5 X TALUPOJA iseliikuv šassiitraktor ДВСШ -16 1959 a.

Unimogi piduri võimendi käib ka sama traadi süsteemiga kokku. Lahti tegime nii, et panime pidurivõimendi korpuse kruustangide vahele ja siis kullinokkadega võtsime traadi otsast kinni ja hakkasime haamriga kullinokkasid peksma, et traati välja tõmmata. Koguaeg traat murdus ära ja lõpus saime alles aru, et lihtsamini tuleb nii kui korpust keerad. Polnud isegi roostes ja me tampisime seda lahti nagu lollakad. Kokku läks kergelt, lihtsalt korpust keerates. Big Grin Big Grin Big Grin
Vasta

Mu oma 16-l lekib veidi samasugune silinder aga hullu heina niitmist pole ja seega ei sega, korralikumad upitavad edukalt kasti püsti.
Viimane kord su iseliikuvat vaadetes tuli küll tunne et mu oma on kuusakoski kaup Big Grin
Sul nii korralik ja puha!!!!
EDU

Veel pole maha löödud
Vasta

(22-06-2013, 00:54 AM)JaakH Kirjutas:  ...
Sul nii korralik ja puha!!!!
EDU

See on vaid tahtmises kinni. Seda aga austet Talupojal näikse jätkuvat.Cool
Vasta

Ilus heina-aeg ja niita nagu lustipiduBig Grin
Sai siin siis oma heinad niidetud ja remonti tehtud igapäev. Põhiliselt siis ikka vikati ümber. Terade vahetus ja ka muud asjad käivad kõik niitmise juurde. Palavus muidugi tahab hinge seest välja ajada aga noh,kavalusega sai asja kallal oldud ja keset päeva hoidsin rohkem varju. Sai ka noa otsaga joogivee sisse keedusoola lisatud....vana nõks juba. Tegelt oleks soolasilk ka asja ära ajanud aga kust see mulk siin ikka seda silku saab..... hapupiima oleks ka tahtnud aga lehmapiima pole juba tükk aega saanud.....Sad Poepiim ei ole ju muud,kui lüpsimasina pesuvesi..... seda on joodud küll aga hapendamisest ei tule miskit väljaBig Grin
Küttepumbaga on siis ikkagi nii,et tuleb korra stendi pista,sest kipub minema lõhkuma. Mitte alati aga allamäge minnes ja tühikäigul vahetevahel....mingi segadus nende vedrudega on. Ja saigi pump traktorilt maha võetud. Asemele pistsin järjekorrast järgmise. Sellel oli aga see häda,et plunžripaarid andsid ainult 300 atsi välja. Käimasaamisega oli raskusi .Võtsin siis riiulist paremad ja vahetasin ära. Tulemus läks paremaks,kuid pidin süütenurka muutma,kuna läks varasemaks. Veel oli üllatus,et üks pihustiseib oli ära kärsanud ja pihusti mutri vindivahe päris kinni tagitanud. Otsast olin ka ilma,kuna kõik kinni põlenud. Huvitav oli veel see,et vana pumbaga töötasid ilusti kõik pihustid. Niipea kui sai teised paremad plunžripaarid asemele,kohe lakkas üks töötamast.... saa siin aru. Kütet keerasin ka juurde. Nüüd aga uus häda,et ei saa pöördeid üles. Pean jälle vedrule seibe alla lööma,sest kõrva järgi vast 200-300 pööret oleks nagu puudu ja heinaniitmise juures oleks vaja,et vikat pisut hoogsamalt toimetaks. Teepeal sõites ka jama,ei jõua kuidagi hoogu sisse võtta. Kipub ära koolema. Sirgel või siis allamäge sõites on minek kiirem aga jõudu jääb puudu. Must suits kipub korstnast tulema. Eks ma esialgu katsun vedrude lisamisega tegeleda ja siis näeb mis edasi saab. Ja see jutt,et külamehel riiulis töötav pump.....ei vastanud ka seekord tõele.
Vasta

