[deeremees]

Kui palju sellist tüüpi söödajagajaid Eesti farmides kasutatakse. Rääkitakse et nende nõrgim külg on põhja transportöör ketid, mis kipuvad ikka katkema. Eriti hull kui see juhtub siis kui ka koorem peal. Oskab keegi ka oma kogemustest rääkida.
Pika haljasmassi on selle söödajagajaga halb ette loomadele panna. Tean sest olen seda ise pealt näinud. Mässib kõik ümber rullide, nii et ei jõua pärast ringi ajadagi enam. Aga lühikest haljasmassi on küll hea panna.
Meil farmis on kasutuses söödajajagaja KT 10.

[deeremees]

Lisaks küsin veel kas Nõukogude ajal on ka Eestisse jõudnud veoauto baasil olevat söödajagajaid. Tundub suht haruldane olevat.

[kopraonu]

Ei meenu,et oleks sellist söödakäru näinud. Selle eest sõnnikulaotajaid on rohkem ette tulnud

[tarmo242]

Eskus olevas farmis on neid päris mitu, ei tea kas seisavad niisama või kasutatakse ka

[deeremees]

Sellised söödajagajad olid Nõukogude ajal igal majandil kasutuses. Põhiliselt pandi loomadele sellisega silo, haljasmassi. On selliseid ka kohandatud turba ja saepuru allapanuks. Suht hea masin tundub ikka.
Meil farmis oli algselt sellist tüüpi söödajagajad nagu see pruun siin pildil. Üks oli silo ja haljasmassi panekuks ja teisega pandi loomadele turvast või saepuru alla. Mäletan veel et põhiliselt oli ta taga ikka mtz 52-l.

[pen.skar]

Veoauto peal söödajagajast niipalju, et sai neid omal ajal komplektselt üsna vabalt. Samas veoautosid eraldati kasinalt. Siis saigi tellimisse pandud see söödajagaja. Kui tuli, siis krempel pealt maha ja kastikaks ümber registreeritud...

[deeremees]

Tean et Võrumaal Kuldre ühistu kasutab ka neid söödajagajaid.

[Necro]

Need jagajad on parajad elukad jah. Aga kui hoitakse, siis pole viga. Mul isa puutub nendega igapäevaselt kokku. Sellest sõltuvalt olen ise ka päris omajagu nendega mässanud. Põhjakette pole näinud, et katkenud oleks. Küll aga haspli laagreid on vahetatud omajagu. Uuema tüübi omad on vähe teistsuguste sildadega. Vanemate sillad on tummisemad. Vahepeal lõigati eest lindiplekk ka minema. Mille jaoks, ei mäleta. Aga meenub see, kuidas karjakuna vahest tööl sai olla. Kir tüüpi niidukiga niideti koorem peale. Aga pidid pärast laiali ajama kuhja pealt. Muidu ülemine haspel viskas lindi täis ja tõmbas kinni. Siis läksid hargiga ja viskasid tühjaks. Lindirulliku laagrid lähevad ka pika aja peale minema. Aga sellega on ikka üksjagu tegemist, et vahetada. Põhilised kuluosad ongi ketijooksud ja laagrid. Vahepeal on ka "käristi", mille võlli laager jookseb kinni. Kõik ei tulegi kohe meelde. Aga igasuguseid tegusi on sellega ära tehtud. Teistes farmides kasutatakse ka neid ühesillaga jagajaid. Nendega lastakse loomadele allapanu. Tuli meelde ka seesama olukord, kus tõmbas liipri kõveraks. Sõnnikulaotajal sama effekt. Tõmbab keti kuidagi "mööda" ja liiper jookseb tagant kõveraks.
KTU 10-st on videomaterjali ka, aga pole aega olnud kokku monteerida. Üritan lähiajal kokku klopsida. Mõned pildid ka.

"Käristi-" Õiget nimetust ei teagi.




Ülejäänud pildimaterjal on kusagil siin. http://fotoalbum.ee/photos/V6ll

[deeremees]

Eks ta ole jah ime elukas. Meie farmis on kasutusel KT 10 (pildil). Proovin farmi omast ka pildid siia saada hetkel võtsin need netist. Ostsime selle jagaja Filnt kaubandusest. Isa käis veel John Deerega järel tal. Algul sai temaga söödetud normaalselt ja siis hakkasid tekkima jamad. Tõmbas põhja keti puru parandati, möllati temaga kuni korda sai. Põhijaketi ettevedu ei tohi neil kiire olla, ja kui veel väga raske haljasmass peal tõmbab kohe puru. Sai talle veel juurde lisatud virride kohale piiraja, et mass korraga virridele ei tuleks. Muidu jah tuleb kõvasti kühveldada. Laagreid on ka kõvasti vahetatud. Olen ise ka vahetanud ja tõsi väga kerge pole. Siiamaani on ta väga hästi töötanud pole mingeid probleeme olnud. Meil ta peamiselt russil sabas. Alguses olid meil täpselt samasugused jagajad nagu sa postitasid. Ühega pandi haljasmassi, silo teisega pandi loomadele allapanu turvas, saepuru. Nüüdseks pole kumbagi enam ainult nende sillad alles. Raamid andsid neil kahel järele. See ju ka loogiline kuna nad pärinesid veel sovhoosi ajast.

[Necro]

Meil on need enamasti MF-idel sabas. Paaril deerel ka küljes. Vanemad on veel kasutusel, aga enamasti on kõik uued. Uutel on isegi tuled küljes, mida vanadel pole vist olnudki. Kardaanikaitsetest rääkimata. Iseenesest on ehituse poolest vägagi huvitav riist. Miksrile jääb mõnevõrra alla, aga samas on ka vastupidi.

[deeremees]

Meil siis selline söödajagaja KT 10. Kõige nõrgem koht neil ikka põhjakett. Peab jälgima, et märga massi st. (vihmamärg) liiga palju peale ei tõstaks. Liiklemiseks on ka tuled ja õhkpidurid. Kunagi Flindist toodud.