[vant]

Nii,joss siis onu Sam-i kingitus;metsapull saksa seltsimeeste internatsionaalne abi,aga ehk keegi ikkagi teab või oskab välja kaevata,kellelt on pärit DT roomikud ja käiguosa?Tegelikult lüli vahetus ikkagi geniaalselt lihtne,ligase pealiskihiga pinnasel suurepärane haardumine,lumi ei ummista roomikuid nii palju kui teisi metallist analooge jm.Samas ei saa märkimata jätta,et kivisel ja kännulisel pinnasel ei pea lülid pikalt vastu ja juba vähegi kulunud lint kipub isegi oskajal mehel ikka maha tulema.Ka DT pidurilintidega juhtimissüsteem erineb põhimõtteliselt teistest traktoritest.

DT roomik põhimõtteliselt oli juba enne NATI- l kasutusel ja seda võib näiteks Põllumajandusmuuseumis uudistada.
Sarnased tunduvad olema küll:
NATI




dt 54



Selleks, et teada saada, kust NATI roomik pärineb, tuleb 30-ndate lääne roomiktraktoreid või nende prototüüpe vaadelda.
Ei usu, et need roomikud Blinovi või Kulibini looming on

[tammetonu]

Vant,tänan vastuse eest.Samas just selle NATI roomik on DT omast mõnevõrra erinev.Ei ole ise neid liikumas näinud,kuid mõnikod tuleb neid maa seest ikka välja.Ka NATI veotähik on"tiheda" hambaga,mis erineb DT omast.

---

Ja-ja.DT-54 oli ka veel "tihe" veotähik.

[Maanteemuuseum]

...
Ja-ja.DT-54 oli ka veel "tihe" veotähik.

mu mäletamisi oli DT-54 nii tiheda hambaga kui hõredat tüüpi veotähikut, 75 pole ise kokku puutunud.

[Talupoeg taluja]

Minu 1958 aasta DT-54 A-l on tiheda hammastega veotähik. Lindijooks on ka originaalne. Välimus samasugune nagu petrooli-Natil. Üldse on mul ette sattunud kolme erinevat tüüpi lindilülisid. Vanematüübilised uutega kokku ei sobi.

[deeremees]

Leidsin video kus soost tõmmatakse vana STALINETS C 65 välja. Ilmselt oli ta kunagi sinna tööd tehes ära uppund. See minu arvamus.
http://www.youtube.com/watch?v=eDrInjyiwB8

[kopraonu]

Ma arvan,et see on peidetud või sinna aetud sihilikult, et Fašistid seda endale ei saaks.

[deeremees]

See on päris kummaline masin ikka. DT 75 on valmistatud rehvidele. Ei tea miks küll.

[kopraonu]

Ehk miski poolamfiib roostikus ja madal soos sõitmiseks?

[deeremees]

Aga ikkagi kummaline masin. Ma ise ka kaldun arvama et pehmel pinnasel sõitmiseks mõeldud.

[mlsluik]

Aga ikkagi kummaline masin. Ma ise ka kaldun arvama et pehmel pinnasel sõitmiseks mõeldud.

Selle kolakaga pehmel pinnal kaugele ei jõua... Teepealt isiklikult välja küll ei julgeks sellisega keerata...

[cesium]

Prototüüp miskine või väga väikses mahus toodetud asi. Nagu seegi.



Selliseid esmapilgul "vajalikke" masinaid olen vist kõigilt suurematelt sovjeedi-aja tootjatelt piltidelt näinud. Vahest on tunne, et neid tekitati enda olemasolu õigustamiseks vaid. Näiteks nii.

http://techstory.ru/foto17/23/t150_3most.jpg

[deeremees]

Mul selline küsimus et kuhu kadus see Kirovets K 700 vanem versioon Ülenurme Põllumajandus muuseomist. Kui mina seal mitu korda käind pole olnud vaid on Kirovets K 700A. Lisasin pildi ka mis tehtud 1992 aastal.

[kopraonu]

Selliste masinate põhimõtte saab ka nii kokkuvõtta,et tegu on eksperimentidega,mis hääbusid samaruttu kui tekkisid(:loe ei leidnud laiaulatuslikku rakendust).

@deeremees see masin pole ära kadunud metalli kokkuostu vaid on ühes kuulsas või pigem juba kurikuulsas kollektsioonis. Kuidas see sinna jõudis ja mis moodi seda ma siin foorumis lahkama ei hakka.

[cesium]

Deeremees, vaata palun oma tekstid üle enne kui postitad... no ammu enam ei ole naljakas seda vigast loomingut lugeda. Siit saad kontrollida sõna kirjapilti kui pole kindel kas sai õigesti ning kirjakeel on erinev kõnekeelest. Aitäh.

Selliste masinate põhimõtte saab ka nii kokkuvõtta,et tegu on eksperimentidega,mis hääbusid samaruttu kui tekkisid(:loe ei leidnud laiaulatuslikku rakendust).

Mõeldi asi välja, prooviti nii, prooviti naa... ja kopeeriti kusagilt Läänest järgmised töötavad lahendused Ega ma ei väidagi, et tehti päris tühja tööd, võib-olla rakendati neid eksperimente üldse näiteks sõjatööstuse jaoks, aga samas ei saaks välistada ajastule kohast näitemängu, umbes kui-kütet-kraavi-ei-lase-siis-palka-ei-saa stiilis.