No täna siin otsisin andmeid ühe karburaatori kohta ja lõpuks jõudsin siis välja sellisele aadressile:

http://www.traktora.org/?id=195

Ja tänu sellele sai vastuse ühele põletavale küsimusele paari aasta tagusest ajast..... Nimelt käigukastis oli paremal pool üleval käigukahvlite aukude sees veel mingid kanalid ja kahtlustasin tollal,et mingi kahvlivõllide fikseerimise süsteem võik seal siis olla. Ja nüüd siis võib asja lugeda avastatuks.... -nii ongi! Seal on lihtsalt sees üks kuul mis siis on paraja mõõduga ja ei lase ühte käiku sisselülitades teisel samal ajal sisse minna. Tundub,et meistrimehed on kolhoosiaegadel saatnud selle kuuli metsa.........ja elanud töö -ja remondiküllaseid päevi...Big Grin Vanasti oli kogu aeg jama,et kui esimest käiku sai sisse lülitatud,läks ka tigukäik sisse ja oligi jokk.....sellepärast on tigukäik mul lausa kinni keevitatud ja sedasi olen asja kontrolli all hoidnud.... nüüd siis peaks mõne vana kulunud laagri laiali lööma ja proovima seda kuuli õigesse kohta paigutada..... aga muidugi see on suur töö ja selleks tuleks käigukasti kaan maha võtta, kahvlivõllid ka maha või siis vähemalt august välja venitama......läheks aega katsetamise ja muu peale niipalju,et hetkel ei näe mõtet asja ette võtta. Pigem siis hoopis oodata,kuni mõni jamps tuleb ja kuskil vaja remonti teha....
Teine rõõmus uudis on,et samalt leheküljelt sain teada oma traktori mootori õige margi......Big Grin Ei olnudki see D-30 vaid --------DV-16 . Mulle ei olnud see ennem muidugi teadmata aga noh nüüd on siis asi kindel ja teada.

http://www.traktora.org/?id=340

Oh üllatust üllatust...... Ja mootori D-30 kohta ikka ei ole saanud targemaks. Vikipeedia annab selle kohta hoopis välja,et lennuki mootori mark.....Big Grin Aga see ei lähe mitte......
Vanemate traktorite omanikel tasuks siis ka neid lehekülgi uurida,sest vajalikku infot on küllaga.
Vasta

Krt!!! Oled ikka üks Uskmatu Toomas. Kui Sul ükskord kast laiali oli, siis mida ma selle kuuli kohta rääkisin!

Tervitab Veteran.
Vasta

(25-07-2013, 09:36 AM)Veteran Kirjutas:  Krt!!! Oled ikka üks Uskmatu Toomas. Kui Sul ükskord kast laiali oli, siis mida ma selle kuuli kohta rääkisin!
No ma arvasin ka ise tookord,et kuul läheb sinna aga surmkindlalt polnud ju asi kindel ,et kuidas asi välja näeb,seega läks vanaviisi edasi. Nüüd aga on tõestus olemas. Samas on ka praegu teadmata kuuli läbimõõt ja arvatavasti tuleb ka miskit ümber teha,kuna kahvlivõllid on üle keevitatud ehk taastatud ja kuuli kohad kas teise kohta liikunud mingil määral. Asi pole nii lihtne,et kohe laksti viskad sisse ja ongi valmis.... Asi tahab pusimist.
Vasta

Tunnen huvi,kas kellegil on ka T-16 lattniiduk. Nimelt oleks vaja teada saada,et mitme hambaga on ülemine vedav ketihammasratas originaalis. Nimelt sai kunagi enda masinale tehtud suvalisest kättejuhtuvast hammasrattast. Olen täheldanud seda,et liiga palju lendab vikateid pooleks....ja just kanna juurest. Võibolla liiga kiire ülekanne. Veel on paigaldatud hobuniidumasina hooratas. Viga võib ka olla selles,sest hobumasina vikati laius ka teine ja puukepsuga. Minu masinal rauast keps. Kas need raskused pole paigas või ülekanne kiire,selles on hetkel küsimus. Muud vead välistatud. Seega paluks sellise niidumassina omanikel korraks vaadata hammasratta suurust. Suured tänud igaljuhul!
Vasta

