[overspeed]

Kandevõime ja püsivuse suurendamiseks soovitan paigaldada abivedrud ja kandurid, nii nagu GAZ-53`el. Samuti ka pikemad kammitsad. Neil kastiga 66´tel on ka abivedrud, et perse mööda maad ei lohiseks (suurenda pilte).

Seepärast ongi 66-l kandevöime 2330 kg ja 53-l (ja ka siis 3531-l) 4200 kg.

[Moto555]

Mida tähendab hädapärast võimsust pakkuv mootor?

Mootori vahetus vast on pigem küttekulu pärast aga õieti ja hästi käiv mootor võtab oluliselt vähem kütet.

Vints ja tross muidu oli ka mingi musta jubbe rasvase määrde sees vist oli see kahurimääre.

Mulle see masin meeldib

[overspeed]

...
Ma olen ise mõelnud, et miks sel masinal ei võiks olla kast ,mis ennast tyhjaks valab.

Asjatu lisakaal, raskuskeskme tõus ja võimalus autokest üle koormata.

G66 fenomen põhinebki heal tervikul - tummine veermik, hädapärast võimsust pakkuv mootor ja võimalikult kompaktne pealisehitus.

Igasugused mootorivahetused, paremad kabiinid ja raskemad pealisehitused hakkavad kohe allajäävaid komponente lammutama.

Ning autot ümber ehitatades jõuame varsti olukorrani, kus vanaisa pärandkirvel on kaks korda vahetatud tera ja kolm korda vart...

Lahendus lihtne: Ei olnud plaanis ega ole ka tulevikus plaanis oma G66-e originaalsust muuta.

Tuttaval oli kunagi töökojaga 66-s. Töökoda rasket rauda (töölauad ja -riistad) täis, vedrud olid lisad nagu 53-l. Tagasilt ei pidanud vasta maastikul, vist löikas satelliithammasrattal poldid pooleks. Ta muidugi pani sinna karmimad poldid (vist mingi mootori väntvölli laagrite poldid), sest masinat oli sellisena vaja ja söit jätkus. Kas ta miskit muud sääl veel ringi tegi, et veermik vasta peaks koormusele, ei mäleta. Motamees vöibolla mäletab.

[v6sa]

Mida tähendab hädapärast võimsust pakkuv mootor?
...

Suudab seda kerget konstruktsiooni liigutada nii, et jõuülekanne kestab. Kui moto on heasti kokku laotud korralikest tükkidest, siis suudab mõningast pöördemomentigi toota.

Väheks jääb alati, lihtsalt tehase kompott on talutav (sestap ka sõna "hädapärast")

---

Lahendus lihtne: Ei olnud plaanis ega ole ka tulevikus plaanis oma G66-e originaalsust muuta.
...

[motamees]

... Kas ta miskit muud sääl veel ringi tegi, et veermik vasta peaks koormusele, ei mäleta. Motamees vöibolla mäletab.

Tegelikult oli see masin vanaisa pärandkirve moodi. Issanda päike läheb ennem looja, kui ma kõik need "koerustükid" jõuan üles lugaeda, mis seal masina kallal olid tehtud. Kui ta teise uue 66 töökoja alla sai, ehitas ta seda ennem ilmatu aja. Siis alles tõstis kongi ümber.

...Ning autot ümber ehitatades jõuame varsti olukorrani, kus vanaisa pärandkirvel on kaks korda vahetatud tera ja kolm korda vart...

[Külahull]

Palju mootoril surveaste on? Mul on samalt oksjonilt ostetud asi ja olen kindel, et keegi pole midagi parendanud ja surveaste sooja mootoriga on esimeses silindris 8,8 , teises 9,8 ja kõik ülejäänud on 10,0. Kuna Gaz tehasel on olnud plokikaani erinevate surveastmetega suht palju, siis eksportvariant on vist vähe võimsam tehtud. Kütusekulu on ka umbes 20l sajale.

[Daff]

Surveastet Sa mõõta ei saa. See on arvutuslik väärtus mis saadakse Ü.S.S. ja A.S.S. suhtena. Näitab, mitu korda väheneb silindri ruumala kolvi liikumisel alumisest- ülemisse surnud seisu. See mida Sina mõõdad on silindri surve ehk kompressioon. Surveaste aga on ZMZ-53 mootoril 6,7 ja sama näitaja on ka ZMZ-66 mootoril. Tšaikal, mis on ka ZMZ mootor, aga hoopis teisest puust , on surveaste 8,5.

_________________________________________________________________________________________________________________________

Erineva surveastmega neid eriti palju polnud, kui üldse oli. Uuema põlvkonna ZMZ-513.10 mootoril on juba tõstetud seda väärtust 7,6 ni. Need mootorid leidsid ka kasutamist 66 peal aga kahtlane kas nende osi eestis leidub. Küll on erinevus põlemiskambri kujus ZMZ-53 ja ZMZ -66 mootori vahel. 66 mootoril on pööriskambriga põlemiskamber. Veel on 66 plokikaanel sisselaskeklapp 3mm. suurem kui 53 mootoril, ning originaal 66 kolvid on ilma paisumispiluta ja ainuke mootor ZMZ toodangust mis kandis kvaliteedimärki.

[overspeed]

Silindrite survet pole möötnud, küttekulu oli maanteel 30, metsas pole möötnud kuna pole ka mötet.
Pole mootoril klapipilusidki kontrollinud, töötab kenasti, kuigi südamerahulduseks tahaks üle kontrollida.

---

Leidsin aku laadimisele lihtsa lahenduse. Kuna masinaid on rohkem kui 1, siis tuleb aegajalt ju nende akusid turgutada, kipuvad köik ununema sest tüütu on neid maha keerata ja laadima viia. 66-l on see veel köige tüütum, sest pikki otsi ma temaga ei söida, seega aku vajab kindlasti aastas korra laadimist. Mahavötmiseks on vaja kabiin ülesse tösta, akukate eemaldada ja siis ennast nikastades aku minema vedada. Eriti vöimatu on akut maha saada, kui masin on "peadpidi" kuuri all ja kabiini töstmine mittevöimalik ning aku nii tühi et käima ei saa. Näiteks nii:



Seepärast plaanin installeerida aku laadimiseks statsionaarse juhtme laadimispistikuga. Et lihtsalt viin akulaadija masina juurda ja ühendan pistikuga.

Sellise:

   

Sellisele laadijale:

   

[Veteran]

Akulaadijat ei pea ju tingimata akuklemmi külge ühendama. Leiad " pluss" poolusega ühenduses oleva klemmi ja teine laadija ots massi- elementaarne! Iseasi kui tarvis akuhappe tihedust mõõta, taset kontrollida või vett lisada.

[hulgus]

...
Leidsin aku laadimisele lihtsa lahenduse. Kuna masinaid on rohkem kui 1, siis tuleb aegajalt ju nende akusid turgutada, kipuvad köik ununema sest tüütu on neid maha keerata ja laadima viia. 66-l on see veel köige tüütum, sest pikki otsi ma temaga ei söida, seega aku vajab kindlasti aastas korra laadimist.
...

Õnneseen, kui vaid korra aastas.
Mina sõidan ühe autoga vaid korra aastas vean akusid (2tk) tuppa korra kuus et järellaadida. Ilma lisalaadimiseta on võimalus uued akud (2x100€) osta iga aasta järel. praegu on parim tulem 5 aastat. Hobiauto värk.
Väike näide algajast autoomanikust, kes igapäevaselt sõidab pika vahega 2x1km kooli ja tagasi. Sellise kasutuse juures on akud näljas juba nädalaga, selle 10 minutiga ei jõua akusse suurt midagi ja ilma järellaadimiseta on probleem kiire tulema.

[overspeed]

Akulaadijat ei pea ju tingimata akuklemmi külge ühendama. Leiad " pluss" poolusega ühenduses oleva klemmi ja teine laadija ots massi- elementaarne! Iseasi kui tarvis akuhappe tihedust mõõta, taset kontrollida või vett lisada.

Saab ka nii ja nii ka soovitati, kuid tahan "viisakamalt" seda teostada. Pealegi olen liialt kartlik, et kui koer öues ellel ajal peaks juhtmete vastu minema siis ajab pluss klambri lahti ja see kuskile massi vastu lühisesse läheb.

Tihedust mööta, taset kantrollida ja vett lisada pole enam vaja. Seda tüüpi aku sai otsa, uus on kinnine.

[overspeed]

Ilmnes üks huvitav omadus ... vöi siis viga. Läksin masinaga metsa. Masin jäi ööseks sinna, kuna järgmine päev oli siis plaanis esimese asjana esimene koorem ära viia. Tutkit, masin käima jälle ei läinud, mitte elektroonika pärast, vaid too vana kala et starter mootorit üldse ringi ei aja, teeb vaid klöpsu. Kohe kahtlustasin, et jälle aku nii tühi nagu eelmisel korral kui nii tegi ? Laadijani ikka eriti pikk maa nüüd minna. Aga ei. Lihtsalt oli mingi halb asend mootoril. Piisas vaid mootori möne kraadisest pööramisest kui köik toimis nagu valatult taas. Seekord keerasime küll heebliga kapoti alt, kuid hiljem tulin alles ideele, et kui peaks taas selline vale koht sattuma, siis kabiini tagaseinal on ju mootori vänt kohe olemas, millega see paar kraadi teha pööret.
Tundub, et statistiliselt korra aastas vöi harvem satub selline olukord tulema nagu ülalpool kirjeldatud.

[Külahull]

Mul on ka olnud sellist asja kaks korda. Aitab kabiini ülestõstmine ja uuesti allatõmbamine. Sellise asja juhtumine on küll nagu loto jackpot, kuid siiski võimalik, lihtsam on ka näiteks starteri koputamine haamrivarrega. Kust sa 66 originaalvända said?

[overspeed]

Vänt oli kabiinis kaasas, kui ostsin.

[zazik]

Mul on omal ka mitme erineva liikuriga sarnast starteri jama juhtunud. Mina kahtlustan seost lumes müttamisega enne masina seismajätmist.
Kui kapoti all lund rohkem on, siis saavad starter ja jutud märjaks. Jääb masin seisma, külmub ära, läheb mingi niiskus kuhugi vahele ja hakkab takistama vms. Seni on alati aidanud starteri pihta koputamine.

[diesel]

vene kroonus oli mul ühel masinal ka sama häda. ja täitsa igapäevane. kuna vända käbisse pistmine ja väikse nõksu keeramine oli lihtne, siis muid sisteeme ei katsetand, pealegi see keeramine aitas alati.

[kytz]

Sama asi ka minul ZIL-131 ga, eriti kui on pikemat aega seisnud. Ise kahtlustan halba ühendust tõberelee juures. Katsetused on andnud ka sellise tulemuse, et mitmekordsel starteri rakendamisel võtab järgi. Minupoolne etteaste metsaveost lingil http://www.youtube.com/watch?v=60WeguIkbZ8

[jürimees]

Oli sama sümptom ka UAZ il (starteri lülitamisel, eriti peale seismist ja ka külma ilmaga sageli ainult plõks- võttis taha ainult tõmberelee starterit ringi ajamata). Esialgu aitas, kui ühendasin korraks starteri peal kruvika või millegi sarnasega omavahel kõik klemmid. Seejärel käivitus juba võtmest. Aja jooksul probleem ainult süvenes. Starteri lahkamisel ei leidnud muud viga kui suht kulunud starteri puksid. Vahetasin viimased ära ja nüüd juba teist talve probleemi ei ole.

[hillar2]

Sama asi ka minul ZIL-131 ga, eriti kui on pikemat aega seisnud. Ise kahtlustan halba ühendust tõberelee juures. Katsetused on andnud ka sellise tulemuse, et mitmekordsel starteri rakendamisel võtab järgi. Minupoolne etteaste metsaveost lingil http://www.youtube.com/watch?v=60WeguIkbZ8

Ma ei oleks sealt üles läinud kaheteljelise haagise ja russiga.

[IIIFFFAR]

Sama asi ka minul ZIL-131 ga, eriti kui on pikemat aega seisnud. Ise kahtlustan halba ühendust tõberelee juures. Katsetused on andnud ka sellise tulemuse, et mitmekordsel starteri rakendamisel võtab järgi. Minupoolne etteaste metsaveost lingil http://www.youtube.com/watch?v=60WeguIkbZ8

Ma ei oleks sealt üles läinud kaheteljelise haagise ja russiga.

6x6=36
8x2=16
Sory 8x4=24
Ikka jääb kolmandik puudu..