võrrid 2013 aastal
#1

Abja Talve 2013 foorumist sai hoo sisse, jutt ürituse teavitamisest ilust tehnilise poolele ja arvan, et siin võiks jätkata.
Jah,olen olnud 1 aasta võrridest ja võrrivõistlustest tahtlikult eemal ja vaadanud ja kuulanud kuidas läheb. Aga kahjuks noori ei tule peale, sest meie tavalised standardklassi võrrid ei ole enam tavalised standard võrrid ja ka sellepärast ei ole uusi noori meie ridadesse juurde tulnud, sest nad on igal võistlusel viimased. Kui uus võistleja tahaks ühineda võrrivõidusõidu sarjaga on ta oma esimesel võistlusel viimane, kaotades esimestele juba mõne ringiga. Ka oma teisel võistlusel on ta viimane, kuigi tema enda arvates on tema võrr päris hea nii kiiruses kui ka välimuses, siis ikkagi kaotab ta esimestele mõne ringiga. Mis te arvate, kas see noor oleks ka kolmandal võistlusel stardis? Arvatavasti mitte. Aga kahjuks just sinna ongi meie standard võrrid jõudnud. See, kellel rahakott ei ole rahatähti täis, sellel ei ole ka asja standardvõrri klassi.
Olen mõelnud ja natuke ka rääkinud noortega, ( olen Abja ja Viljandi tehnikaringide juhendaja) mis oleks väljund, et nad tuleksid võrridega sõitma. Seega ega nad ei teagi, mis peaks tegema, vaid ütlevad, et nemad küll ei viitsi koguaeg seal viimastehulgas tolgendada. Minu mõte on teha selline klass nagu Pitbikedes oli ja vist on ka sellel aastal- rahaline klass. See tähendab, et võrridel tuleks teha klass näiteks 400 euri. Klassis saavad võistelda võrrid, mida võib igaüks peale võistlust ära osta omanikult 400 euroga. Siis äkki tuleb klass, kus on pidurdatud ületuunimine sisemises mõttes. Vähemalt selles klassis ei sõida siis rattad, mis on ületuunitud ja siis on võimalus ka kõigil teistel osaleda. Kas selles klassis peaksid olema hiinamootorid või venemootorid- vahet ju ei ole, iga võistleja ise teab, et peale võistlust võidakse ta võistluspill ära osta, siis ta ei investeeri sinna nii palju ja oleks minuarust suht ühtlane klass võrrimaastikul, kus kõigil oleks osalemine tehniliselt võrdsem.
Mina oleks kindlalt üks võistleja selles klassis, sest minu võrr ei maksa rohkem kui 400 euri. 400 on lambist võetud summa, aga kuskile sinna kanti võiks see ju jääda. Andke nüüd tulla. Kas sellest klassist oleks kasu, et meie ridadesse uusi noori tuleks ei tea, ja samas ega noored neid foorumeid ei loe ka vist. Ei olegi muud teha kui ära proovida. Ka viimane võistlus Abjas näitas minuarust ära kus asuvad standard võrrid. Viimastel kohtadel just minu enda võrr millega rait sõittis , kukkus oli lõpptulemus ikkagi viimane. Mida teha et meie ridadesse uusi noori tuleks mitte näha vanade olijate rattaid oma laste võistlusratastena.
Arvan et sealt tuleks alustada meie tehniliste tingimuste muutmist
Vasta
#2

kindlasti ei ole see rhaline klass jätkusuutlik. seda juba nämutatud siin ja seal, ning olid ned põhjused üsna loogilised.
sul ei taha noored - miks sa neid ei ait pillide ettevalmistamisel, pole võimalik ,et infi pole, netist saab ,saavad nad kõik ise kätte, keegi peab neid ainult suunama,et massiivsest infotulvast ivad välja nokkida. see raha jutt on ka minujaoks täiesti arusaamatu, mille alla te seda raha tahate matta , mis imeasju teil vaja aretada.neljasaja eest saab lõdva randmega konkurentsis pilli,koos kummide ja täis paagiga. muide kummid soovitaks osta kallimaotsa omad- omad kurvad kogemused.
nõks muidug selles ,et tuleb kasutada oma isiklikkekäsi sihipäraselt,enamus asju on mootori juures tehtavad näpuvahel ja põlveotsas. millejaoks te seda tenikaringi peate arumaeisaa, kui te seal asju ise ei tee. kui teete ise ,siis ei saa aru mis hirmus rahakulu seal tekkib.teil on soojad ruumid, tasuta elekter,ilmselt ka mingi tööriista park,nagu muinasjutus.lisaks on lõunaeestis parim varuoade saadavus ,parimate hindadega.
milles mina näeksin lahendust,äkki tuleks noortele teha väiksema intervalliga klassid,mingi 5-8,9-12,13-15 või mis iganes,ma pole pedagoog,ega noortetreener, vaid õlinäpp. sellest lähtuvalt arvan,et võiksin väita- see halin ülefoseerimisest on total jama, oma saamatuse õigustamne. kes vähegi tahab saab koduste vahenditega hakkama, paljudel pole nii häid tingimusi kui klubis. finantsi läheb ainult kulumaterjalidele.
aga kui te kuidagi omapeaga hakkama ei saa ,te küsige, ma arvan, ikka aidatakse.
jääme moodsaks. jäätis.

olen siin eelnevalt kõvasti kirjavigu teinud ja tean et ebapopulaarse jutu ajajale tehakse selleeest kiirelt ata, niiet vabandused etteja taha. selles koolis , mille mina kolmkümmend aastat tagasi lõpetasin kahjuks arvutikäsitsemist ei õpetatud , lisaks on mul ühtelugu pisut rauapuu silmas ja silm ei seleta niihäsi kui ennemalt.
aga veel asjast, abja sõit, sõitsid seal minugi käest läbikäinud mootorid, ja mitte halvasti, kuigi oleks võinud paremini. kui tänased piloodid olek omalajal kuskis tehnikute klubis vähegi õppust saanud, oskaksid nad segukruviga paremini ümber käia. nii et mootorid on minu kaasabil ettevalmistatud, tean täpselt mida sinna sisse on pandud, või ise olen pannud. võin täie vastutustundega väita , et need kaks vastasid 150 prossatehnilistele tngimustele ja potensiaali on veel teised 150, neid täiesti määrustepäraselt edasi arendada.
siinkohal võingi raporteerid ,et minu otsese abiga on võrrimeeste-naiste read rikastunud kolme tegiaga, kes küll esialgu veel õpipoisi seisuses,kuid juba kipuvad poodjumile, või pisikese nõksuga juba sinna jõudnud.
Vasta
#3

Ma arvan et hetkel pole standardis mingit üleloomulikku kõrget taset ja see ära ostmis võimalus küll kedagi juurde ei too, sest sääreka mootori saab tõesti standard klassis oleva keskmise tasemeni suhteliselt lihtsa vaevaga ja ulme summasid kulutamata, eeldus on muidugi teadmised ja võimalus nende tööde teostamiseks ! Kõige suurem investeering on garaažis veedetud tunnid.
Klassid on minu arust enam vähem paigas Saku pundil, kõigile midagi, sest paljud sõidavad mitut klassi, kuigi Abja osavõtjate arvu juures oleks seda liiga palju jälle olnud.
Ja algajad peavadki rivi lõpust alustama, peale seda on aeg kätega mõtlema hakata kui tahetakse edasi jõuda. Need teadmised ja oskused midagi teha ei tule ju kerge vaeva ja väikeste töötundidega, seda teame ju kõik, alati jääb 1 päev puudu ennem võidusõitu.
Ise enesest oli võidusõit väga vinge, hea rada sääreväristajatele, st sile ja mõnusalt libe-talvine.
Näpu viibutus Saku meeste poole – oleks võinud ikka ka sõitma tulla ja konkurentsi tihendada.
Praegu oleks vaja lihtsalt et eripaigas ei tegutsetaks omaette ja oleks reeglid paigas, kui vaja ja on uusi päris noori tulijaid, siis saab ka alati teha ekstra klassi väikestele aga vaevalt neid nii palju on seda jälle teha tasuks.

Priidu
Vasta
#4

Ei taha pahasti ütelda, kuid siiski küsiks et kas siis peaks kohe tulema ja olema eesotsas?
Miks mitte kui on sõiduoskus ja tehnikapool korras aga nagu need nn noored tulevad et kel ei püsi kett peal ja kes ei saa käima ja kel ei käi ja kel käib ei oska sõita.
Ei olnud ma ka oma esimesel võistlusel võrriga edukas ja lõpetasin eelviimasena aga ma ei süüdistanud kedagi oma ebaõnnes vaid tegin omad järeldused ja asi paranes oluliselt.
On teil keegi valmis tegelema asjaga tõesti tõsiselt ja süstemaatiliselt?
Kui ei siis poolvägisi pole ka mõtet sundida ometigi.
Kui on siis kindlasti kui on mingigi vaist ja reaktsioon ei ole ta lõpus vaid vähemalt keskmike hulgas.
Kui ilmub välja selline inimene, kel on tõsine huvi ma pole küll keelanud oma teadmisi ja oskusi talle ja isegi kandnud kulud mis kaasnevad võistlemisega.
Ühesõnaga kuna selle ala nimes on sees sõna võidusõit siis võiks eeldada, et sinna ei tulda koperdama ja paraku on alati keegi võistlustel ka viimane tehke seda kuidas tahate.
Selle eelarve piiramisega on niisugune asi, et 400 euro eest ma suudan teha omale sellise võrri millega saab etteotsa just oma isetegemise tõttu ja kui on tõsine huvi siis rahamees teeb kallima ja kas see on parem või mitte ta arvestab selle kaotusega ja on ikka esimene.
Ja kui ma tahan et keegi sellega pärast ei sõidaks sama kõvasti siis ma saavutan selle et see laiali läheb ja pole mõistlik remontida.
Kui tahate mingitki võrdsust siis tehke tuttava nõuande järgi.
Ostke näiteks 15 ühesugust mootorit, tehke elementaarsed asjad ära ja enne sõitu loositakse need välja ja peale võistlust korjatakse kokku tagasi.
Muidugi peavad need stendist läbi käima ja olema võrdsed.
Samas teades selle ürituse hinda ei ole keegi valmis seda kulutust tegema.
Seega ma ei oska enam midagi lisada siia praegu.
Paraku ongi sport väga ebavõrdne tegevus ja sellega võiks leppida.
Vasta
#5

hommik nagu näha-läänerindel muutustetta, üks vana tõstatab teema ja vastuseid tuleb ikka ühtedelt samadelt sõjakirjasaatjatelt. kas keegi ei loe seda teemat või on tegu pseudoprobleemiga?
praegu lugedes kommentaare,neid väheseid,mis kirjutatud ala vaieldamatute autoriteetide poolt,tundub et tegu vist ikkagi pseudoprobleemiga. joonistub välja joon ülevalt alla, põhjast lõunasse, mina tallinnas priidu keskel ja rainer lõunas ,jääb mulje et eesti suht pikalt kaetud ühtivate arvamustega. see mulle sobib ,muidu jälle öeldakse,sina jäätis ole vait,me küll küsisime ,aga tahtsime saada ainult sobivaid vastuseid. nüüd mul autoriteedid toeks ja meel rahulikum.
huvitav kuidas koguaeg ühtedel samadel häda on, kas tegu rahvusliku eripäraga, nagu mul üks tuttav vanamees ütles(jah ka mul on tuttavaid vanamehi) : ta on ju mulk, küüned endapoole, ainult omakasupeal.(tegemist tsitaadiga) või on asi joogivees, äkki neil sinna lisatakse midagi.
vot aru ma ei saa. samas saan aru ,et noortega on raske,aga millal pole olnud. tuleb meelde kuidas kadunud küünemäe jaan võttis noori kiruda:
no on ikka nõrgad, mehike paneb viiekümnesega külili ,jääb sinnaalla kinni ja kaks samasugust ei jäksa plli pealt ära tõsta, vot kus me omalajal, kolmpool is võeti õlapeale ja mindi läbi jõe ,kui vaja oli. eks onu jaan oli paras naljamees, aga kindlasti oli seal kõvasti tõtt ka sees.
aga reegleid tuleks arutada muidugi,ühtlustamisemõttega, minuni on jõudnud kuuldused ,et paljud kestvussõitjad pooldeavad saku reegleid, samas tean et mitmed sakus vaatavad läti reeglite poole, sealt oleks palju üle võtta.
ja vl üks mõte ,pange pillid käima ,küll siis noori tuleb. kes peaks tahtma sellise pilliga sõita , mis vaevu hinges püsib.
Vasta
#6

hommik nagu näha-läänerindel muutustetta, üks vana tõstatab teema ja vastuseid tuleb ikka ühtedelt samadelt sõjakirjasaatjatelt. kas keegi ei loe seda teemat või on tegu pseudoprobleemiga?
praegu lugedes kommentaare,neid väheseid,mis kirjutatud ala vaieldamatute autoriteetide poolt,tundub et tegu vist ikkagi pseudoprobleemiga. joonistub välja joon ülevalt alla, põhjast lõunasse, mina tallinnas priidu keskel ja rainer lõunas ,jääb mulje et eesti suht pikalt kaetud ühtivate arvamustega. see mulle sobib ,muidu jälle öeldakse,sina jäätis ole vait,me küll küsisime ,aga tahtsime saada ainult sobivaid vastuseid. nüüd mul autoriteedid toeks ja meel rahulikum.
huvitav kuidas koguaeg ühtedel samadel häda on, kas tegu rahvusliku eripäraga, nagu mul üks tuttav vanamees ütles(jah ka mul on tuttavaid vanamehi) : ta on ju mulk, küüned endapoole, ainult omakasupeal.(tegemist tsitaadiga) või on asi joogivees, äkki neil sinna lisatakse midagi.
vot aru ma ei saa. samas saan aru ,et noortega on raske,aga millal pole olnud. tuleb meelde kuidas kadunud küünemäe jaan võttis noori kiruda:
no on ikka nõrgad, mehike paneb viiekümnesega külili ,jääb sinnaalla kinni ja kaks samasugust ei jäksa plli pealt ära tõsta, vot kus me omalajal, kolmpool is võeti õlapeale ja mindi läbi jõe ,kui vaja oli. eks onu jaan oli paras naljamees, aga kindlasti oli seal kõvasti tõtt ka sees.
aga reegleid tuleks arutada muidugi,ühtlustamisemõttega, minuni on jõudnud kuuldused ,et paljud kestvussõitjad pooldeavad saku reegleid, samas tean et mitmed sakus vaatavad läti reeglite poole, sealt oleks palju üle võtta.
ja vl üks mõte ,pange pillid käima ,küll siis noori tuleb. kes peaks tahtma sellise pilliga sõita , mis vaevu hinges püsib.
Vasta
#7

(24-02-2013, 14:36 PM)Tarmo5 Kirjutas:  Jah,olen olnud 1 aasta võrridest ja võrrivõistlustest tahtlikult eemal ja vaadanud ja kuulanud kuidas läheb. Aga kahjuks noori ei tule peale, sest meie tavalised standardklassi võrrid ei ole enam tavalised standard võrrid ja ka sellepärast ei ole uusi noori meie ridadesse juurde tulnud, sest nad on igal võistlusel viimased.

Olen olnud võrrivõidusõidust täielikult ja teadlikult eemal juba umbes 5 aastat. Isegi ei jälgi, mis seal toimub, kui kogemata kuhugile mingile lingile ei satu.
Seda konkreetselt sellepärast, et asi on muutunud.
a)Liiga esikohapärastninasverivälja spordiks
b)lasteaiaks

Kui võrrivõidusõitu sai kümnend tagasi alustatud oli tegu "vanameeste" lõbuga, kes nooruspõlve meelde tuletasid. Seda, et rajal olles inimestel adrenaliin keema läks ja esikoha pärast tõeliselt pressiti, oli loomulikult aga rõhk oli lahedal üritusel ja mõnusal seltskonnal. Ei olnud situatsioon, kus üksteise peale karjuti, et näe selle m**** masin ei vasta reeglitele ja see on teinud salaja seda ja seda. Esiteks ei olnud see oluline ja teiseks olidki igasugused kavalad tehnilised nõksud, aga rohkem aastakümnetesse ulatuvad mehaanikukogemused need, mis masinad liikuma ajasid. Noorte huvitegevuse arendamine ei olnud samuti asja eesmärgiks, päriselt rohkem vastupidi - osalejatel oli vanuse alampiir ja samuti oli paika pandud minimaalne stardikaal. Igal asjal on oma aeg ja oma koht ning kõiki asju ei pea alati ühte patta kokku panema. Samamoodi ei käi teistmelised pensionäride klubi "Härmalõng" tantsuõhtutel ja ei hakka seal esinevalt orkestrilt, teksapüksitagumikud põlveõndlas rippumas, gangamstyle nõudma.

Kahjuks läks aga teisiti.
Siis äkki läks asi moodsaks ja hakkasid osalema rahakotimehed, kellel tuttavat vägahead profimehaanikut ei olnud ja ise nagu ka ei osanud, aga uhkus ei lubanud tagumises reas olla. Nende nõudmisel tehti eraldi klass - standard, et ka nemad saaks ennast uhkena tunda. Sealt edasi hakkasidki ajaga tulema igasugused nihverdamised ja petmised, et kuidas oma tuuningut niimoodi kavalt teha, et teised aru ei saaks ja saaks sellega sõita standardis, sest tuunitud masinate klass oleks eeldanud juba väga heal tasemel sõiduoskust. Ja tuunitud masinate klass muutus samal ajal wannabepitbikeks koos kõigi sellega kaasnevate värviliste plastmassdetailide ja muude komponentidega.
Kui lisandus osalejate endi nõudmisel veel eraldi noorteklass, oligi kogu algne üritus oma mõtte kaotanud ja muutunud tavaliseks vaesemehe rahvaspordialaks ja laste tehnikaklubide ürituseks.

Nendel, kes sellele karusellile jäid, see oli nende oma valik. Järelikult peate selle kõigega leppima - ise te olete selle sinna oma tegemiste ja nõudmistega viinud.
Ajaratast tõenäoliselt tagasi keerata ei õnnestu ja tuleb lihtsalt kas korralikult viilima õppida või loobuda.

P.S. Võite mind nüüd kividega loopima hakata.
Vasta
#8

Nonii, tegin nüüd selle teema pärast siia kasutaja.
Imelik on jah see, et nii väikese riigi peale,nagu on Eesti on suudetud kasutusele võtta 3 erinevat reeglikogumikku, samas igal on puudusi. Ma ei saa näiteks aru, miks on Saku reeglistikus see originaal klass. Võistlustel sellist klassi nagu ei ole... Ka korvide 50cc korvide klass on imelik- võib kasutada teisi silindreid, kuna kahe reegli põhiselt on see lubatud. Võib ju teha uue hülsi ning veesärgi- st võib kasutada muid silindreid. Muu kohta nagu ei vinguks eriti. Aeg on ka näidanud, et sõiduoskuse taga on palju kinni.
Ka mina, kesk-eesti elanik leiaks mõnele huvilisele mõne üsna konkurentsivõimelise pilli, kuid tihti piirdub huvi ainult mõne korra sõiduga ja ühe võistlusega.
Juba eelmine aasta Muhus, lõpetamisel räägiti õhtul, et tuleks teha klass näiteks hiina mootorite baasil, kus üks isik ostab u 20 mootorit, need pannakse ilusti ja ühtlaselt käima ning enne võistlusi pool tundi loositakse need välja. Sellega, aga rikkaks ei saa ning vaevalt keegi viitsib seda teostama hakata..
Vasta
#9

(25-02-2013, 17:40 PM)oldmoped Kirjutas:  [quote='Tarmo5' pid='304418' dateline='1361705776']
Jah,olen olnud 1 aasta võrridest ja võrrivõistlustest tahtlikult eemal ja vaadanud ja kuulanud kuidas läheb. Aga kahjuks noori ei tule peale, sest meie tavalised standardklassi võrrid ei ole enam tavalised standard võrrid ja ka sellepärast ei ole uusi noori meie ridadesse juurde tulnud, sest nad on igal võistlusel viimased.

Olen olnud võrrivõidusõidust täielikult ja teadlikult eemal juba umbes 5 aastat. Isegi ei jälgi, mis seal toimub, kui kogemata kuhugile mingile lingile ei satu.
Seda konkreetselt sellepärast, et asi on muutunud.
a)Liiga esikohapärastninasverivälja spordiks
b)lasteaiaks

Kui võrrivõidusõitu sai kümnend tagasi alustatud oli tegu "vanameeste" lõbuga, kes nooruspõlve meelde tuletasid. Seda, et rajal olles inimestel adrenaliin keema läks ja esikoha pärast tõeliselt pressiti, oli loomulikult aga rõhk oli lahedal üritusel ja mõnusal seltskonnal. Ei olnud situatsioon, kus üksteise peale karjuti, et näe selle m**** masin ei vasta reeglitele ja see on teinud salaja seda ja seda. Esiteks ei olnud see oluline ja teiseks olidki igasugused kavalad tehnilised nõksud, aga rohkem aastakümnetesse ulatuvad mehaanikukogemused need, mis masinad liikuma ajasid. Noorte huvitegevuse arendamine ei olnud samuti asja eesmärgiks, päriselt rohkem vastupidi - osalejatel oli vanuse alampiir ja samuti oli paika pandud minimaalne stardikaal. Igal asjal on oma aeg ja oma koht ning kõiki asju ei pea alati ühte patta kokku panema. Samamoodi ei käi teistmelised pensionäride klubi "Härmalõng" tantsuõhtutel ja ei hakka seal esinevalt orkestrilt, teksapüksitagumikud põlveõndlas rippumas, gangamstyle nõudma.

Kahjuks läks aga teisiti.
Siis äkki läks asi moodsaks ja hakkasid osalema rahakotimehed, kellel tuttavat vägahead profimehaanikut ei olnud ja ise nagu ka ei osanud, aga uhkus ei lubanud tagumises reas olla. Nende nõudmisel tehti eraldi klass - standard, et ka nemad saaks ennast uhkena tunda. Sealt edasi hakkasidki ajaga tulema igasugused nihverdamised ja petmised, et kuidas oma tuuningut niimoodi kavalt teha, et teised aru ei saaks ja saaks sellega sõita standardis, sest tuunitud masinate klass oleks eeldanud juba väga heal tasemel sõiduoskust. Ja tuunitud masinate klass muutus samal ajal wannabepitbikeks koos kõigi sellega kaasnevate värviliste plastmassdetailide ja muude komponentidega.
Kui lisandus osalejate endi nõudmisel veel eraldi noorteklass, oligi kogu algne üritus oma mõtte kaotanud ja muutunud tavaliseks vaesemehe rahvaspordialaks ja laste tehnikaklubide ürituseks.

Nendel, kes sellele karusellile jäid, see oli nende oma valik. Järelikult peate selle kõigega leppima - ise te olete selle sinna oma tegemiste ja nõudmistega viinud.
Ajaratast tõenäoliselt tagasi keerata ei õnnestu ja tuleb lihtsalt kas korralikult viilima õppida või loobuda.

P.S. Võite mind nüüd kividega loopima hakata.
[/quot
ei, miks kividega, kõik õige ju. kuigi ega mina kül ei nimtaks standard klassi tänapäeval, miskiks nihverdamis kohaks, pea seal väga nihverdama midagi,kui vaja saab omad asjad mootori sisse ära mahutada kenasti, või saab hakkama ka ilma neid asju mootorisse tegematta,tase pole eriti kõrge praegu, paljud samuti üritusele käega löönud, eeskätt tänu igasugu alusetule süüdistamisele ja pidevale näägutamisele.
Vasta
#10

Mellpoiss- tule mais Muhu võrrivõidusõidule. Rada üsna kiire, ei ole mingeid äärekivisid jne... Paar hüpet on ainult ,kuid sealt saab ka hüppamata sõita.
Vasta
#11

(25-02-2013, 20:54 PM)mellpoiss Kirjutas:  Omal ajal sai ka selle alaga natuke pusitud, seega valan ka tilga õli tulle juurde.
Enam mitteosalemise suurimaks põhjuseks loeksin radade valiku.
Kuna ma suurem asi "sõidumees" ei ole siis panin rohkem rõhku tehnika omakäelise arendamise peale, iga viimane kui viilitõmme ja kruvikeeramine on oma kätega ja reeglites lubatu piires tehtud. Tollel ajal tõsiseltvõetavaid kahtlustusi kellegi lubamatu aretamise suhtes ka nagu ei mäleta.
Masina olin juba päris reipalt lippama saanud aga viimane "litter" Jõgeval tegi ettevaatlikuks. Otsustasin mitte kunagi osaleda sõidul, kus kaks masinat kõrvuti sõitma ei mahu. Analüüsi järel otsustasime tiimiga, et, ei "põllule" ega kõnniteeäärekivide vahele enam sõitma ei trügi.
Me juba vanad mehed ja "krossirajal" kaua vastu ei pea.Big Grin
Silma ja masinaid hoiame muidugi lahti, kui mingi sobival rajal võiduajamine peaks välja kuulutatama, siis ei välista kombe selgatõmbamist, pillid ka ikka ilusasti hääles.Seega oma stardinumbreid ka veel vabaks anda ei tahaks.
See jutt ei aita nüüd kuidagi noori ala juurde tõmmata aga selgituseks Tutermaa tiimi (nüüd kahjuks kahemehelise Sad) mitteosalemise kohta peaks olema küll.

Välja pakutud 400 raha suurune piirang ei tundu küll mingi piirang olema. Selle raha eest saab juba hullult aretada. Kui üldse seda teed minna, siis pakun hetkel, et 100 oleks selline piir mis eriti masinasse investeerima ei paneks aga päris "roogitava räime" saaks kokku panna küll.

Oldmopedile juttu kohta ei oska miskit muud kosta, et kui mehed joone tagant stardivad, siis peabki võidusõiduks minema!

Igaljuhul lugupidamine nende vastu kes midagi orgunnivad!
ei ma teid mõelnud, siin veel mõned regulaarsest võistlemisest kõrvale jäänud, osalt võibolla motiivid samad , mis teil .
Vasta
#12

Kiitsin minagi eelmises postituses, et Abjas oli hea sile talvine rada ja üldsegi mitte üle mõistuse jäiselt libe, hea oli lasta ! Seda mainis ka kadunud ONU alati, et säärekas on mõeldud sõitmiseks mööda siledat teed ( vene keeles muidugi ) ja siis tunned ka asjast mõnu !
Linnasõitude vahele võiks ka olla mõni kardiraja kihutamine. ( Rapla, Aravete, Põltsamaa ), viimane oligi vist Põltsamaal paar aastat tagasi. Kõik sõidud ei peaks olema ümber puude keerutmised või üle küngaste hüppamised.
Säärekatele ei ole ju mõtet mingit motokrossi korraldada ja oma neerusid lahti põrutada selle tranduletiga, teine asi on sõu nagu Sõmerpalus seal klounid teevad korra aastas.
Kuid Mell, nägin seda sinu jõgeva littrit 5m kauguselt pealt ja põhiline probleem oli asja juures puudulik või isegi olematu kaitsevarustus, kiiver lendas peast ära ja sealt see kõige kurvem pauk tulebki, see on muidugi tagant järgi tarkus, kuid ei tasu sinna sõud tegema tulla ilma lõuata kiivriga, ketside ja nahk tagiga.
Meelis võta omale korralik varustus ligi ja tunned ennast ise ka rajal palju kindlamalt. Mina isiklikult sõidan täis krossivarustuses, mis sest et tegemist väikese kubatuurilise rattaga, sest kiirused lähevad teinekord päris tigedaks.
Ja põhimõtteliselt on see sääreka ära ostmise idee peale võitu juba eos surnud idee, sellega ei jõua küll kuskile ! rohkem võidu võimalusi kõigile loob ainult klasside rohkus, kuid kui palju neid ikka teha saab või mõistlik on ei tea, kes sõita tahab tuleb kohale igasuguste tingimustega.
Omal poiss saab mais 7, kui teen talle ka mingi sääru siis mõtlen et võiks olla ju mingi mini klass, aga kui neid on ainult 2tk. siis pole ju mõeldav jälle, see nt. Minu poiss seal rivi lõpus on, ma ei põe ja ta peabki olema esialgu kuni sõitma õpib, nii on ka teiste uute ja noorte tulijatega. Ma ei saaks ju talle kätte anda enda soolo masinat !
Vasta
#13

Aga tõesti, võtame asja kätte ja teeme Põltsamaa ning Veskisilla kardirajal võistlused, miks mitte ka Aravete või Rapla. Nt vinni punni rada on koguaeg nii sirge olnud, et võidab see, kelle pill sirgel suurema tippkiiruse suudab saavutada.
On kuulda olnud ka, et Lõuna-Eesti kandi sõitjatele ei meeldi ka, et suurem osa võistlusi on Põhja-Eestis. Võidusõidud võiks paikneda üleriigiliselt, ka Eesti keskel. Eesmärk on ka siinpool, Imaveres mingi võistlus korraldada, kuid siiamaani pole jõud veel üle käinud. Kuivatiümbruse rada on küll olemas, kuid see jube lühike ja üksluine. Katteks on muidu kruusane asfalt...
Kasutusele võiks võtta ka kolm sõitu. Muidu on nii, et maksa suur stardimaks, tule kohale, sõidad veidi trennis, kaks sõitu 10min ja põhimõtteliselt kõik. Kolme sõiduga saaks ka selle esimese-teise koha saavutamise paremaks. Eelmine aasta oli mitu sõitu, kui esimese sõidu võitsime, teisel jäime teiseks ning kokkuvõttes teine koht, kuigi karikasarja punktid võrdsed...
Vasta
#14

ma ei ole võrrivõidusõidust viimased viis aastat üldse eemal olnud, väljaarvatud teemaalgataja korraldatud võistlused viimastel aastatel, seda usulis-ideoloogilistel põhjustel. algne küsimus oli,kas reegleid oleks vaja muuta, lähenedes asjale ,kui motorspordi üritusele, mitte kui mingile sotsiaalabi instrumendile ,mis aitab noortetehnikute juhendajal oma tööd ,ilmselt palgatööd , lihtsamaks muuta.
arvan ,et oleks mõistlik vaadata ,mis lätimaa ZELTA MOPEDS-i määrustik räägib. ega mul ,seda täielikku määrustikku kuskilt võtta pole, olen tuttav ainult rehvereeringuga. olen ka valka kanakullidega rääkinud, et mis ja kuidas. olen aru saanud et neil rinka ja kross justkui eraldi harud. ja käivad ,föderatsiooni alla, mida meile sugugi vaja pole. aga kuna föderatsioon ,siis asi pisut organiseeritum, koosolekud värgid, hooaja lõpetamised jne, kus kõik, või enamus asjaosalisi koos,et saab arutada ja otsustada,kui vaja. no igatahes eelmise aasta lõpus pandi uue hooaja reglement paika.
olulisemate asjadena oli välja toodud õhufilter- vaba(tegu rinkaga,krossis see nagunii vaba) igati mõistlik
mootori kaaned,mõeldud siis siduri-süüte kaant, peavad olema,mis süüte kaane all ,igaühe vaba valik,kuid peab sinna alla mahtuma, raami külge karbikeste -poolikeste riputamine on aktsepteeritud. sisuliselt hiinaka süüte moodi lahendus. jällegi mõistlik. süüde säärekal üks hapumaid kohti
väljalase-sumps peab olema väliselt äratuntav-originaalne,keevitada pole lubatud,mis sees toimub,pole piiratud.kah mõistlik,mootor las hingab
kubatuur, lubatud suurendada 15%,seal juures kolvikäiku -läbimõõtu fikseeritud pole(algne mõte ,projekti tasandil oli lubada kuni 39,2 kolvi läbimõõtu)no see neil ilmselt aktuaalsem, meil rajad nii lihtsad.
pidurid- ainult trummel.(see siis rinkal,krossis ilmselt ketas lubatud,pole kindel)
need sellised põhiasjad,mis meelde tulid praegu,lugesin seda detsembris, ning tegenist siis standart klase reeglitega.
mulle tunduvad olulisematena õhupuhasti ja süüde, aga kui muutma hakata ,võiks teha ikka nii ,et meie pilliga lätis ka rajale oleks mõtet minna ja vanad valkast ei peaks meiejuures mingis eraldi dimensioonis sõitma.
minu seisukoht on,et kui on rohkem lubatud teha ja normaalseid pulki kasutada tuleb tulemus lõppkokkuvõttes odavam, ehk siis sama jõudlusega mootorit on soodsam valmistada päris osadest.
Vasta
#15

Aga ehk oleks hea mõte tehagi pm kaks standardit- läti reeglite järgi, nagu eeltoodud ja siis täiesti originaal raamil jne, nagu praegused abja reeglid näiteks. See tooks ka lõunanaabreid siia sõitma, ning oleks ka vähe konkurentsi. Paljudes klassides on ja olen isegi tundnud seda, et oled rajal ainuke, kellel pill edasi käib enam-vähem ja siis juhid poole ringiga ning on üsna igav sõita... Kestvuste reeglitest ning 24h tunni sõidust ei hakka rääkimagi, minuarust selline pask kokku keeratud, et.....
Vasta
#16

(26-02-2013, 19:17 PM)t4rio Kirjutas:  Aga ehk oleks hea mõte tehagi pm kaks standardit- läti reeglite järgi, nagu eeltoodud ja siis täiesti originaal raamil jne, nagu praegused abja reeglid näiteks. See tooks ka lõunanaabreid siia sõitma, ning oleks ka vähe konkurentsi. Paljudes klassides on ja olen isegi tundnud seda, et oled rajal ainuke, kellel pill edasi käib enam-vähem ja siis juhid poole ringiga ning on üsna igav sõita... Kestvuste reeglitest ning 24h tunni sõidust ei hakka rääkimagi, minuarust selline pask kokku keeratud, et.....
kestvussõitjad tõmbasid endale jah täiega vee peale, ei ole sinna enam asja.
Vasta
#17

(26-02-2013, 20:06 PM)iceman Kirjutas:  
(26-02-2013, 19:17 PM)t4rio Kirjutas:  Aga ehk oleks hea mõte tehagi pm kaks standardit- läti reeglite järgi, nagu eeltoodud ja siis täiesti originaal raamil jne, nagu praegused abja reeglid näiteks. See tooks ka lõunanaabreid siia sõitma, ning oleks ka vähe konkurentsi. Paljudes klassides on ja olen isegi tundnud seda, et oled rajal ainuke, kellel pill edasi käib enam-vähem ja siis juhid poole ringiga ning on üsna igav sõita... Kestvuste reeglitest ning 24h tunni sõidust ei hakka rääkimagi, minuarust selline pask kokku keeratud, et.....
kestvussõitjad tõmbasid endale jah täiega vee peale, ei ole sinna enam asja.

Samas on kuulda, et mõned ikkagi sõidavad. Peaks boikoteerima hakkama...
Vasta
#18

(26-02-2013, 20:16 PM)t4rio Kirjutas:  
(26-02-2013, 20:06 PM)iceman Kirjutas:  
(26-02-2013, 19:17 PM)t4rio Kirjutas:  Aga ehk oleks hea mõte tehagi pm kaks standardit- läti reeglite järgi, nagu eeltoodud ja siis täiesti originaal raamil jne, nagu praegused abja reeglid näiteks. See tooks ka lõunanaabreid siia sõitma, ning oleks ka vähe konkurentsi. Paljudes klassides on ja olen isegi tundnud seda, et oled rajal ainuke, kellel pill edasi käib enam-vähem ja siis juhid poole ringiga ning on üsna igav sõita... Kestvuste reeglitest ning 24h tunni sõidust ei hakka rääkimagi, minuarust selline pask kokku keeratud, et.....
kestvussõitjad tõmbasid endale jah täiega vee peale, ei ole sinna enam asja.

Samas on kuulda, et mõned ikkagi sõidavad. Peaks boikoteerima hakkama...
las sõidavad. see oligi ilmselt taotluslik korraldajate poolt, et tülikatest konkurentidest lahti saada.
Vasta
#19

Ok see küll läbi ei lähe, kuid ma paneks oma nägemuse standard klassi reeglitest.
Raam:
lubatud kasutada kõiki raame, kuhu tehasest on paigaldatud D-seeria mootorit ja mida on toodetud rohkem kui 1000 tk.
Lubatud raamile lisada tugevdusi, kuid keelatud on raamil ära jätta või lisada kinniseid profiile(näiteks ümartoru).
Pedaalidel ja jalatugedel ei tohi olla teravaid otsi ja jäiga toru korral on nõutav kummikate, mis ulatub üle metallosa vähemalt 10mm.
Nõutavad on poritiivad mõlemal rattal, millel ei tohi olla teravaid servi.
Esikahvel:
vaba, kuid keelatud ilma vedrustuseta jalgrattakahvlite kasutus ohutuse pärast.
Juhtraud ja sadul vaba, kuid ei tohi olla teravaid servi ja otsi, kuhu võib kinni jääda või teisi vigastada.
Linkide otsas nõutav ümardus läbimõõduga vähemalt 10mm.
Rattad:
vabad, kuid nõutav mõlemale rattale toimiv pidur.
Lisaks ilustusteta ja selgelt loetav number ees mõõtudega 200x200mm.
Mootor:
lubatud kasutada kõiki D-seeria mootoreid, mida on toodetud vähemalt 1000tk.
Kolvikäik 40mm ja max silindri läbimõõt kuni 38,5mm.
Süüteks on lubatud kasutada kõiki D-seeria mootorite süüteid ja soovi korral välist süütepooli.
Toitesüsteemis lubatud asendada õhufilter, kuid karburaator peab olema d-seeria mootori oma ja see peab asuma oma algsel kohal.
Sisene modifitseerimine lubatud.
Väljast peavad modifikatsioonid olema märkamatud ja originaal kaaned peavad peale mahtuma.
Väljalaskesüsteemis leegitoru võrri oma ja pikkuse muutmine keelatud.
Summuti peab olema sama, mille leegitoru kasutatakse.
Summutit ei tohi olla keevitatud ega muidu modifitseeritud väljaarvatud kinnituskõrva keevitamiseks.
Vasta
#20

Eelkirjutaja reeglid üsna head. Siiski võiks olla piiratud kolvi läbimõõt, mitte silindri läbimõõt st- Kolvi läbimõõt max 38,5mm. Nüüd tuleb lihtsalt need reeglid läbi suruda, kõigi kolme asemel Big Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne