[Basilio]

Esialgu saab hakkama. Kolmest akust piisas parasjagu hommikuse päikesetõusuni, ilma et võrgutoide sisse oleks lülitunud. Akude pinge hommikuks 11,3V. Nüüd laeb hommikust peale, aga päris täis pole veel saanud. Lisaks seadsin jälle üles 12V pistikupesad, kust toita autolaadijaid mobla, läpaka, akudrelli ja AA akude jaoks. Nüüd on koormus täitsa paras ja tänase seisuga midagi üle ääre ei jookse.
Suvel, kui keskküte tagant ära ja pidev tarbimine seega poole väiksem ning päev pikem, kavatsen ülejäägi realiseerida 230V inverteri abil. Tõsi küll, see tuleb veel osta.
Kui muud järgi pole ühendada, siis vannitoa põrandaküte ikka.

[karvik]

Esialgu saab hakkama. Kolmest akust piisas parasjagu hommikuse päikesetõusuni, ilma et võrgutoide sisse oleks lülitunud. Akude pinge hommikuks 11,3V. Nüüd laeb hommikust peale, aga päris täis pole veel saanud. Lisaks seadsin jälle üles 12V pistikupesad, kust toita autolaadijaid mobla, läpaka, akudrelli ja AA akude jaoks. Nüüd on koormus täitsa paras ja tänase seisuga midagi üle ääre ei jookse.
Suvel, kui keskküte tagant ära ja pidev tarbimine seega poole väiksem ning päev pikem, kavatsen ülejäägi realiseerida 230V inverteri abil. Tõsi küll, see tuleb veel osta.
Kui muud järgi pole ühendada, siis vannitoa põrandaküte ikka.

Kui kontroller lubab, siis tõsta laadimispinge kusagile 14,5 - 14,7 peale ja tühjaks saamise pinge võib olla ka 11,5 . Palanseerib purke paremini ja pikendab akude eluiga. Ma nüüd ei suuda meenutada eestikeeles sobivat sõna aga float võiks olla 13,7.

Pikim kasulik eluiga saavutatakse plii akudele, siis kui kasutada nende mahtuvusest 20%. Mõistlik on kasutada veel kuni 50%. Aku ei sure kohe maha kui kasuutada rohkem aga eluiga lüheneb kiiresti. Näiteks starteriaku võib surra juba peale paari korda alla 10,5v langemist ja kui ei sure siis mahtuvus kannatab tugevasti.

Kütte puhul on selles suhtes lihtne, et võib julgelt kasutada modi siinus inverterit.

Pinge ülejäägiga on üldiselt see lugu, et olen sama küna ees. Peale Lenz2 püstitamist on olnud ilma niipalju, et päris seisnud on ta eile õhtu u. 4h . Ülejäänu aja on vaikselt koguaeg tiksunud ja akude pine on hakanud tavapärase kasutuse juures 14v peale jõudma.
Julgen soovitada igal juhul. Suurema tuulega on kasutegur nirum kui HAWT-il aga madala tuulega teeb pika puuga.

[aavu]

Näiteks starteriaku võib surra juba peale paari korda alla 10,5v langemist ja kui ei sure siis mahtuvus kannatab tugevasti.

Unustasin 2007 ostetud autol laetule põlema, aku tühjenes ilmselt päris tühjaks mõne päevaga poolteist aastat tagasi. Pinget ei taibanud tookord mõõta. Peale võrgulaadijaga laadimist teenib tõrgeteta auto peal edasi. Kevadel saab aku kuueaastaseks. 10.5V oleks pidanud mingi pirni ikka põlema panema.

[karvik]

Näiteks starteriaku võib surra juba peale paari korda alla 10,5v langemist ja kui ei sure siis mahtuvus kannatab tugevasti.

Unustasin 2007 ostetud autol laetule põlema, aku tühjenes ilmselt päris tühjaks mõne päevaga poolteist aastat tagasi. Pinget ei taibanud tookord mõõta. Peale võrgulaadijaga laadimist teenib tõrgeteta auto peal edasi. Kevadel saab aku kuueaastaseks. 10.5V oleks pidanud mingi pirni ikka põlema panema.

Sellepärast ongi võib surra, mitte sureb 100%. Omal oli üks selline aku mis oli Audi 80 peal ja kuna auto suvel seisis siis oli mitu sügist aku täiesti nullis aga talvläbi teenis ikka. Samas tean akusi mis esimese korraga minema viskamisele kuulus. Üks selline oli oma tsikli peal. Peale laadimist tegelikult veel kuidagi köögerdas käima vedada, aga midagi head tas enam ei olnud. Tegemist oli samal aastal ostetud akuga.

Tegelikult on tänased starteri akud suht painlikud kuna peavad taluma ka signa.

[Basilio]

Kui kontroller lubab, siis tõsta laadimispinge kusagile 14,5 - 14,7 peale ja tühjaks saamise pinge võib olla ka 11,5 . Palanseerib purke paremini ja pikendab akude eluiga. Ma nüüd ei suuda meenutada eestikeeles sobivat sõna aga float võiks olla 13,7.

Kontroller lubab pingeid muuta vägagi suurtes piirides. Toetab ka 24V süsteemi. Üle 14V pole ise tahtnud pinget lasta, osale seadmetele ja led ribadele ei pruugi meeldida. Võiks muidugi step down konverteri vahele torgata piirama, aga liiga keeruliseks kisub siis ja vajadus nii suur ei ole. Iga vaheletopitud lisavidin tähendab ka kadusid ning jahutusvajadust, kuna tarbimist mul ikka on. Step up konverter on niikuinii, kuna videovalve läheb alla 11,8V lolliks.
Peab akude juurde ronima ja pealt lugema, milliseid pingeid soovitatakse. Süvatsükliga akudel õnneks kirjad peal, et mis ja kuidas.
Eile sai päeval suht mõõdutundetult päikese-särtsu kasutatud ja õhtuks ei jõudnud pinge 13,8V-st kaugemale. Mis avaldus selles, et hommikul, tund enne päikesetõusu, läks Narvat vaja. OK, nüüd teab piirid ära ja saab ise tarbimisega reguleerida. Päevgi läheb järjest pikemaks ja öö lühemaks.
Väike paneel seisab samuti jõude, peab selle töösse panema. Küll lisa-ampritele ka rakenduse leiab.

[ahtos]

Kunagi kuulsin soovitust kuidas aku eluiga pikendada,et tuleb umbes 20w pirniga aku täiesti tühjaks lasta ja siis madala voolutugevusega uuesti laadida ja korrata seda paar korda.Kas on sellel ka mingi tõepõhi või on NSR see jutt.

[aavu]

Kunagi kuulsin soovitust kuidas aku eluiga pikendada,et tuleb umbes 20w pirniga aku täiesti tühjaks lasta ja siis madala voolutugevusega uuesti laadida ja korrata seda paar korda.Kas on sellel ka mingi tõepõhi või on NSR see jutt.

Sama juttu kuulnud, et pidi mingil määral taastama sulfateerunud plaadid. Küll ei aita see purgi põhja vajunud ja plaate lühistava mudru vastu. Tänasel päeval pakitakse plaadid mingite restide vahele, mis takistavad sette vajumist põhja. Sulfateerumine omakorda tekkivat ülelaadimisest.

[karvik]

Kunagi kuulsin soovitust kuidas aku eluiga pikendada,et tuleb umbes 20w pirniga aku täiesti tühjaks lasta ja siis madala voolutugevusega uuesti laadida ja korrata seda paar korda.Kas on sellel ka mingi tõepõhi või on NSR see jutt.

Sama juttu kuulnud, et pidi mingil määral taastama sulfateerunud plaadid. Küll ei aita see purgi põhja vajunud ja plaate lühistava mudru vastu. Tänasel päeval pakitakse plaadid mingite restide vahele, mis takistavad sette vajumist põhja. Sulfateerumine omakorda tekkivat ülelaadimisest.

Seda tuleb siis teha sedapidi, et ei lase aku pinget liiga madalaks ja kohe peale tühjendamis tsüklit tuleks koheselt laadima hakata ja siis väikese vooluliste impulsidega. Sellisel viisil on võimalik sulfaati lagundada. EBays on neid saada desulfator nime all, aga kui hästi nad töötavad, ei tea.
Sulfateerumine tekib liiga madalast pingest. Ülelaadimine keedab vedeliku välja, aga taastuvenergia akudega tehakse aegajalt balantseerimis tsükleid kus laetakse akusi mõnda aega 15,5 voldiga. Sedasi saavad paremini laetud ka need purgid mis muidu kipusid teistest maha jääma.

[Basilio]

Akude treenimisest on minu mäletamist mööda juttu ka autode elektriseadmete raamatus. Selline asi täiesti olemas.
Vaatasin oma akude kirju.
Float charge - 13,6 - 13,8V 25*C juures
Cycle charge - 14,5 - 14,9V 25*C juures
Kui tühjaks neid lasta tohib, selle kohta ei midagi. Tegemist on geelakudega.
Seadistasin kontrolleri praegu nii:
Load off - 11,5V
Load on - 12,5V
PV off - 14,3V
Viimast pinget kõrgemale lasta ei julgenud, kärsatab veel midagi maha.
Pealegi olen laadimist jälgides märganud, et alates 14,0V-st edasi tõuseb pinge väga kiiresti. Laadimist seega enam ei toimu, vaid "moosi" keetmine.
Load off sai 11,5V peale isand Karviku soovituse järgi. Tehniliselt on võimalik akusid 10V või isegi 9V-ni lüpsta ja säilitada step up konverteri väljundis 12V. Aga see ei oleks vist teps mitte hea nende tervisele.
Kohese laadimisega on nii nagu on. Ega päikest alati võtta ole. Narva vooluga laadida aga suht mõttetu.
Kolmapäeva lõunast saadik, kui paneelid üles said, on nad kontrolleri andmetel praeguseks hetkeks tootnud 268 A/h ja tiksub jõudsalt juurde.
Hästi jämedalt rehkendades "teeb see pekis välja" 3,5kW/h mis omakorda maksab minu praeguse tariifi järgi umbes 50 senti. Nojah, pole just palju, aga kes kopkat ei kogu jne...

[omaenergia]

Nonii, tänane päike sai minu väiksest paneelist täna jagu. Klaas muutus ämblikuvõrguks Kusjuures Eestis pakutakse ka 100w paneeli 119eur tükk, kui rohkem osta lubati isegi mingit alet.

[Basilio]

Kusjuures Eestis pakutakse ka 100w paneeli 119eur tükk, kui rohkem osta lubati isegi mingit alet.

Kesse sellise hea hinnaga müüb?

[karvik]

Keegi http://www.päikesepaneelid.ee.

Seal on ka eesti kohta suht mõistliku hinnaga 1000/2000W modisiinus inverter saada.

Üks asi tuli meelde. Kui ksf Basilio paneeli kontroller on PWM, või mppt siis ei ole tal desulfaatimisega vaja vaeva näha. Nagunii laetakse impulsidega.

[Basilio]

Paneelide hinnad on tõesti heaks läinud! Saksas mõne paneeli hind küll parem, aga transport überkallis.
Inverterid aga liiga kallid, Hiinast tellida tuleb odavam. Isegi siis, kui toll verd imema hakkab.
Akude hind pani õhku ahmima. Kurat, mina maksin 38A/h geelaku eest komisjonipoes mingi 25 euri ja tipp-topp aku!

[omaenergia]

Vot jah, seda lehte ma mõtlesingi. Kirjutasin ka neile, et mis kahe paneeli hind kokku tuleks. Eks näis kas tuleb ka mingi vastus.

[autojuht]

Nonii, tänane päike sai minu väiksest paneelist täna jagu. Klaas muutus ämblikuvõrguks Kusjuures Eestis pakutakse ka 100w paneeli 119eur tükk, kui rohkem osta lubati isegi mingit alet.

Mismõttes päike sai jagu?

[karvik]

Nonii, tänane päike sai minu väiksest paneelist täna jagu. Klaas muutus ämblikuvõrguks Kusjuures Eestis pakutakse ka 100w paneeli 119eur tükk, kui rohkem osta lubati isegi mingit alet.

Mismõttes päike sai jagu?

Eks see on päikese ja tuule koostöö. Päike küpsetab klaasi kuumaks ja jahe tuul jahutab äkiliselt maha.

Targemad ehk oskavad öelda, palju peab olema tembivahe, et klaas puru läheks?

[autojuht]

Kas seda juhtub "odavate" paneelidega või ka kvaliteet toodega?

[Basilio]

Sellel ämblikuks läinud klaasiga paneeliga on midagi valesti.
Kui vähegi õigeid materjale kasutatud, ei tohiks midagi juhtuda.
Äkki on viga paigalduses? Paneeli alu-raam on küll üsna jäik, aga piisavalt kõva väänamise korral saab iga asja propellerisse. Klaas aga nii painduv ei ole...

[omaenergia]

See oli see väike ise valmistatud paneel jah. Klaas sai nii kinni, et ega tal väga mängimise ruumi polnud.Lõunaks oli see üldiselt nii kuum, et näppu enam vastu ei kannatanud panna. Samas väljas päris kõvad miinused olnud. Ja eks selle kiire jahtumisega ilmselt puruks läkski see klaas, kui päike pilvetaha kadus.

[karvik]

See oli see väike ise valmistatud paneel jah. Klaas sai nii kinni, et ega tal väga mängimise ruumi polnud.Lõunaks oli see üldiselt nii kuum, et näppu enam vastu ei kannatanud panna. Samas väljas päris kõvad miinused olnud. Ja eks selle kiire jahtumisega ilmselt puruks läkski see klaas, kui päike pilvetaha kadus.

Kui ta nii kuumaks läks, siis oli ikka väga tugev vendi puudulikus ja ma arvan, et purustas ta ikkagi järsk tembi muutus. Klaaskatte puhul aitaks tugevalt teie kiht klaasi.

Kihtplast paneeli vahekihti näpuga katsuda ei kannatanud kui ta töötas oma tsirkulatsiooniga. Plasti katsudes sõltus tuulest, aga üldiselt oli kergelt leige. Vendiga jahutas vahekiht niipalju, et oli halb katsuda, aga enam ei kõrvetanud. Sisenev temp sealjuures -8*C.