Olen T-16-ga niitnud originaal niidukiga. JVV otsas olev hammasratas oli vahetatud suurema vastu, sest originaaliga jäi vikati kiirus tunduvalt alla rihmaga masinatele. Suuremaga sai peaaegu sama kiiruse kätte. Paned vikati aeglasemalt liikuma, pead ka madalama käiguga tööd tegema.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Jäi mainimata veel,et kasutan ka hobumasina kandasid mis on munaga... Need võivad olla ka veel eelmise vabariigi aegsed.Wink Aga mida ma veel teinud olen-käian murdunud koha pealt needi ja ka osa rootsust viltu ära ehk siis faasin ja keevitan elektroodiga larinal kinni. Keevitan tugevama vooluga nii et läheb täiesti punaseks. Siis ajan kähku õigeks ja pärast puurin sama kohapeale uue neediaugu. Täiesti süüdimatult olen ka tera keevitusega rootsu külge kokku lasknud. Sest kaotada pole miskit. Selline vikat on teinekord isegi hektari ära niitnud ja kahjuks lendab jälle sama koha pealt pooleks. Nüüd täna aga tegin vahelduseks nii,et neetisin kanna uuesti rootsu külge ja puudujääva jupi lõikasin teisest vanast vikatist koos teradega ja keevitasin samamoodi kokku nagu juba eelpool mainisin. Ja teri küljest ei võtnud jakukohast vaid lõikasin relakaga tera küljest niipalju maha,et saaks rootsu faasida ja ka kokku keevitada. Vaat seda võtet julgen soovitada julgelt,sest otsa poolt ei ole keevitatud koht mitte kunagi laiali lennanud! Talupoeg soovitab!
Aga mis jant selle puruks minemisega on,ei mõista öelda. Selge on see,et egas seal loeb ka vikati rootsu liikumise kiirus. Sest neid edasi-tagasi käike on ikka minutis jubedalt. Ja siis hein jääb ka ette ja puha.... Mõtlesin siin endamisi katsetada hooratta külge poltidega raskuste panekut. Mulle jäi ka vanast ajast meelde,et selle Mc.Cormiku originullil oli hooratas maru pirakas ja järsku oli selle mõte,et ühtlustab mingit liikumist. Aga tuttav sakslase omanik ütles,et ka temal väriseb ja hüppab vikat jõledasti...... Peaks siis vist viinaklaasi porilaua peale panema ja sees lainetuse ära mõõtma.....ja peale raskuste lisamist siis samamoodiBig Grin Või on kellegil parem mõte,kuidas vikati tasakaalustamise ja nende jõudude mõõtmisega hakkama saada? Järsku on meie hulgas mõni teadur,kes asja mõistaks seletada?
Vasta

Traktori vikati kannad on pikemad, ühe tera võrra kindlasti. Kas kanna needid ka peale rootsu katki minekut üle neetimist tahavad või peavad need ilusasti. Üks moment veel: kõrgel su masinal hooratas on, keps ja vikat peaksi olema võimalikult ühel sirgel. Päris ühte muidugi saa, mingi nurk ikka jääb.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(31-07-2013, 23:14 PM)metsakohin Kirjutas:  Kas kanna needid ka peale rootsu katki minekut üle neetimist tahavad või peavad need ilusasti. Üks moment veel: kõrgel su masinal hooratas on, keps ja vikat peaksi olema võimalikult ühel sirgel. Päris ühte muidugi saa, mingi nurk ikka jääb.

Olen neetimisega juba vast üle 25 aasta tegelenud ja kõik variandid läbi proovinud. Needid peavad kenasti. Kui 5 mm. needid rootsus loksuvad ja on näha,et nendega enam kinni ei saa,olen puurinud 6 mm. augud ja kuuestega neetinud. Muidugi 6 mm. neetidel on pea maru suur ja peale neetimist olen igaks juhuks madalamaks käianud,muidu hakkavad vasta sõrgu käima. Täna just tuhlasin ja otsisin pikemaid 6 mm. neete ja leidsin veel ühe peotäie. Hakkavad juba otsa saama... Ja et neetimine kergem oleks,põletan ahjus needid pehmemaks.
Vikati raam kõik originull ja muutnud pole miskit. Seega ei oska midagi tarka lisada.
Vasta

Minu teooria on see,et need vikatilattid ei kannata pikki tõmbamist. Seega viga saab olla ilmselt segus. Purunematu latt peaks olema, tehtud nii,et mitu kihti metalli üksteise peale keeratud ja siis valmis stantsitud. Aga ,kes seda teha viitsib. Enamus valavad raua ja lõikavad sealt,juppe välja ja nii ta jääbki koos, mittevajaliku aherainega. Teoorias on asi ilus aga, kes krt teab isegi kus see lattide materjal tehakse?


Vasta

(31-07-2013, 20:22 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  ,et mitme hambaga on ülemine vedav ketihammasratas originaalis. Nimelt sai kunagi enda masinale tehtud suvalisest kättejuhtuvast hammasrattast. Olen täheldanud seda,et liiga palju lendab vikateid pooleks....ja just kanna juurest. Võibolla liiga kiire ülekanne. Veel on paigaldatud hobuniidumasina hooratas. Viga võib ka olla selles,sest hobumasina vikati laius ka teine ja puukepsuga. Minu masinal rauast keps. Kas need raskused pole paigas või ülekanne kiire,selles on hetkel küsimus. Muud vead välistatud. Seega paluks sellise niidumassina omanikel korraks vaadata hammasratta suurust. Suured tänud igaljuhul!

Mis mõtted tekkisid.
1. Suvalise (suurema läbimõõduga) hammasratta paigaldus omal ajal võis tingida kepsu nurga lati suhtes muutuse. Seda, et vertikaaljõu komponent suurenes üle kriitilise piiri. Vertikaalkomponent püüab vikati kanda üles tõsta ja alla suruda. Sel juhul on muudetud originaaliga võrreldes vända kõrgus maapinnast suuremaks (valed kõrgemad rehvid, raamile kinnituste lühemaks tegemine jne). Seda muidugi kui kannaosal puudub või on liiga kulunud piiraja, mis ei luba kannal tõusta latilt.
2. Võimalik, et vänt laseb (ehk sunnib) vikatit liiga pikale käigule ja eelnimetatud piiraja ei toimi selle tõttu.
3. materjali vead

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(01-08-2013, 10:32 AM)aavu Kirjutas:  2. Võimalik, et vänt laseb (ehk sunnib) vikatit liiga pikale käigule ja eelnimetatud piiraja ei toimi selle tõttu.
Usun, et see on peapõhjus, miks latid lähevad ...

Mul iseehitatud trakatsil kohu all hobumasina niiduagregaat (Gaz-63 käigukastist ketiga käitatav) puukepsuga ja pole 40 aastaga midagi peale tera või sõra puruks läinud. Ikka oli vanasti külameestel probleemiks kepsude purunemine.

Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta

(01-08-2013, 10:32 AM)aavu Kirjutas:  
(31-07-2013, 20:22 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  

Mis mõtted tekkisid.
1. Suvalise (suurema läbimõõduga) hammasratta paigaldus omal ajal võis tingida kepsu nurga lati suhtes muutuse. Seda, et vertikaaljõu komponent suurenes üle kriitilise piiri. Vertikaalkomponent püüab vikati kanda üles tõsta ja alla suruda. Sel juhul on muudetud originaaliga võrreldes vända kõrgus maapinnast suuremaks (valed kõrgemad rehvid, raamile kinnituste lühemaks tegemine jne). Seda muidugi kui kannaosal puudub või on liiga kulunud piiraja, mis ei luba kannal tõusta latilt.
2. Võimalik, et vänt laseb (ehk sunnib) vikatit liiga pikale käigule ja eelnimetatud piiraja ei toimi selle tõttu.
3. materjali vead

1. punkti puhul peab mainima,et hammasrataste vahetusega peale kiiruse midagi ei muutu,kuna pukk on all paigas ja miskit kuhugile ei liigu. Seega see variant välistatud.
2.Ma kahjuks ei saa sellest aru,sest miski asi ei saa vikatit pikemale käigule sundida,sest hooratta küljes olev keps ega käigu pikkus ei muutu mitte üldse. See on ju ehitusega paika pandud.

(01-08-2013, 11:38 AM)Maanteemuuseum Kirjutas:  
(01-08-2013, 10:32 AM)aavu Kirjutas:  2. Võimalik, et vänt laseb (ehk sunnib) vikatit liiga pikale käigule ja eelnimetatud piiraja ei toimi selle tõttu.
Usun, et see on peapõhjus, miks latid lähevad ...

Mul iseehitatud trakatsil kohu all hobumasina niiduagregaat (Gaz-63 käigukastist ketiga käitatav) puukepsuga ja pole 40 aastaga midagi peale tera või sõra puruks läinud. Ikka oli vanasti külameestel probleemiks kepsude purunemine.

Võibolla on asi hoopis puukepsus. Raudkeps on liiga jäik. Võibolla löök pehmem.....
Kuidas saab vänt vikatit liiga pikale käigule sundida? See on ju paika pandud. Keps liigub ju ainult teatud vahemikus. Ei veni see pikemaks ega vähemaks. Käib ju vikat edasi-tagasi koguaeg ja käigu pikkus ei muutu.
Kui nüüd teha puukeps ja katsetada...... Samas mingi aeg tagasi oli mul see hobumasina keps kasutusel aga mäletan,et rootsud läksid ka siis katki ja hiljem ei viitsinud enam kaikaid vahele panna....Big Grin
Vasta

Kui kindel võib austet Talupoeg olla, et keegi usin ratsionalisaator ei ole vänta suuremaga asendades üritanud vikatit parendada?

Kui murdub kanna juurest, siis kisub miski üles (või väänab alla).

Kui vaba on kepsu kinnituse liikumine vikati kannast?

Kombainidel oli samal põhjusel kasutusel vahenookurid, kus vikati ajamis olid pikad hoovad, mille külge omakorda kinnitus sobivale kohale keps. Sellega saavutati väiksem püstsuunaline liikumine.
Vasta

Teginoma mõtte selgituseks joonise. Esimesel hooratas suur, vändaring ülemäära suur, vänt ise ebaloomulikult kõrgel maapinnast, ülemine nool näitab puuduva piiraja asukohta ja alumine vikati murdumiskohta.
Alumisel peaks asi normis olema.
Üks seik veel, oleneb ka kepsu pikkusest, mida pikem keps, seda vähem tekib üles-alla jõukomponent, siis läheb enamus vikati edasi-tagasi liigutamisele. Kui alumisel tuua vänt kannale 3x lähemale näiteks.
Ja vaadanud neid jooniseid üks asi veel, nimelt pöörlemissuund. Kui ülemist seisu läbiv vänt kisub kanda üles, on asi halb. Ülemist seisu läbiv vänt peaks vist kanda alla suruma ja alumist seisu läbides tõmbama vikatit võimalikult sirgelt tagasi. Kas latt kanna kohal on ikka tasapinnaline või on kulunud kumeraks? Lisan kanna joonise ja sellel jõukomponendid.
Samuti tahab vikat kergeks liikumiseks aegajalt õlitada. Vanasti vähemalt nii tehti.


Manustatud failid Pilt (pildid)
       

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(01-08-2013, 16:19 PM)aavu Kirjutas:  Teginoma mõtte selgituseks joonise. Esimesel hooratas suur, vändaring ülemäära suur, vänt ise ebaloomulikult kõrgel maapinnast, ülemine nool näitab puuduva piiraja asukohta ja alumine vikati murdumiskohta.
Alumisel peaks asi normis olema.
Üks seik veel, oleneb ka kepsu pikkusest, mida pikem keps, seda vähem tekib üles-alla jõukomponent, siis läheb enamus vikati edasi-tagasi liigutamisele. Kui alumisel tuua vänt kannale 3x lähemale näiteks.
Ja vaadanud neid jooniseid üks asi veel, nimelt pöörlemissuund. Kui ülemist seisu läbiv vänt kisub kanda üles, on asi halb. Ülemist seisu läbiv vänt peaks vist kanda alla suruma ja alumist seisu läbides tõmbama vikatit võimalikult sirgelt tagasi. Kas latt kanna kohal on ikka tasapinnaline või on kulunud kumeraks? Lisan kanna joonise ja sellel jõukomponendid.
Samuti tahab vikat kergeks liikumiseks aegajalt õlitada. Vanasti vähemalt nii tehti.

Nii,hooratas on paras ja õigel kõrgusel. Nende asjadega kõik hästi. Piirajad ka olemas. Lõtkud on sees aga neid päris kaotada ei saa,sest osa kandasid kobedamad,kui teised.
Pöörlemissuunda veel täpsustan....
Kõik asjad on kulunud... Aga silma järgi kanna tasapind peaks olema normis. Täpsema mõõtmise saan korraldada siis,kui sõrad vikati küljest minema löön. Selge on see,et kui seal peaks olema kulumisega midagi teise suunda läinud,tulebki sealt see kanna murdmine. Silmaga hetkel aga midagi ei tuvasta väga hullu. Aga tähelepanekud on huvitavad.
Kanda olen vanaõliga aeg-ajalt õlitanud aga see rohkem naljategemine,kuna see õlitamine on väga lühiajaline...ja rohkem maa väetamine.....

(01-08-2013, 14:50 PM)v6sa Kirjutas:  Kui kindel võib austet Talupoeg olla, et keegi usin ratsionalisaator ei ole vänta suuremaga asendades üritanud vikatit parendada?

Kui murdub kanna juurest, siis kisub miski üles (või väänab alla).

Kui vaba on kepsu kinnituse liikumine vikati kannast?

Kombainidel oli samal põhjusel kasutusel vahenookurid, kus vikati ajamis olid pikad hoovad, mille külge omakorda kinnitus sobivale kohale keps. Sellega saavutati väiksem püstsuunaline liikumine.

Kepsu otsas on siis põsed mis muna ümber kokku tõmmatakse. Seal lõtku ei ole,kuna hoian sellel pidevalt silma peal.
No see ratsija olengi mina....Big Grin,sest originaal hooratast polnud saada ja panin hobumasina oma. Kuigi suurusjärk on sama... ja kepsu sain ka külapealt.... ja arvasin,et hea saab küll. Ei oska paremat tahtagi. Ja nüüd kuulen,et teistel ka samad mured.
Lähiajal teen ka asjast pilte aga hetkel traktor metsas...
Vasta

Vända käik on kõigil sama, isegi vist sakslasel oli sama, temal ainult sõrad kitsamad ja tihedamalt. Sõrgade vahe on 76,2mm, vikati käik peaks olema kaks korda pikem. Oli vist nii. Ülemine poolring vänt lükkab kepsu kaudu vikatit, alumise poolringi ajal tõmbab.
Kusagil mainisin, et kasutasin aastaid hobumasinat. Muidu originaal, aga hobuste asemel traktor ja latti tõstis hüdrosilinder. Keps puidust. Lõhkus vahetevahel ka lati ära, just kanna juurest, mõnel kannal võttis ka munaka. Need olid ikka sellised, kus teri mitmeid kordi vahetatud. Oli ka siis traktori niidukitega sama probleem, asjatundjad ütlesid, et lihtsalt jõud taga, peab ju kusagilt järele andma. Teiseks arvati, et traktori niidukil ju latt ja vikat pikemad, koormus ka suurem, aga roots ju samas mõõdus, ei saagi vastu pidada.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne