Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

Soovitan külmumisvastaseid vedelikke küsida Keemiakaubandusest.
http://keemiakaubandus.ee/toostuslik-keemia/
Maaküttemehed soovitavad lisada süsteemile glükooli külmumise ärahoidmiseks.

/Probleemiga tuleb tegeleda kohe!/
Vasta

Täna sai tööpäeva lõpus tiiva raamid valmis tehtud ning võlli korralikult laagritele jooksma pandud. Nüüd edasi siis vaja kattematerjal tiibadele ning saan hakata puhuriga juba katsetama tiiva nurkasi. Kui see ka valmis saab kunagi, siis järgmine etapp on juba elektri osa. Samas peab tõdema, et nii põlveotsas tehes ilma vajalike tööristadeta, saab asi ikka mingist kohast lombakas. Midagi teha ei ole. Õnneks on tegemist siiski mudeliga Smile
Vasta

(22-02-2013, 23:09 PM)Provoker23 Kirjutas:  ... ning saan hakata puhuriga juba katsetama tiiva nurkasi.
Arvesta siis sellega, et puhurist tulev ja n.ö. "looduslik" tuul mõjuvad tuulikule erinevalt. Sõber tegi sama asja läbi ja vahe oli tema jutu järgi märkimisväärne. Mingi pildi siiski saab.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Soovitan külmumisvastaseid vedelikke küsida Keemiakaubandusest.
http://keemiakaubandus.ee/toostuslik-keemia/
Maaküttemehed soovitavad lisada süsteemile glükooli külmumise ärahoidmiseks.
##################################################
Võta sealt leiunurk lahti ja sealt tehniline keemia.....viimane rida on tosool. Tegelikult on ta mingi kasutatud glükool, mis on nende küttesüsteemist välja lastud mina kasutan GAZ autode jahutussüsteemides... 200 liitristes vaatides ja vaaditäis maksis mingi 100 eurorubla.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta

(23-02-2013, 11:01 AM)Basilio Kirjutas:  
(22-02-2013, 23:09 PM)Provoker23 Kirjutas:  ... ning saan hakata puhuriga juba katsetama tiiva nurkasi.
Arvesta siis sellega, et puhurist tulev ja n.ö. "looduslik" tuul mõjuvad tuulikule erinevalt. Sõber tegi sama asja läbi ja vahe oli tema jutu järgi märkimisväärne. Mingi pildi siiski saab.

Nõus! Olen sama asja läbi teinud ja ei saa kohe mitte sama tulemust nagu päris tuulega. Minu Lenz2 mudel oli seline 15cm läbimõõduga ja puhuri ees käitus sõltuvalt asukohast peaaegu üldse mitte ja siis jälle väga suure pöördega, kuigi tuul tundus igal pool olevat.

Küll ei suuda täpset asukohta pauhti leida aga http://www.vawts.net oli mingi koht, kus sellel teemal räägiti ja lahendusena pidi sobima paigutada tuulik tõmbe poole, aga sedasi niisama katsetamiseks tuleks tunnel vast kole kulukas.


Tegin täna ühe kihtplast kattega õhkkütte paneeli ja kõrvutasin selle klaaskattega. Muus osas olulist vahet ei märganud, aga muljet avaldas suure nurga alt tulev päike. Kui klaaskattega peaaegu oli loobunud soojendamast, siis kihtplast suutis veel anda. Ilmselt see on tõestuseks sellele jutule, et vaheseinad peegeldavad küljelt tulevat päikest paneeli. Või sai paneel lihtsalt niipalju parem.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(23-02-2013, 22:01 PM)karvik Kirjutas:  Kui klaaskattega peaaegu oli loobunud soojendamast, siis kihtplast suutis veel anda. Ilmselt see on tõestuseks sellele jutule, et vaheseinad peegeldavad küljelt tulevat päikest paneeli. Või sai paneel lihtsalt niipalju parem.
Seda olen isegi mõelnud, et kuidas need vaheseinad mõjuvad. Kindlasti hoiab kihtplastik paremini sooja kui ühekordne klaas.
Üks küsimus on minul veel jäänud. Kas tumedaks toonitud kihtplastik on kehvema läbilaskvusega kui valge? Minu õhkküttekollektor jääks tänavalt mingil määral näha ja toonitud plast näeks palju šefim välja. Cool
Valge on kasvuhoonetele mõeldud, seega peaks olema parim. Tume on varikatuste jms jaoks. Huvitav, kas materjali koostis on ka erinev? Ega tumedal äkki mingit IR filtrit ole, mis sooja kinni peab? Tänapäeval ei saa ühtegi materjali uskuda. Silmaga nähtavat vahet pole, aga käituvad erinevalt.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

valge on ikka hajutamiseks, kasvuhoonele ja kollektorile pole vist hää. läbipaistev oleks õige. toonitud aga ilmselt neelavad muist sooja endasse. samas see toon on suht lahja, et ega vast palju ei mõjuta.
Vasta

Tartus super ilm olnud, päris korralikult toodab ka väike paneel. Küsimus aga, kuidas saaks mõõta palju õhku minutis torust välja tuleb ? Kuidagi lahjaks jääb see õhuvool. Keegi on kasutanud auto salongi ventilaatorit? See peaks ju väga edukalt puhuma?[/align]
Vasta

Täna, 24-ndal veebruaril oli päike erakordselt äkiline sellise aastaaja kohta! Ei mäleta, et veebruaris oleksin varem saanud veranda ust lahti jättes ülemist korrust kütta. See boonus tekib tavaliselt alles millalgi märtsi teises pooles-lõpus.
Elektrit tuli põhimõtteliselt sama palju kui suvel - 2,7A. Selle paneeli maksimum on 2,85A. Rohkem tuleb ainult kesksuvel valgete rünkpilvedega tänu peegeldusele pilvedelt. Proovisin ka paneeli üles alla liigutades, et kas lumepeegeldus annab nii palju või tuleb ülevalt. Tuli ülevalt! Ei olnud vahet, kas keerata paneel püsti ja püüda peegeldust lumega kaetud katuselt või ajada n.ö. päike otse näkku. Lülitades välja mõned vähemolulised tarbijad, jätkus päikesest keskkütte pumba ringiajamiseks kella 10 - 17 . Pump tarbib 12V, 2A. Lisaks tuleb mitu mikrokontrollerit, milledest üks juhib päikesepaneeli pööramist, teine vannitoa põrandakütet(edaspidi ka päikesekollektorit) ja kolmas keskkütet. Eks need võtavad ka kamba peale natuke. Kahjuks ei tulnud pähe ronida redeliga vaatama veesoojendit, mille paneelis on kraadiklaas. Kui mõni päev veel päikest on, lähen ja vaatan, palju sinna sooja sisse kütab. Ühekordse klaasi tõttu vist väga palavaks siiski ei lähe...
Aga meele tegi päike rõõmsaks. Vaja teemaga edasi tegeleda ja suurendada sel aastal nii elektrit kui sooja tootvaid pindu.
Eks hoogu annab ka elektri hind, mis on nagu pind tagumikus. Isegi naine ei vaata enam minu ponnistusi kui nõdrameelse Big Grin kallist hobi, vaid kui kokkuhoiuvõimalust.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(24-02-2013, 13:28 PM)omaenergia Kirjutas:  Küsimus aga, kuidas saaks mõõta palju õhku minutis torust välja tuleb ? Kuidagi lahjaks jääb see õhuvool.

Siin tehakse seda nii http://builditsolar.com/Experimental/Air...esting.htm.


(24-02-2013, 18:33 PM)Basilio Kirjutas:  Isegi naine ei vaata enam minu ponnistusi kui nõdrameelse Big Grin kallist hobi, vaid kui kokkuhoiuvõimalust.

Kuidagi tuttav tundub see jutt Big Grin.
Ja nii mõnigi tuttav, kes varem asja üle itsitas on hakanud kuidagi äkitse huvi asja vastu tundma.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Sellise sain siis enamvähem valmis.
   
Pilt kehva aga ei saanud enne pimedat tiibu külge.

Kõrgus 1250mm.
Diameeter laba keskele 920mm.
Gene LG direct drive.
Laager Opel Astra tagaratta rumm.
Katteks tsingitud 0,5mm plekk.
Tiivaraam on puust, pvc plastist ja raud torudest.


Kui rootor teeb seda mis lubatud siis hakkab toimetama 24v süsteemis. Kui ei, siis tuleb väike vidin vahele teha mis hakkaks teda lülitama 12 ja 24 vahel.
Teha on vaja veel ilmastiku kindlaks ja ilmselt plekk üle värvida, sest muidu hakkab päikest peegeldama.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(24-02-2013, 20:03 PM)karvik Kirjutas:  Ja nii mõnigi tuttav, kes varem asja üle itsitas on hakanud kuidagi äkitse huvi asja vastu tundma.
Seda ma ju ammu räägin, et: "Teil kõigil hakkab varsti paha!" Big Grin
Aga tuulik on paljulubav! Anna siis teada kui esimene katsetus seljataga!
Edu!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(24-02-2013, 18:33 PM)Basilio Kirjutas:  Täna, 24-ndal veebruaril oli päike erakordselt äkiline sellise aastaaja kohta! Ei mäleta, et veebruaris oleksin varem saanud veranda ust lahti jättes ülemist korrust kütta. See boonus tekib tavaliselt alles millalgi märtsi teises pooles-lõpus.
Elektrit tuli põhimõtteliselt sama palju kui suvel - 2,7A. Selle paneeli maksimum on 2,85A. Rohkem tuleb ainult kesksuvel valgete rünkpilvedega tänu peegeldusele pilvedelt. Proovisin ka paneeli üles alla liigutades, et kas lumepeegeldus annab nii palju või tuleb ülevalt. Tuli ülevalt! Ei olnud vahet, kas keerata paneel püsti ja püüda peegeldust lumega kaetud katuselt või ajada n.ö. päike otse näkku. Lülitades välja mõned vähemolulised tarbijad, jätkus päikesest keskkütte pumba ringiajamiseks kella 10 - 17 . Pump tarbib 12V, 2A. Lisaks tuleb mitu mikrokontrollerit, milledest üks juhib päikesepaneeli pööramist, teine vannitoa põrandakütet(edaspidi ka päikesekollektorit) ja kolmas keskkütet. Eks need võtavad ka kamba peale natuke. Kahjuks ei tulnud pähe ronida redeliga vaatama veesoojendit, mille paneelis on kraadiklaas. Kui mõni päev veel päikest on, lähen ja vaatan, palju sinna sooja sisse kütab. Ühekordse klaasi tõttu vist väga palavaks siiski ei lähe...
Aga meele tegi päike rõõmsaks. Vaja teemaga edasi tegeleda ja suurendada sel aastal nii elektrit kui sooja tootvaid pindu.
Eks hoogu annab ka elektri hind, mis on nagu pind tagumikus. Isegi naine ei vaata enam minu ponnistusi kui nõdrameelse Big Grin kallist hobi, vaid kui kokkuhoiuvõimalust.

Tänagi samas mastaabis ilm?

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta

(25-02-2013, 14:39 PM)indrek1000 Kirjutas:  Tänagi samas mastaabis ilm?
Jep. Enne lõunat ronisin redeliga vaatama, kollektoris +40*C. Lõuna ajal oli sebimist, aga poole nelja ajal sain uuesti katusele vaatama, +48*! Ega ta ühekordse klaasiga ilmselt üle +50* roni, soojakadu on meeletu. Aga nullilähedase õhutemperatuuri juures igati muljetavaldav!
       
Iseasi, kui kõvasti siis kütaks, kui vesi (või õigemini antifriis sellisel aastaajal) sees oleks ja boiler taga. Ilma koormuseta võib ju imetemperatuure saavutada. Kuna kollektori laiendus plaanis, siis ei hakanud sügisel antifriisiga mässama vaid lasin pidulikult vee välja.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Homseks lubas natuke tuult ja saan äkki oma mudeli ka õuepeale tirida. Puhuri all töötas päris edukalt, kuigi pööret silmajärgi suht raske hinnata. Tiivad katsin kahekihilise papiga esialgu ja kinnitasin teibiga Smile Kuna tegemist jätkuvalt mudeliga, siis suht savi millest nad on. Õue ikka papptiibadega masinat ei pane niivõi teisiti.

Teine asi mis mind mõtlema paneb on see, et kas mul on mõistlik üldse sellisele põlveotsas tehtud mudelile hakata elektrit peale aretama. Kui juppe üle oleks, siis poleks probleemi, aga kuna pean kõik ostma alates magnetitest kuni polüestervaigu, mähisetraadi ja klaasriideni, siis mudelihind läheb kokkuvõttes päris kalliks. Mõte liigub hetkel sellel rajal mis viiks vähe suurema seadme konstrueerimise juurde ning sinna siis korralik elektriosa ka peale teha. Teine asi on veel see, et mudel natuke ikka lonkab ka kuna minu ainsad töövahendid olid käsisaag ja akutrell erinevate otsikutega. Kui momendi leian, siis viskan moepärast ka mõne pildi üles. Smile
Vasta