[koljat84]

Mina aga ei saa ikka üle kividest. Mulle on alati suured kivid meeldinud. Ja mulle on alati meeldinud ka rasketehnika. Ja kui need omavahel kokku lasta, vat siis läheb müttamiseks. Oma rännakutel olen avastanud põlluservadel väga suuri rahne (need ei kvalifitseeru kõikide rändrahnude kontekstis väga suurteks, kuna teoses „Eestimaa suured kivid“ toodud määratluse kohaselt liigituvad 10-16m ümbermõõduga rahnud kohaliku tähtsusega suurteks rändrahnudeks). Kas siin pesitseb ka mõni omaaegne maaparandaja/jossimees kes oskab kommenteerida kui raskete rahnude kallale tol ajal üldse mindi? Või kuidas seda hinnati eelnevalt, et siia ajame juurija alla või siia ei aja. Olen mõne kivi juures arvutanud ka selle hinnangulise massi (laius x pikkus x kõrgus= ruumala ja siis umbes x 0,55 koefitsient kuna kivi ei ole üldjuhul perfektse tahuka kujuline) ja parimate palade puhul olen saanud tulemuseks 20-30 tonni ja rohkemgi. Suurimad eksemplarid mida kohanud olen asusid Järvamaal Jalgsema külas (kivi kõrgus umbes 2,5m, kuid ümbermõõt üle 10m) ja Varangul Lääne-Virus. Nende hiiglaste puhul tekkis põhjendatud küsimus, et mil moel need sinna põlluserva tariti. Kui kivi kaalub 30 tonni siis eeldab see vähemalt 2-3 traktori rammu. Kas keegi on silmaga sellist protsessi näinud ja oskab ehk kirjeldada kas jossid rakendati siis kuidagi trossiga järjestikku või tiriti kõrvuti ja üks lükkas veoplaadil olevat kivi tagant või mismoodi see operatsioon välja nägi? Kevadel käin taas mõned kohad läbi ja postitan mõne pildi ka suurimatest teisaldatud hiiglastest. Kahju vaid, et ei ole ühegi asjaosalise kommentaari saada, põhimöll käis ikka 70-80ndatel.

Tuleb ka tänapäeval kividega maadelda. Siin lingil rändrahn mis Tamsalus trassi ehitamisel välja kangutati maa seest. Vallavanem tubli mees lasi selle jossidega (väidetavalt) kohaliku kultuurimaja juurde vedada ja kivist sai Tamsalu Aja Kivi. Kaal umbes 15 tonni.

https://maps.google.ee/?ll=59.160356,26....11.92&z=16

[tammetonu]

Mina ei ole küll jossi peal olnud,kuid DT-75 peal olen sellist tööd teinud piisavalt.Üldiselt on jäänud rahvale mulje,et kivid on need kõige raskemini teisaldatavad asjad,kuna nad asuvad maa peal(väljalükatud) ja igaüks meist aimab selle kaalu.Tegelikult on kännud oluliselt suuremat jõudu nõudvad tegelased(eriti savi sees).Võib öelda,et mehele rinnuni olevat graniitkivi teisaldab DT mööda maad hõlpsasti,samas 20cm kasekännuga jääb ilma spetsiaalriistadeta hätta.Lahenduseks on trossi puu otsa kinnitamine,kuid lagedapuud murduvad tihti tüvest.Eelmine aasta oli vaja hoovist kuivanud savi seest üks keskmine saar välja juurida.Õhtuks olime niikaugel,et tüvest oli järgi u.2m ront,känd oli kopaga lahti kaevatud ja 2 DT-75 ei teinud talle ikka midagi(kõik läbi proovitud)Siis kinnitasime kännule liikuva ploki,mille ankruks panime E304.Tulemus-304 libises(ei veerenud) mööda kruusa nagu seebikarp ja känd ikka paigal.Alles siis,kui 304 sai tõkiskingadega maa külge tuli känd välja.Niisiis jämedalt võttes lahtikaevatud kännul 2m kõrguselt tõmbamisel tuli rakendada jõudu ca 28 tonni!

[uko]

            Möödunud suvel tuli tee remondi käigus keset kraavi selline asi välja.Sai see siis talunikule tee sissesõidu otsa liigutatud.Aga olen ka maanteeametil mõned kivid sügavamale lasknud,on nii suured ,et augus liigutab aga välja kohe ikka ei saa,läheks ikka aega.Kuna aeg tellijatel maru kallis, kui nad veel juhtuvad juures ka olema,ei lasta välja võtta neid.

---

Jossidega läks ikka murdmist veel rohkem.Kui suur kivi või väga suur ,kaevati ,ehk lükati ümbert lahti ja prooviti kivi kaldale nügida.Vahel ka mitme masinaga.Otse toore jõuga ei teinud joss tavaliselt kivile mitte midagi,ikka teine käik ja tuurid maha,ja siis kas tera või kaare nurgaga jõnksutati liikuma.Ja nii ta läks,kas plaadile või niisama mööda maad veeretades.Vahel läks ka roomikuid puruks selle jõnksutamise peale.Kui roomik katkes,ja katkes tavaliselt tähiku alt ,pühkis lendu läinud roomik kabiini toed koos hüdrosilindriga külest ära.Silindri säär läks nagu makaron pooleks.

[uko]

    Ah jah,sai lund ka nügitud.

[krossifänn]

Ah jah,sai lund ka nügitud.

Kas see on selle aasta pilt? Nii palju lund Viljandimaal või ikka mõnest eelmisest talvest?
Küsimus ka jossi kohta.Kas see pill on kunagi kap.remondis käinud(Märjamaa)?
Roomikutel kaks tugirullikut mis üldjuhul asendati ühega.

[mlsluik]

Kadedaks teeb...