Vene linttraktorid ja muud mullatöömasinad...

See on täna tehtud,ja see masin pole kunagi kapitalis käinud.
Vasta

Isegi küljekatted mootoriruumi jaoks alles no mida veel hing peaks ihaldama.Rolleyes


Vasta

Selle poole omast sai kunagi EPT aegu üle sõidetud,teine pool on päris terve.
Vasta

(15-02-2013, 14:11 PM)koljat84 Kirjutas:  Mina aga ei saa ikka üle kividest. Mulle on alati suured kivid meeldinud. Ja mulle on alati meeldinud ka rasketehnika. Ja kui need omavahel kokku lasta, vat siis läheb müttamiseksBig Grin. Oma rännakutel olen avastanud põlluservadel väga suuri rahne (need ei kvalifitseeru kõikide rändrahnude kontekstis väga suurteks, kuna teoses „Eestimaa suured kivid“ toodud määratluse kohaselt liigituvad 10-16m ümbermõõduga rahnud kohaliku tähtsusega suurteks rändrahnudeks). Kas siin pesitseb ka mõni omaaegne maaparandaja/jossimees kes oskab kommenteerida kui raskete rahnude kallale tol ajal üldse mindi? Või kuidas seda hinnati eelnevalt, et siia ajame juurija alla või siia ei aja. Olen mõne kivi juures arvutanud ka selle hinnangulise massi (laius x pikkus x kõrgus= ruumala ja siis umbes x 0,55 koefitsient kuna kivi ei ole üldjuhul perfektse tahuka kujuline) ja parimate palade puhul olen saanud tulemuseks 20-30 tonni ja rohkemgi. Suurimad eksemplarid mida kohanud olen asusid Järvamaal Jalgsema külas (kivi kõrgus umbes 2,5m, kuid ümbermõõt üle 10m) ja Varangul Lääne-Virus. Nende hiiglaste puhul tekkis põhjendatud küsimus, et mil moel need sinna põlluserva tariti. Kui kivi kaalub 30 tonni siis eeldab see vähemalt 2-3 traktori rammu. Kas keegi on silmaga sellist protsessi näinud ja oskab ehk kirjeldada kas jossid rakendati siis kuidagi trossiga järjestikku või tiriti kõrvuti ja üks lükkas veoplaadil olevat kivi tagant või mismoodi see operatsioon välja nägi? Kevadel käin taas mõned kohad läbi ja postitan mõne pildi ka suurimatest teisaldatud hiiglastest. Kahju vaid, et ei ole ühegi asjaosalise kommentaari saada, põhimöll käis ikka 70-80ndatel.
Neist maaparandajatest/jossimeestest kes 70-80ndatel seda tööd tegid on paljud juba teises ilmas. Need kes elavate kirjas sellises eas ,et ei oska või taha siin foorumis kaasa lüüa.Kahjuks nii see on ja ainus võimalus noorematel infot koguda.Lasta veteranidel pajatada.
Meenutades oma kodukandis maaparandust siis jah tohutuid kivimürakaid ikka tassiti kokku.Kõik objektil olevad väiksemad kivihunnikud ja üksikud suured veeti ühte hunnikusse.Kahjuks ei näinud ka ise kõike sest pidi koolis käima ja suvevaheajal majandis tööl et saada mõned unistuste asjad(makk,punnvõrr).
Ühest suurest kivist sel objektil maaparandajad jagu ei saanudkiSad Maa peale ulatus sellest mürakast vaid tühine osa.Küll prooviti jossidega ja siis üritas hüdrauliline ekskavaator EO-4121 - ei midagi.Ainult mõned kriimud kivi peale.
Selline siis see kivi lahtikaevatult.
   
Kuna maa peale kivimürakas ei tahtnud tulla siis tehti teisiti.Kivi külje alla kaevati veel sügavam auk ja sinna ta uputati.Praeguseni pole igatahes nina välja pistnudWink
Tiba veel puudest ja juurimisest.Papplite ümber lükkamine ja välja juurimine polnud nii raske.Vanad pajujuurikad olid palju vinskemad.
Oli talutee servas sihuke pajuallee.
   
Nendest saadi jossidega jagu aga sellest kõige suuremast kahjuks pole pilti.
See oli ikka väga jäme ja haraline ning puu keskel oli justkui platvorm kuhu mahtus ikka mitu poisikest korraga.Vot see T-74-ja pilt on ka tehtud selle suure paju otsast.Kuna jossid jäid selle pajuga jänni siis tuli appi jälle see EO-4121.Ekskavaator hakkas kopaga puu harusid maha murdma ja nii ta ülevalt allapoole tulles sellest jändrikust jagu sai.Üks pilt ka sellest kopast.
   
Paar sõna ka sellest miks kopal sihuke hübriid(K-700) kabiin.Tegu olevat olnud treilerimehe tähelepanematuse/lohakusega.Nimelt olevat treilamees (lastiks siis seesama ekskavaator) sõitnud kuskilt suure puu alt läbi.Kopa kabiin aga jäi kuskile oksa taha kinni ja sai kõvasti kannatada.Kuna NL-is nende varuosadega oli teadagi mis lood siis lihtsam oli ise vanast Kirovetsi kabiinist uus putka ehitada.
Vasta

Kas teate

1991 vene kataloog väidab, et on väljatöötatud Altai ja Pavlodari traktoritehase poolt lint T-250. Veojõuklass 5,0 (sama mis K-701 näit). Mootoriks D-4601, vedelikjahutus, turboülelaadimine, vahejahutiga. Võimsus 184 kw. liikumiskiirus kuni 17,8 km/h (!). Mass 14000 kg. Välimus lääne lintidega sarnane.

Eks venelane on varemgi igasugu asju "väljamõelnud", iseasi on palju neist põllule jõudis.

Toomas

Tasa ja targu
Vasta

Kas tegu võib olla isendiga DET-250M venelaste toodang
http://www.youtube.com/watch?v=UDWx3E7gkm4

Või agromaš traktoriga- veojõuklass 6 245hj
http://www.agromh.com/produkts/traktora/...104&ID=413
Vasta

Tere

Kindlasti ei ole tegu DET-250M -ga. See masin kindlasti vähemalt 20 a varem tootmises. Veojõuklass 25 kn. Selgituseks, et nn jossidel on sama näitaja 10 kn. Tegu on suure Venemaa tarbeks ehitatud trasside, teede jms mahuka mullatööga seotud tööde teostamise masinaga. Võimsus 242 kw, mootori töömaht 33,8 L, masina mass 31 000 kg. Oli ka uuem variant, T-330. Mass juba 38 000kg.

Minu mainitud T-250 on üldotstarbeline, st põllumajanuslik lint. Kui aega saan lisan ka kataloogi pildi.

1989.a vene kataloog teatab, et "juurutamisel" on perspektiivsed linttraktorid VT-100 ja VT-200.
Esimene kasutab diislit CMD-18NP võimsusega 74 ja 101 kw, turbo ja vahejahutiga. Veojõud max 4,1 kn. Mehaaniline ülekanne. Masina mass 7700 kg. Tootmise alustamiseks on teatatud 1995.a. Tootja Volgogradi traktoritehas.
Teine, st VT-200, kasutab 6 sil. diislit CMD-66M, võimsusega 147 ja 184 kw, turbo ja vahejahutiga. Ülekanne hüdromehaaniline, võimaldab 100% mootori optimaalset koormamist sõltumata traktoristi kvalifikatsioonist (!). Veojõud max 5,5 kn. Masina mass 8900 kg. Tootmises alates 1995.a, tootja Volgogradi traktoritehas. Väidetakse, et asendab "läbikukkunud" DT-175 -t.

Mõlema välimus suht. tänapäevane, lindiosa siiski DT-75 sarnane. Muidu lubatakse kabiini kliimaseadmeid, asfaldil sõitmise linte jne.

Mis neist tegelikult sai, ei oska öelda. Venemaa foorumitest ilmselt leiaks.

Toomas

Tasa ja targu
Vasta

Vene keelne internet annab altai t-250 vasteks sellise välimusega masina.

[Pilt: original.jpeg]

VT-100 (ВТ-100)

[Pilt: 11118262356854809929.jpg]

VT-200 (ВТ-200) Pilt 1988. aastast.

[Pilt: 11004.jpg]

Juurutamis ajad ikka üüratud...
Vasta

Jah, põhimõtteliselt on kataloogis samade välimustega masinad. Natuke üht-teist erinevat aga kindlasti sama teema.

Toomas

Tasa ja targu
Vasta

Ma ei hakka eraldi teemat tegema oma lühikese küsimuse jaoks. Kas meie riiki on jõudnud ka mõni kaasaegne kummiroomikutega traktor?
Vasta

Enamus väiksemaid ekskavaatoreid eestis on kummitroomikutega, miniekskavaatoritest rääkimata. Suuremaid üle 18t liigub ka mõni... suvel tee-ehitustel ikka on näha, teevad teepervi ja kraave.


Ei ole kursis ka eestis volvo ECR88 ka liigub kuid tegu ühe kuramuse kõva masinaga. Omalt poolt ainult postiivsed kogemused.
   

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(17-02-2013, 11:16 AM)mlsluik Kirjutas:  Enamus väiksemaid ekskavaatoreid eestis on kummitroomikutega, miniekskavaatoritest rääkimata. Ise kaevasin just ühe Volvo EC70-ga. Suuremaid üle 18t liigub ka mõni... suvel tee-ehitustel ikka on näha, teevad teepervi ja kraave.
Kummiroomikutega ekskavaatoreid olen ikka näinud, kuid mõtlesin just rohkem põllumajanduslikke töid - on see tehnoloogia ka mõnda meie riigi tallu jõudnud?
Vasta

Kunagi oli uudis kus räägiti traktorist millel on kummiroomikud ja hakkab niitma Kasari luhta.
Vasta

Aga vot traktoreid küll näinud pole. Rolleyes

[Pilt: attachment.php?aid=25211]

[Pilt: Track-kit-Go-Storm-on-Renault-Tractor-fo...=r_900_900]

[Pilt: Tractor-Track-Kits.jpg]

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Pilt on illustreeriv aga umbes sedasorti Pillarit olen läänemaal näinud, ühe rootslase metsamajandis.
[Pilt: caterpillar-tractor-04.jpg]

loll on loll olla.
Vasta

Kaks ajalehe pilti.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

(17-02-2013, 14:59 PM)ajaleht993 Kirjutas:  Kaks ajalehe pilti.
Ka (skanneri puudumisel) fotoaparaadiga paberkandjalt ümberpildistades on ju võimalik suunata kaamera pildistatava objektiga RISTI!!!

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta

Eks need kõik pildid ole ka siit foorumist juba mitmeid kordi läbi käinud

       

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Leidsin kunagise Viljandi näidissovhoosi Karu suurfarmi foto, kus linttraktoriga aetakse laudast sõnnikut välja. Sellist vaatepilti näen ma küll esimest korda.Cool
Vasta

Fotogalerii mehelt kellel sõna otseses mõttes - "Suurem osa elust kopp ees olnud". August Mäemets - elupõline kopamees.
Suurimad tänud ksf.MAZ-le kes tunneb meest isiklikult ja organiseeris need pildid isiklikust fotoalbumist nüüd kõigile vaatamiseks.

[Pilt: IMG_000%252050ndad.jpg?gl=EE]
Kogu pildigalerii aadressil:
https://picasaweb.google.com/11816657667...Fotokogust

Arvan ja loodan et kaasforumlastel on ka keegi (isa,vanaisa,sugulane vms.) kelle fotoalbumid ja meenutused oleks väga huvitavad lugeda siin foorumisWink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 15 külali(st)ne