Ei viitsinud pilte teha iga nurga alt vaid tegin hoopis videoklipi. https://www.youtube.com/watch?v=mCNel_UrVrE

pöördeid jätkuvalt hinnata ei oska rääkimata õhuvoolu kiirusest mis masinast välja tuli. Katsetusega nüüd niipalju targem, et peavõll oleks võinud ikka jämedamast metallist olla. Hetkel aiste vahel süsteem liiga täpselt ning kuna tasakaalust on asi tiba väljas, siis pööretel hakkab see jõnks peavõlli painutama ning miski hakkas ka kohe vastu käima nagu video lõpus kuulda oli. Maha rahuneb, siis jookseb jälle ilusti.
Vasta

(28-02-2013, 00:59 AM)Provoker23 Kirjutas:  Homseks lubas natuke tuult ja saan äkki oma mudeli ka õuepeale tirida. Puhuri all töötas päris edukalt, kuigi pööret silmajärgi suht raske hinnata. Tiivad katsin kahekihilise papiga esialgu ja kinnitasin teibiga Smile Kuna tegemist jätkuvalt mudeliga, siis suht savi millest nad on. Õue ikka papptiibadega masinat ei pane niivõi teisiti.

Teine asi mis mind mõtlema paneb on see, et kas mul on mõistlik üldse sellisele põlveotsas tehtud mudelile hakata elektrit peale aretama. Kui juppe üle oleks, siis poleks probleemi, aga kuna pean kõik ostma alates magnetitest kuni polüestervaigu, mähisetraadi ja klaasriideni, siis mudelihind läheb kokkuvõttes päris kalliks. Mõte liigub hetkel sellel rajal mis viiks vähe suurema seadme konstrueerimise juurde ning sinna siis korralik elektriosa ka peale teha. Teine asi on veel see, et mudel natuke ikka lonkab ka kuna minu ainsad töövahendid olid käsisaag ja akutrell erinevate otsikutega. Kui momendi leian, siis viskan moepärast ka mõne pildi üles. Smile

Aga miks mitte pappmasinat õue ei pane? . Kui saksakeelt mõistad siis natuke ka lugemist aga kui ei siis pilte ikka näeb. Lühidalt on tegemist paberist, papist, liimist ja oli vist(lugesin ammu) mingi lakk millega kogu kupatus ilmastiku kindlaks muudeti.

Elektri osa võiksid oma masinale ju ikka külge nikerdada, aga siis mitte kogu gene ise teha, vaid leida mõni vana printer mille sees on saada steppermootor ja sealt koos ülekandega ta tulikuga ühendada. Mõned dioodid vahele ja laeb näiteks kahte NiMh akut millele on järgi ühendatud väike LED. Sedasi ei tule küll teab mis võimas lahendus, aga tibatillukese törtsu ikka saab, mis on kindlasti heaks ärgitajaks suurema poole.

Tegelikult omast kogemusest ja ka teiste jutte kuulates on kindlasti hea teha alguses väike tuulik otsast lõpuni valmis ja saada teada kus võiks olla komistuskivid ja kuidas neid edaspidi vältida.
Magneteid leidub näiteks arvuti kõvakettas, traati on näiteks kineskoop monitoris ümber koobi terve pikk pundar. Vaiku ja klaasriiet soovitan uurida mõne paadimeistri käest. Tuleb tükk maad odavam, kui poest osta.

Edu!

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Pane jah, stepperit ringi ajama. Need on hea kerge jooksuga ja annavad midagi välja ka, ainult võimsus väike. Valmis asi kohe võtta!
Ehitamise kohta ütles üks tuulikuid ehitanu(raamatust lugesin) "Esimene tuulik ehita vaenlasele, teine sõbrale, kolmas endale!"
Miks siis mitte see "vainlase tuulik" teha mudelina? Vähem raha ja vaeva läheb peesse.
Muideks, Basilio ootab nüüd DHL-i nagu jõuluvana. Smile
Tegin südame hästi kõvaks ja tellisin saksast 100W päikesepaneelid ära.
Eile päeval jooksis praegune 55W paneel lausa tehase andmete maksimumi välja - 2,8A. Ja seda mitte just prillikivina puhta taevaga. Päike on praegu ikka erakordselt äkiline!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

    Naabrimehel kollektor teist aastat katusel, millegipärast sel aastal ka mitu tõsist koormat küttepuid toodud...
Vasta

Otsustades kollektori pindala järgi, kasutatakse seda tarbevee soojendamiseks. Mis see küttepuude virn siin asjasse puutub?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne