Ühe T-40'ne lugu
#1

Tere

Mõtlesin et paneks oma aparaadi loo ka siia kirja.

Lugu algas sellega, et hirmsasti oli vaja lumelabidat. Kuna mu käed ei sobi hästi kokku, ilma mootorita asjadega, siis pidin endale saama mootoriga lumelabida. Ainus motoriseeritud labidas, mida rahakott lubas, oli traktor, hästi vana ning odav. Kindlasti tahtsin mõlema silla veoga.
Seega vaadates üle turul pakutava, leidsin lõpuks ühe, mis mulle hirmsasti meeldis (keda me petame, hind oli lihtsalt ok) . Selleks oli T-40am, mille ma ka koheselt ära tõin enda hoovile.
   
   
Algselt olid ju mõtted head. Ostan traktori, panen saha ette ja voilaa.
Nüüd on nendest mõtetest saanud üks lahe reaalsus, ning voilaast unistus.
(ma proovin korra paar pilti üles laadida, ei saa päris hästi pihta, kuda need asjad siin käivad... ja siis looga edasi)

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#2

Ei teagi nüüd kohe, kust otsast alata selle jutuga. Kahju, et ei saanud kohe algusest saati pilte tehtud. Mul tuli pildistamise idee alles hiljem, siis kui mootor oli juba enamjaolt puhtaks nühitud. Ette ruttavalt peaksin ma mainima, et mootoriga olen ma lõpusirgel ja kõik ülejäänu ootab tegemist. Kuradi lumelabidas raisk...

Ah, alustame siis sealt, kust minagi alustasin. Nimelt mootorist.
Traktor oli iseenesest sõitev. Vähemalt nööri otsas, kuna mootoris oli pisike kolks, mis segas mootori tööd, või õigem oleks öelda... mootori tööle hakkamist. Seega pidin esimese asjana mootorile kärme remondi tegema, nii öelda hinge sisse puhuma, et aparaat luti suhu võtaks ja tööle läheks.
See oli vist novembri lõpp. Kohe kohe oli vaja lund nügida.
Mis seal ikka, mootor maha ja tuld.
Ja siis läks lahti. Sellist sitahunnikut ei ole ma oma elus veel näinud. Ma ei kujuta üldse ette, kuidas see süda seal veel tuksuda sai. Karteri põhjast krahmasin ma käega välja muda sarnast ollust liitrites. Kõik augud, kust õli oleks pidanud läbi minema, olid kinni kittinud. Igasugused tööpinnad olid roostest rohkem aukus kui Tallinna tänavad. Kohad millest mootorisse õhk saabus noh ... korstnapühkijad paneksid oma ameti maha, kui nad selliseid korstnaid peaksid pühkima hakkama. Kui ma poleks seda oma silmaga näinud, poleks uskunud, et mõni mootor sellisena veel töötas.

Alustades ülalt poolt... siin on näieks silindripea hingamise avad

   

   

Mnjah, julm. Pea ise oli samasugune.
Mis seal ikka, relakas, drell ja traatharjad, said edaspidi mu parimateks sõpradeks.

Siin on üks halb pilt tulemusest, kui traathari oma töö oli teinud


   

Nii silindrid, kui pead, oli mul mõttes mustaks võõbata, seda põhjusel, et must sobib hästi kokku punasega, aga sellest juba edaspidi.
Peale harjamist, sai antud veel viimane puhastus lahustiga, ja seepeale läks selga vastav värv.

   


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#3

Nookurid olid üllatavalt heas olukorras, ei mingeid kulumise märke.

   

Nookurid sai lahti võetud, puksid kontrollitud, ning peale pesu ja traatharja, uuesti kokku lapatud.

   

Sama töö sai tehtud ka kaantega, mis peale puhastamist läksid värvi alla.

   

   

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#4

Põhjalik tööCool

Käivitusmootor jääb?
Vasta
#5

(04-03-2013, 12:40 PM)v6sa Kirjutas:  Põhjalik tööCool

Käivitusmootor jääb?

Mul oli alguses plaanis starter paigaldada, kuid nüüdseks olen vist ümber mõelnud ja läheb käivitusmootor vahele tagasi. Kuna ma ei hakka selle trakatsiga igapäevaselt tööd tegema, siis tundub see käivitusmootor seal kuidagi ehedam. Aga käivitusmootorile läheb kindlasti starter selga. Ei viitsi mina seda nöörist sikutada Big Grin

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#6

Minul saab kevadel-suvel sama töö ette võetud. Hetkel on õlivardal selline tökat, et paras asfaldi sisse segada. Miskipärast ei raatsita selle õlivahetusega eriti tegeleda.
Muidu tubli töö ja jõudu-jaksu!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#7

(04-03-2013, 12:48 PM)viplala Kirjutas:  
(04-03-2013, 12:40 PM)v6sa Kirjutas:  Põhjalik tööCool

Käivitusmootor jääb?
...
siis tundub see käivitusmootor seal kuidagi ehedam. Aga käivitusmootorile läheb kindlasti starter selga. Ei viitsi mina seda nöörist sikutada Big Grin

Noo, stiilipuhtuse peaks ikka lõpuni välja vedama. Ikka rihm ümber hooratta ja tirima.Big Grin

Starteriga jääb ikka see aku teema... Küll on tühi, küll on oksüdeerunud, küll on keegi selle üldse ära varastanud...Toungue

Pealegi võiks huviline töötava käivitusmootori eest maksta starteri hinnaRolleyes
Vasta
#8

Klapimajandus oli päris käest ära.

   
   

Algselt oli plaanis uued klapid muretseda, kuid juppe ostes läksid meelest. Siis ühel kenal õhtul, hakkas piisavalt igav ja sportlikust huvist, mõtlesin proovida, kas saan need klapid sinna soveldatud või mitte.

Kõige rohkem meeldis mulle nende juures see, et klappidel on sees sovelduse jaoks jäetud sooned. Need võiksid olla kõikidel maailma klappidel sees.
   
Esimest klappi nühkisin kaks tundi. Kasu ei miskit. Klapp jookseb nagu kevadine sulavesi. Töökoda oli otsast otsani, karvaseid täis.
Klapi pesad iseenesest, olid vägagi head. Seega mõtlesin, et viskaks klapi treipinki ja prooviks teda käsitsi lihvida seal. Läheb perse, siis läheb. Nagunii tuleb uued osta.
Väiksemad klapid läksid küll kõvasti paremaks, kuid augud jäid kohati ikka sisse.

   

   

Suuremad klapid sain aga päris ilusaks.

   

Ja suur oli mu üllatus, kui mõne minutiga sain klapi pidama. Poleks uskunud ausalt öeldes. Klappe kontrollisin nii, et alguses lasin ta oma kohale, valasin peale Fairy'ga vett, ise näpuga klapile surudes ja andsin alt suruõhuga minna. Kui mullitama ei hakanud, sai asi kokku lapatud. Ööseks valasin, juba koostatud klappidele, diislit peale. Hommikul olid kõik ikka veel kuivad.

   
   

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#9

Liigne agarus pole ka hea, mootori sisemusse jäävad osad ning klapikambri kaane alune osa plokikaanest võiks siiski ilma värvita olla. Olgu see värv nii hea kui tahes siis õli ja sooja koosmõjul hakkab see värv kooruma ning õlikanaleid ummistama.

Aga muidu 5+ Wink Hea kohe vaadata.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#10

(04-03-2013, 12:57 PM)v6sa Kirjutas:  Pealegi võiks huviline selle eest maksta starteri hinnaRolleyes

Peab mõtlema, äkki tõesti. Ega ausalt öeldes ei viitsi jebida nende lisavidinatega. Mugavam on ikka starterist käivitada, seda enam, et mootoril peal ka sussklapp.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#11

(04-03-2013, 13:13 PM)viplala Kirjutas:  ...
seda enam, et mootoril peal ka sussklapp.

Ei ole sussklappi, on klappe põletav ja klapivahede reguleerimisel töö tegijat hulga karvaseid asesõnu tootma sundiv dekompressioonimehhanism.Toungue
Vasta
#12

Pildil tundub klapi tööpind väga lai olema. Natuke kahtlane, kas sellist klappi kauaks jätkub. Kui klapid väga kulunud, siis esmalt soovitaksin klapipesad spets freesiga üle käia ja kui siis klapipea väga sügavale jääb, tuleb uus klapp osta ja võibolla ka klapipesa vahetada. Minu kogemus ütleb, et nii laia tööpinnaga klapp kipub ära põlema, aga ega ma mingi eriline spetsialist ei ole.
Vasta
#13

(04-03-2013, 13:25 PM)sass Kirjutas:  Pildil tundub klapi tööpind väga lai olema. Natuke kahtlane, kas sellist klappi kauaks jätkub. Kui klapid väga kulunud, siis esmalt soovitaksin klapipesad spets freesiga üle käia ja kui siis klapipea väga sügavale jääb, tuleb uus klapp osta ja võibolla ka klapipesa vahetada. Minu kogemus ütleb, et nii laia tööpinnaga klapp kipub ära põlema, aga ega ma mingi eriline spetsialist ei ole.

Kui tulevikus peaks probleeme esinema, siis ostan uued pead koos klappidega. Ei ole nad nii kallid, et tapma hakkavad. Seniks aga lähevad need käiku. Selle mootori tegemine on juba niigi liiga kaugele läinud Smile

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#14

Ei ole kohe midagi öelda, kui jõudu ja edu edasisel remondil.

Kaant remontida võib ju alati paremini, aga töötas ennem, töötab nüüd ka ja kindlasti paremini. Tööpindade kitsamaks lõikamine pikendab eluiga, ja lühendab klappide sooveldamise aega.

Mis pastaga sa klappe sooveldasid?

Nii palju noriks veel, et kui klappe juba lihvma hakkasid, siis oleks võinud kõik pinnad säravaks lasta Big Grin, VÄLJA ARVATUD juht puksi osa. Voolavad gaasid libedamalt. Big GrinBig Grin

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#15

(04-03-2013, 13:51 PM)phyl Kirjutas:  Ei ole kohe midagi öelda, kui jõudu ja edu edasisel remondil.

Kaant remontida võib ju alati paremini, aga töötas ennem, töötab nüüd ka ja kindlasti paremini. Tööpindade kitsamaks lõikamine pikendab eluiga, ja lühendab klappide sooveldamise aega.

Mis pastaga sa klappe sooveldasid?

Nii palju noriks veel, et kui klappe juba lihvma hakkasid, siis oleks võinud kõik pinnad säravaks lasta Big Grin, VÄLJA ARVATUD juht puksi osa. Voolavad gaasid libedamalt. Big GrinBig Grin

Ausalt öeldes, ma ei viitsinud pilli lõhki ajada. Savi sellest, kas selle voolavuse pärast on üks hobune rohkem või vähem rakkes Smile Tööd hakkab see trakats tegema nagunii ainult paarkümmend korda aastas.

Klappe soveldasin sellise pastaga. Ühel pool purgis on jämedam, teisel pool aga pasta, lõpliku lihvi jaoks

   

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#16

Komplektne plokikaas Tartus HPM-is on ca 70€.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#17

Kusjuures need hingamise avad. Sellistel pole veel häda midagi. Mõni aeg tagasi tegin ühte Berlingo mootorit, millel lisaks kaane avadele ka kollektor jms. oli nii tihedalt täis, et läbikäivale õhule oli mõnede kohtade peal ruumi vaid sentimeetri jagu. Ja mootor töötas. Käivitus küll kehvasti ja jättis vahele, aga töötas.

Aga sellist ettevõtmist nagu sul pooleli on lust vaadata...

Kuhjaga edu ja tahtmist...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#18

Silindrid olid ka päris jubedad. Seest poolt, näpuga katsudes, oli kolb sinna juba randi söönud.

   
   

Seega sai otsustatud uute silindrite ja kolbide kasuks.

   
   

Uusi silindreid lähemalt vaadates, tekkis ahastus. Silindri ribide vahed, olid paksult täis valujääke. Paar tundi tolmusel pinnasel ja need vahed oleksid end pahna täis kittinud ja katsu sa sellist puhtaks saada hiljem.

   

Ühte külge pidi jooksis valukoht.

   

Mis seal ikka. Relakas kätte ja puhastama. Valukoht sai maha lõigatud.

   

Seejärel läks värv selga, et asi saaks veelgi siledam ja sõbralikum tulevastele surveka pesudele.

   

(04-03-2013, 14:09 PM)saarrand Kirjutas:  Komplektne plokikaas Tartus HPM-is on ca 70€.

www.pmkaubamaja.ee's pakutakse 50 euriga. VK Traktorikaupades võib veelgi odavam olla.

Kust kuradi ohast see silindri pisipilt siia tekib?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#19

Huvitav, et nii rokane silinder ennast üldse veel jahutada on suutnud...

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#20

(04-03-2013, 14:24 PM)viplala Kirjutas:  Kust kuradi ohast see silindri pisipilt siia tekib?

Laadisid äkets kaks korda selle silindri pildi ülesse ja teisel korral jätsid postitusega sidumata? Nüüd ta vaikselt nutab seal tegevusetult Toungue.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne