaja inimese mõttemaailmas oli vene riik rikas ja põhjatu.
Lapsena sai ka nende truupidega mängitud aga ilmastiku suhtes olid nad jõle viletsad. Murenesid tükikaupa ära ja olid varsti vaid killuhunnik.
Kuna tegu on ka Pappliga, siis need puud ümber lükata oli ilmselt õige tegu. Nõukogude ajal pandi neid Pappleid kasvama igasse kohta ja nüüd on neid jõudsalt maha lõikama hakatud. Kuna nad ajavad "vatti" ja lisaks seest mädanevad ära ja võivad olla kokkumisohtlikud.
Mul talu juures oli ka üks Pappel(väga vana ka veel),mis 1990.a kuivas täiesti ära,selle mahavõtmine vääriks juba teist teemat.
Lapsena oli minu jaoks alati suur mõistatud,miks olid nii traktoritel,kui veoautodel. Kogu aeg panged kaasas ja mille jaoks.
Kuna küsida polnud kellegilt,siis tükk aega mõistatasin. Kuni hetkeni,mil esimese auto ostsin. Siis taipasin ära,et pang on ju veevõtmise jaoks.
Plekkämbrit ja raudtrossi võib pidada lausa omaja kohustuslikuks varustuseks liikurmasinatel.
Osade puude ja kändudega tehti lihtsamalt:
Kaevati maasisse auk ja linttraktorid ajasid selle maaalla. Tänapäeva mõistes meeletu raiskamine (rääkimata maha valatud üleliigsest diiselkütusest).
Või siis tehti suur kuhil sellest oksa ja kännumaterjalist.
Üks asi,mis veel silma hakkas tollel ajal oli see,et tihti jäi maaparandus objektidele maha kasutamata drenaazi truupe ja torusid. Ja nagu Nõukogudeaja inimestele kombeks,tassiti need lihtsalt minema. Keegi ei hakanud enam 5 truupi ja muud peen materjali tagasi vedama,kuna teatavasti tolleaja inimese mõttemaailmas oli vene riik rikas ja põhjatu.
Lapsena sai ka nende truupidega mängitud aga ilmastiku suhtes olid nad jõle viletsad. Murenesid tükikaupa ära ja olid varsti vaid killuhunnik.