Kombainid Eestis

Rohelise Jenissei kohta küsimusi.
Kas Jenisseiga võetakse vilja ringiratast nagu Nivaga - seal oli vist heedri juures mingi keps, mis tükkis ummistuma, kui esimest siilu lõikad?
Palju kütusekuluks võiks arvestada? Paak on vist 250 liitrit, kas selle sööb 12 tunniga ära?
Kaht värvi on liikvel Eestis - roheline ja punane. Punasel on kitsam tagasild, mistõttu läbivus kehvem. Kas on veel tehnilisi erinevusi on üks halvem, parem? Mitme hektari koristamiseks on selline kombain optimaalne?
Küsin, sest üks vana pakub oma rohelist Jenisseid müüa.
Vasta

Katsun vastata hillar 2 küsimustele . Kombainide liiguvad põllul kas ringikujulise või 2 tööee liikumiskeemi järgi.Ringikujulist liikumisviisi kasutatakse väikestel või väga ebakorrapärase kujuga põldudel. Suured põllud jagatakse tööeedeks ning koristatakse nii et kombainid sõidavad vaheldumisi 1 ja teisel tööeel. Nii et mitte kombaini heedri ehitusest vaid põllu kujust ja suurusest sõltub see milline kombainide liikumisskeem viljakoristuseks valitakse. ----------- Eestis on levinud rohelised valge või punase heedriga ENICEI -1200H olid olid tootmises 1986-90 . Aastast 1991 muutus värv punaseks ning nendel oli modifitseeritud heeder nagu hilisemal 90-nendate nivalgi ning kabiini oli paigutatud algeline kompuuter mis näitas trumlipöördeid ja muid tehnilisi parameetreid. Tagasilda ja muid agregaate oli ka mõningal määral täiustatud . Eestisse toodi neid punaseid kombaine viimati 1994 või 95 aastal ning nende seas olid ka mõned täisroomik kombainid ENICEI-1200P.Üheksakümmnendate lõpus ja uuel sajandil toodetud sinivalgeid sama tüüpi kombaine pole eestise ostetud.---- Samas need müügis olnud enicei kombainid on oma 20 lõikust töötanud ning ega palju töö ressurssi neil enam järel pole.Aga no kuni 50 hektari koristamisega saab selline kombain hakkama küll. Rohkema pinna puhul on kasulik osta ikka mõni uuem lääne kombain.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                       


NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

Asi on veidi keerulisem. Nimelt rohelised on eranditult kõik kahe peksutrumliga ja hüdraulilise veoga. Margiks 1200-H
Punased on reeglina ühe trumliga. Lisaks Niva sillad, rattad ja jõuülekanne. Ainult Jenissei kest. Margiks 1200-I
On ka puna-valgeid mis on samuti 1200-H Nendel on see uuem ja raskem heeder.
Mis puutub põllul liikumist, siis hüdro veoga on see oluliselt lihtsam ja mugavam. tagurda või iga riba otsas. Heedrile kepsu alla keevitatakse kohe tald, mis kaitseb kepsu.
Loomulikult on ka roomikutega, mida on näha üliharva. Margiks 1200-P
Vasta

Üks roomikutega Jenisei peaks veel Umbusis olema. Vähemalt eelmine aasta oli. Jutu järgi pidi omanik igal aastal sellega ka miskit seal toimetama. Kui tõsi see on, ei tea, aga näinud olen seda seal korduvalt.

Almost Again
Vasta

Kuna kombaine lapsena ainult aia taga olnud põllul töötamas olen näinud, siis loll küsimus - palju koguneb ühe hooajaga töötunde? Küsimus ajendatud sellest, et mainiti 50 hektarit hooajaga ja 20 aastat täieliku amortisatsioonini.

Edit!
Mingit uuemat lääne kombaini sai mingit TV saatest mõni aeg tagasi nähtud ja see tõesti lausa kihutas põllul. Seega küsin just vene masinate kohta.
Vasta

Viimatistest aruteludest küll veidi mööda, aga eelmine neljapäev käisin Antsla läheduses põllurulle toomas ja seal peremees pakkus müügiks minu silmale seni korralikeimat kombaini Niva SKP-5M? (selles M-is võin eksida, enam ei mäleta ja ekspert ei ole). Aga masin oli välimuselt ikka väga väga kena, originaalne oranzikas toon ja hall kabiin.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(27-05-2013, 23:24 PM)Alts Kirjutas:  Kuna kombaine lapsena ainult aia taga olnud põllul töötamas olen näinud, siis loll küsimus - palju koguneb ühe hooajaga töötunde? Küsimus ajendatud sellest, et mainiti 50 hektarit hooajaga ja 20 aastat täieliku amortisatsioonini.

Edit!
Mingit uuemat lääne kombaini sai mingit TV saatest mõni aeg tagasi nähtud ja see tõesti lausa kihutas põllul. Seega küsin just vene masinate kohta.

Vene tehnika puhul on küsimus selles, kui palju on vaja. Reeglina tiksub esskaa või donn mõnekümne hektari (kuni saja) pärast ja need saab nüsitud paarikümne tunniga. Remonditundide kogus sõltub kasutaja hoolikusest - hooliaks mees saab mõnega hakkama, "tegijal" võib "juhtumiste" kõrvaldamiseks kuluda kordades lõikeajast enam. Ning siis reeglina parimat koristusilma - egas masin seistes katki lähe.

Võrdluseks: praegu saab üks 9meetrine jagu umbes 1 kha ja julgemad mehed lasevad ka teist tuhandet. Arvestades meie sügise märga lõppu ja kroonilist töödega hilinemist, on see riski peale minek. Üldiselt loetakse mõistlikkuse piiriks 100 ha lõikelaiuse meetrile.

Mis tundides teeb 400+.
Vasta

Se mingi ise aretatud? Või tuligi tehasest sellisena? Se ratas seal taga paneb arvama, et ise aretatud...


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Suurim ralli tulemuste andmebaas: http://www.ewrc-results.com
Vasta

Vaata rc foorumist vanemaid lehekülgi.Seal palju pilte poolroomik käiguosaga kombainidest ja need ikka tehasetoodang.Näit see lehekülg.
http://rcforum.ru/showthread.php?t=25404&page=100
Vasta

Nüüdsed lapsed pole töötavaid NL kombaine lähemalt näinud ja seepärast küsivad tõsimeeli naljakaid asju. Too poolroomikkombain on äsja pneumoratta asendanud kombainiga kaasa tulnud poolroomikkäiguosaga. Aega kulus selleks pool päeva, kui autotõstuk käepärast. Kui ikka nädala vihma valas, olid edasi just sellise käiguosaga masinatega põldu võimalik võtta.
Vasta

Oli vist aasta 1978, kui terve sügis valas vihma.Osa viljapõlde oli vee all nii,et pardid ujusid seal rõõmsalt ja nokkisid teri.Õnneks ei olnud poolroomikuid veel vanarauda viidud ja paaripäevase pusimise tulemusena sai need kolmele majandi SKP-5-le alla monteeritud.Tagasild kippus ikkagi teljeni porisse ära vajuma ning selle vältimiseks tuli selle alla plaat nagu üks suur ja lai suusk ehitada.
Kõik põllud õnnestus meil sel moel üle käia, kuigi tol sügisel jäi Eestis vist 25 % vilja koristamata.
Olen mõelnud, et kui selline sügis peaks korduma, et mida suudavad tänapäeva paarkümmend tonni kaaluvad kombainid pehmetel ja üleujutatud põldudel teha.Ja mida teha siis, kui selline kolakas raamini mudasse kinni jääb.Meenub, et kui üks Kolos kapitaalselt savises mülkas kinni oli, sai selle kätte ainult Jossi abil, aga roomikmasinad on nüüd ainult ehitusfirmadel.
Vasta

Eks Kolos ole lahja pinnalpüsija ka. Viimatise märja sügise ajal oli pikk tross 75-l sabas ning kombainidele sai konksud jäädavalt külge keevitatud, sabast tõmbamiseks. Naaberkülas sai Niva endale alla põõõsastest ülesotsitud poolroomikud. Ühtlasi otsiti ka üks täisroomik üles - kuigi see jäigi plaaniks "B".

Lääne nelikveolised vist nii hullusti ei vaju sisse - v.a. muidugi kitsaste rehvidega masinad - see aga rohkem suurfarmerite öelda, mis ja kuidas Smile

Vintsiga peaks ka saama, kui tõmbejõudu piisavalt ja küllap ankurdamiseks ka midagi leiab... Mu pool sai eelmine kevad kündjaid välja vintsida - oli tavaline nähe, et traktori oli sillataladeni sees koos adraga - kõik tulid välja. Kui üks vints jääb lahjaks, tuleb võimsam hankida.
Vasta

Üldiselt lääne kombainid on mõnevõrra parema püsivusega emakesel maal. Ja kui olukord läheb hapuks, siis tagurpidikäik on võlusõna, mis toimib pehmest kohast eemaldumisel väga hästi. Nii lihtsalt on, tagurpidi tuleb praktiliselt igast urkast välja. Eks muidugi on juhuseid, et emake maa neelab kombaini vähe tõsisemalt endasse...

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

1978a võeti kartuleid ka T-74 ja kultivaatoriga aga kauaks seda pidu ei olnud, uppus see ka ära. Kombainid olid igal pool sees, aretati pika toruga T-150 tagant lükkama aga alati ei aidanud seegi. Nii vesist aastat pole hiljem küll olnud.
Vasta

Mäletan, kui vanem majandi kombainer rääkis kuidas nad sakslastega (E516B) vilja võtsid. Maa oli nii märg, et koguaeg kinni. Ja leiti lahendus. Tehti vastav eelik, mis visati siis kombainile ette ja selle ette omakorda Kirovets. Vist käis ette, täpselt pole jutt meeles. Aga nii oli ühel aastal majandis vilja võetud. Eelmine aasta sai uuema otsa Claasi (Lexion 670) alt vilja veetud ja ega sellelgi paremini läinud. Rööpad olid kohati sellised, et kisub tuuliku alt kõveraks. Sügisel rööpad vett täis, siis oli veel neid eriti põnev künda.

Almost Again
Vasta

Meenub ka miskit sellest 1978 sügisest.Meie talu kõrval oli samuti viljapõld lausvee all.Mõnes madalamas kohas vaat et tuleb vesi üle kummikuserva.
Kõrgemate kohtade pealt üritati vilja võtta aga miskit sellest välja ei tulnud.Nigu kombain teelt põllule keeras nii sinna ta sisse vajus.Selgelt veel meeles suured rööpad tee ääres.
Pilte tol ajal kahjuks veel ei teindSad Aga mõned pildid hilisemast ajast.
Tartumaa Soosilla 1982
[Pilt: IMG_46%2520Tartumaa%2520Soosilla.jpg?gl=EE]
Nõo sovhoosi viljakoristus Tartumaa Soosilla 1987
[Pilt: IMG_265%2520Tartumaa%2520Soosilla%25201987.jpg?gl=EE]
[Pilt: IMG_266%2520Tartumaa%2520Soosilla%25201987.jpg?gl=EE]
[Pilt: IMG_267%2520Tartumaa%2520Soosilla%25201987.jpg?gl=EE]
See pilt nagu vene muinasjutust kus taat,eit,koer,kass ja hiir naerist maa seest välja sikutasidSmile
[Pilt: IMG_268%2520See%2520pilt%2520nagu%2520ve....jpg?gl=EE]
[Pilt: IMG_269%2520Tartumaa%2520Soosilla%25201987.jpg?gl=EE]
[Pilt: IMG_275%2520Tartumaa%2520Soosilla%25201987.jpg?gl=EE]

Vot kuulsin kunagi veel sihukest juttu Doni-de kohta.Kardeti et need upuvad kohe meie pehmetel põldudel ära kuna palju raskemad.Tegelikkuses aga oli hoopis teisiti.Doni-l palju laiemad rehvid ja uppumise asemel tõmbas pigem kinnijäänud Niva väljaBig Grin
Vasta

(29-05-2013, 21:20 PM)krossifänn Kirjutas:  ....
Doni-l palju laiemad rehvid ja uppumise asemel tõmbas pigem kinnijäänud Niva väljaBig Grin

Ning radiaalid, mis taluvad väiksemat töörõhku samal kiirusel. Samal põhjusel püsivad ka Lääne kombainid paremini pinnal.

Samas - vee peal ei püsi miski.
Vasta

Proovin mälusoppidest välja urgitseda loo kombainist, millist ilmselt ei leidu enam Eestimaal ega vist ka tervel maakeral.Eelnevalt otsisin pilte sellest imemasinast, kuid leidsin vaid ühe ähmase ajaleheartikli.
Lugu ise siis selline.1968.a.suvel olin põllumasinate praktikal.Sai töötadud erinevatel traktoritel, veetud GAZ-93 kalluriga kruusa ja sügisel ootas ees kombaineri amet.Ühel järjekordsel vihmasel päeval patsutas peamehaanik Jaan, kes üksiti oli praktikajuhendaja, õlale ja sõnas"No nii, tudengpoiss - näita mis sa õppinud oled.Vaata, seal aianurgas on roomikutega kombain ja kuna sügis tõotab tulla märg ja vihmane, aja sellellele elu sisse."
Olin seda tanki moodi elukat ennemgi uurinud, kuid nüüd seisis ees tema ihu ja hinge täpsem tundmaõppimine.Tegu oli SKG-4-ga, mida tehti vesistel pindadel riisi koristamiseks, kuid mõned nendest toodi ka Eestisse.Masin oli oma esimesel eluaastal vist isegi pisut töötanud, kuna aga keegi sellega mässata ei tahtnud, siis jumal teab mitu aastat aianurgas looduse meelevallas seisnud.Erinevused tavalise SK-4-ga olid järgmised:
rataste asemel pikad siledate kilpidega roomikud, umbes sellised,nagu "piiluks" kutsutud ekskavaatoril
rooli asemel juhtkangid nagu "natil"
peksutrumleid kaks, kusjuures esimene nendest tihvttrummel
lõikusmasin tundus tolle aja kohta üüratult lai - vast oma 5 meetrit
Eks väiksemaid erinevusi oli veelgi, aga kes neid enam mäletab.
Aja jooksul oli teda tublisti rüüstatud, kuid kuna SK-4 jupid enamuses sobisid, saabus paari nädala töö tulemusena see päev, mil mootor turtsudes ja halli tossu välja sülitades käivitus ja toimus esimene proovisõit.Roomikute hirmsa krigina saatel liikus küll edasi ja tagasi, kuid ei pööranud kummalegi poole.Kirjandust, millest asja uurida loomulikult polnud säilinud ja seepärast sai ette võetud käik EPA põllumasinate kateedrisse.Suvine aeg - kõik dotsendid ja õppejõud puhkusel, kuid lahke sekretärineinu lubas mõninga moosimise peale mind plakateid uurima.Ja ennäe imet - värviline plakat SKG- 4 kohta täitsa olemas.Sai siis sellest spikreid tehtud ja koju tagasi pööramismehanismi reguleerima.Tegelikult oli asi lihtsam, sest hoovad ja muud vidinad olid kinni roostetanud, need tuli puhastada, õlitada, pisut reguleerida ning asi hakkas toimima.
Niiviisi saabus esimene lõikuspäev.Kuna põld oli töökojast vast 10 km kaugemal, olid selleks ajaks kui mina sinna kolistasin teised kombainid juba mitu ringi teinud.Nii, kui nina rukkisse pistsin, olid trumlid kohe nätaki kinni.Oma paar tundi kulus nende lahtikangutamisele ja kui hästi ettevaatlikult uuesti proovisin kordus sama asi kohe uuesti.Üks vanem kolleg tuli appi ja andis hüva nõu, et tagumine trummel tuleb eesmisest tunduvalt kiiremini pöörlema panna.See aga osutus võimatuks, sest trumlite rihmaseibid olid võllidele kapitaalselt kinni roostetanud ja põllul polnud mingi valemiga neid võimalik liikuma saada.Seega kolla-kolla 10 km töökoja juurde tagasi ja terve järgmine päev kulus nende seibide kuumutamisele, leotamisele.Kui kolmandal päeval uuesti teiste juurde põllule jõudsin, oli rukis lõigatud ja odrapõllul läks töö nagu lepase reega.
Aga tegelikult oli see minu esimene kombaineriamet üks suur häda ja viletsus.Põllud olid tol ajal sügavaid künnikraave täis ning see hirmlai lõikusmasin sõitis madalast viljast vahel lihtsalt üle, vahel aga kündis mulda heedrile.Lisaks olid kivid enamuses koristamata ja kes neid nii laia lõikusmasina puhul jälgida jõudis, mistõttu purunesid kaksikteo sõrmed ja esimese trumli tihvtid.Põllu otstel pööramine vajas edasi - tagasi manööverdamist ning seetõttu tegid rataskombainid iga paari ringi järel mulle ringiga sisse.Igasuguseid rikkeid ja purunemisi oli massiliselt ning kogu sügise kestel sai vast ainult 20 - 30 ha tehtud.
Minuteada oli see aasta ainus,mil see kombain viljas käis.Mõned aastad seisis ta veel nukralt aianurgas, kuni rüüstati kapitaalselt ja lõigati vanarauaks.
Vasta

http://land-tech2.narod.ru/skg-4.jpg

See???
Vasta

(31-05-2013, 09:57 AM)Alts Kirjutas:  http://land-tech2.narod.ru/skg-4.jpg

See???
Just täpselt seesamune ja see pilt oli ka ainuke, mille leidsin.Juures oli veel lühike ajaleheartikkel.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 10 külali(st)ne