[olli]

Olen päris palju juba oma põkast teistes teemades kirjutanud ning ka abi küsinud asjadest, mis mootoriremondi teema alla väga ei sobiks. Mõtlesin seega uue teema teha, siis endal ka hiljem hea näha, mida kunas tehtud sai.

Masin sai ostetud 2012 suvel. Kurvastuseks avastasin, et mul tollest ajast ühtki põka pilti pole.
Jagada saan seega pilte masina hetkeolukorrast.

Ostuga kaasa sain ainult buldooseri. Praeguseks olen ise juurde hankinud originaal pöördadra ning tagakopa.

   

   

   

---

Pärast ostu 2012 suvel, sai masin garaazi aetud ning sinna ta jäi seisma terveks aastaks.
Ühena esimestest asjadest said kõik mahlad vahetatud ja terve määrdekaart üle käidud. Mootoriõliga oli asi enam-vähem korras (nägi väga must välja lihtsalt), seega selle ma tegin alles sel nädalal, kui mootorit viimaks uuesti käima panin. Käigukastis oli aga õli oluliselt alla normi ning näiteks ühest lõppülekandest tuli välja ainult natuke vett.

Pärast õlide normi panekut sai mitmeid lekkeid kõrvaldatud. Näiteks mõlemad esimesed lõppülekanded ajasid simmerite vahelt välja. Samuti oli täitsa katki tihend selle pisikese luugi all, kus diffri lukusti võll küljes istub.

Hetkel paistab veel roolikarbi alt natuke õli välja ajavat, aga seda pole jõudnud uurida.

Määrimise koha pealt valmistab natuke probleeme siduri survelaagri õlitamine, sest puudu on pisike toruke, mis õli täpselt õigesse kohta suunab. Laenates kaasfoorumlase Pannkook pilti :

   

---

Järgmise asjana sai korrastatud elektrisüsteem. Õigemini täitsa uus ehitatud.
Vana süsteem oli juba liiga palju erinevaid meistrimehi näinud. Palju lahtisi ühendusi, erivärvi kokku ühendatud juhtmeid jne. Lisaks olid armatuurist enamus nupud ja süütelukk puudu. Kaitsmekarp vahelt välja ühendatud.

Tegin täitsa uue armatuuri:

   

   

Kuna genekas on vahetatud miski vene oma vastu, millele laadimise kontroll-lampi lisada ei saa, panin hoopis ampermeetri otse armatuuri. Just nagu sellistel genekatel venelased isegi kasutasid.

Üks suur nupp armatuuril on starteri jaoks ja teine eelsüüte küünla jaoks, mis on elektriline.

Tulesid polnud traktoril ostes üldse. Lisasin ise Tööriistamarketi töötuled: 2 ette ja 1 taha.

[olli]

Ostes oli traktori hüdrosüsteemist puudu pump. Originaalpump on teatavasti sel masinal aga üsna raske leida. Olen näinud neid müügis 100-200 euroga. Otsustasin selle asemel auto roolivõimendi pumpa kasutada. Lammutusest sain Nissan Sunny oma. Pöörlemissuund on õige ning pealegi mees lammutuses teadis rääkida, et on üks töökindel tükk ja mitte ei lähe lammutuses kaubaks.

   

Jagaja sai asendatud kolmesektsioonilise vastu. Kinnitus tuli kere paremale küljele. Originaal jagaja on seega üle ning saadaval kui keegi puudust tunneb.
Esialgu läks kasutusse 2 sekstiooni, aga kuna hinnavahe kolmesega oli väike, siis sai igaks juhuks üks lisaks. Ehk tulevik toob uusi mõtteid (nt esimene buldooser).

   

Taha sai tehtud hüdro väljavõtted. Esialgu on kasutuses tagumise kopa kallutamiseks. Hiljem kindlasti kallutav haagis jm plaanis.

   

[saarrand]

Millistest haakeseadmetest kõige enam puudust tunned? Ise kasutan kõige enam käru, võiks öelda et 1 traktor on lausa kokku kasvanud käruga. Teisele masinale siis lisan, mida parasjagu vaja on. Tal on muidu olemas tänavahari, frees, lumesahk, pöördader, niidumasin, järelkäru, väike kultivaator (tegin sellest endale vaoajaja).

[olli]

Käru on kindlasti vaja. Üks motoploki jaoks ehitatud haagis on olemas, mõtlesin toda natuke kohendada. Ehitada laiemaks ja hüdroga kallutama. Aga väga konkreetset plaani veel ei ole. Mul on selline konks olemas, millega saab tavalist auto järelhaagist põkaga vedada. Ning tagakopp ajab ka päris palju asju ära loodetavasti. Kuigi kodus ette tulevate väikeste tööde jaoks on haagist oluliselt mugavam külge haakida kui koppa.

Niidukist tunnen küll puudust hetkel. Samas originaalniiduk pole nagu päris see... Väga raske ja kohmakas tundub. Mul võrdlemisi väike plats ja mitte just tasane maa. Mingi hetk vaatasin moodsaid hooldusniidukeid. Väiksemad algavad 700-800 eurose hinnaga (samas originaalniidukeid müüakse ka ikka 300ga ja kallimalt). Tea kas hooldusniidukiga tehtud hein jänesele süüa meeldikski. Teise variandina olen mõelnud ise ehitada mõnest lattniidukist sobiva niidumasina.

Põllutööriistadest sai esimesena ader hangitud, et näha ära kuivõrd see masin põllule sobib ja ennast õigustab. Kui paistab asjalik, siis tuleb ülejäänud komplekt juurde otsida, mis väikese kartulimaa jaoks vaja läheb.

Sul tundub igatahes täitsa täiskomplekt olevat.
Kuigi mu enda seisukohalt on raske mõista, mis neid masinaid kaks tükki olema peaks.

[saarrand]

Sul tundub igatahes täitsa täiskomplekt olevat.
Kuigi mu enda seisukohalt on raske mõista, mis neid masinaid kaks tükki olema peaks.

Mul vist on vähe suurem majapidamine! Kasutan ühte neist viljakuivatis erinevatel viljaga seotud tegevustel, lükkan peale, vean eest ära jne.
Mina ei ole viitsinud ka eriti selle originaalniidukiga jamada, küllalt ajamahukas on külge panek. Seepärast tegin järelveetavast hobuniidukist sobiva niiduki ja asi toimib perfektselt, järelehaakimine võtab 20 sekundit ja võib tööle asuda.

[pannkook]

Kavatsen enda oma realiseerima hakatya millalgi.
Saadaval oleks mõned riistad.

[olli]

Kavatsen enda oma realiseerima hakatya millalgi.
Saadaval oleks mõned riistad.

Anna siis teada mis pakkumisele läheb!

Täna sai üks betoonplokk õuepealt minema veetud. ~350kg kui erikaalu järgi arvestada. Kopp tõstis üles küll, kuigi nii umbes 10 korda aeglasemalt kui tühja kopaga. Kokkuvõttes võib rahule jääda.

Niidumasina koha pealt olen isegi hobuniiduki peale mõelnud. Aga räägitakse, et nendega keeruline kui paks hein ja ebatasane maa. Selles suhtes aga hea, et kui niiduks parasjagu kasutuses pole, sobib hoopis aeda kaunistama.

[probemees]

Sul tundub igatahes täitsa täiskomplekt olevat.
Kuigi mu enda seisukohalt on raske mõista, mis neid masinaid kaks tükki olema peaks.

Mul vist on vähe suurem majapidamine! Kasutan ühte neist viljakuivatis erinevatel viljaga seotud tegevustel, lükkan peale, vean eest ära jne.
Mina ei ole viitsinud ka eriti selle originaalniidukiga jamada, küllalt ajamahukas on külge panek. Seepärast tegin järelveetavast hobuniidukist sobiva niiduki ja asi toimib perfektselt, järelehaakimine võtab 20 sekundit ja võib tööle asuda.

Saarrand, ega sul juhuslikult pilti pole sellest hobuniidukist, mul ka majast eemal suhteliselt suur maa lapp ja originaal lattniiduki järele haakimine on õudus. Samas vedeleb vanaisa aegadest võsa all ka vist hobu niiduk (järelveetav) äkki saaks selle ellu äratada ja hoopis sellega niita. Nüüd juba rohi nii kõrge ka et murutraktoriga ei kannata niita.

[saarrand]

Hetkel pilt puudub, aga üritan lähipäevil teha. Ega seal midagi keerulist pole, hobuniidukil on vedu ju ratta pealt, haagid järgi ja tuld!

[pannkook]

mul oli mees ka hobuniiduki otsas. Ikka tõmbas kogu aeg vikati kinni. Sõltub heinast, mida niitma pead.
Teradest ka muidugi.....

[huvi5]

Kuiva või poolkuiva heina kõrt niidab kenasti, kuid märga ristikut pole mõtet üritadagi, koguaeg latt kinni, rohkem tambib maha kui lõikab, selleks on rootor või hooldusniiduk.

[saarrand]

Pidin siia teemasse juba ammu postitama pildi hobuniidukist, mida TZ haakes aastakümneid kasutatud. Siin ta siis nüüd on:

[mativs]

Rõõm vaadata sellist hästihoitud vanakest. Silm kohe puhkab peal. Kõrvalolev külvik pole ka just vist eelmisel aastal poest välja veerenud.

[saarrand]

Rõõm vaadata sellist hästihoitud vanakest. Silm kohe puhkab peal. Kõrvalolev külvik pole ka just vist eelmisel aastal poest välja veerenud.

Niidumasin on jah taastatud üks 25 aastat tagasi. Muidu seisis heina sees alates sügavast vene ajast, kuna purunenud oli reduktori peahammasratas. omal ajal sai see lastud Otepää Autoremonditehases uus teha ja peale seda on toimetanud muretult. Varem sai niidetud ca 5ha aastas, nüüd viimasel ajal järjest vähem, teeääri paar korda suve jooksul. Suuremad ja kiiremad masinad on töö üle võtnud.
Külvikuga umbes sama lugu, sai ka ca 15 aastat tagasi oma kuuriall olevale isendile jalutama läinud juppe koguma hakatud ja tehtud TZ haakesse. Sellel peal isegi originaal puidust kast. Ning küljepaneelidel kirjad Lellep Tartu, enamusel seal Võit Tartu! Jällegi, vimasel ajla seisab tööpuuduses, kuna suuremad ja kiiremad masinad on rolli üle võtnud.

[Veskioja]

Ostuga kaasa sain ainult buldooseri. Praeguseks olen ise juurde hankinud originaal pöördadra ning tagakopa.
Üks suur nupp armatuuril on starteri jaoks ja teine eelsüüte küünla jaoks, mis on elektriline.

Tulesid polnud traktoril ostes üldse. Lisasin ise Tööriistamarketi töötuled: 2 ette ja 1 taha.

 Omma TZ peris ägedaks tjuunind.Kas on sul kasutusel 2 hüdro silindrit,või on kolmas ka kuskil eespool peidus,kasutusel buldoosri jaoks?

[olli]

Tagakopaga oli 2 hüdrosilindrit kasutusel jah. Üks tõstmiseks, teine kallutamiseks. Jagaja sai võetud igaks juhuks kolmene, et kui tuleb soov, saab korraga nii buldooserit kui koppa kasutada. Seni aga pole ma ise sahka veel kordagi kasutanud. Küll tuleb ka see aeg.

Aga kuna ma pole nõnda ammu siia postitanud, siis lisan ka paar värskemat pilti. Üks lausa täna tehtud. Selle talve esimene palk kojugi toodud.

[Veskioja]

Üks lausa täna tehtud. Selle talve esimene palk kojugi toodud.

 Nonii,see ju niikui väike patt,tegemistest nii vähe pajatada Kaugele sa selle palgi jupiga niiviiisi kärutama pead?Arvan,et see palk sellisel kujul võiks olla 2 x pikem,saaksid 1 reisu asemel 2 kirja panna.Selle kohapeal tundub olema hea pinnas,mingi kõrgem koht,saab hakkama nende pitsa lõikudega edukalt.Kuda palgi otsa tõstmine keib,et saada selle raami vahele kinni,ketile rippuma?Ma ise see x ei viitsinud suurt seda kahe rattalist käru kasutada,sai sellised jurakad toodud taga oleval plaadil.Toomis maa pole ka eriti pikk,vbl.nii 100-160 m.

[olli]

Ega ma vahepeal tegelikult suurt tegelenud traktoriga polegi. Sai sel nädalavahetusel üle pika aja välja aetud metsateoks. Seepärast sai äsja ka kunagi motoploki jaoks valmistatud balansiir sildadega haagist natuke suuremaks kohendatud Tzi tarbeks. Värvimise peab suveks jätma, praeguse ilmaga ei kannata kuidagi.

   

Sõit metsast koju on minulgi üsna lühike, vast nii 200m ümber. Sellest pool mööda kõrgepinge liini alust, mis möödund aastal ära puhastati. Enamus oksi koristati küll ära, aga ei taiband ise sooja ilmaga seal teed sättimas käia, seega üsna müttlik lume sisse ära külmand oksade tõttu. Pinnas ise on seal metsa osas kõva ja Tzi rattad kannavad hästi. R15 rehvide peale olengi mõelnud hetkel rohkem kõrgema ja tänu sellele pehmema profiili tõttu. Ning ega ei tahaks neid Tzi originaalrehve kuhugi juurika otsa ära lõhkuda.

   

   

Palke olen seni nii ümmarguselt kuuemeetrisi vedanud. Eks kui tee rohkem sisse saab sõkutud, tuleb ka pikemad järele proovida. Hetkel on kõik palgid olnud tormimurd. Igavene nikerdamine, et sellises pikkuseski teiste puude vahelt kätte saada.

   

Palgi laadimine sinna raami vahele käib nii, et võtan raami traktori tagant ära, lükkan raami palgi kohale, keeran raami tagurpidi palgile peale, kett ümber palgi ja otsad kinni. Seejärel teine mees keerab palgiraami õiget pidi tagasi, palk tõuseb üles ja mina tagurdan traktoriga kohale. Sellise 40+cm palgi üles tõstmine sel viisil on isegi naisele jõukohane, kangiefekt. Vähemalt kahekesi tegutsedes saab nii kindlasti kiiremini kui näiteks eraldi käsivintsi palgi tõstmiseks kasutades. Ja samal viisil saab palgi kätte ka, ainult et siis pole teise mehe abi vaja kuna tühja raami saab ka üksinda üsna lihtsalt konksu otsa tagasi.

Kas keegi oskab pajatada keskliigendi remondist? Mätaste otsas möllates sain aru, et päris arvestatav vasakule-paremale loks on sees. Olen kuulnud, et esialgu piisab ehk mingi puksi vahetusest?

[Veskioja]

Sellise 40+cm palgi üles tõstmine sel viisil on isegi naisele jõukohane, kangiefekt.

Kas keegi oskab pajatada keskliigendi remondist? Mätaste otsas möllates sain aru, et päris arvestatav vasakule-paremale loks on sees. Olen kuulnud, et esialgu piisab ehk mingi puksi vahetusest?

Eks seda tõstmist enmv.nii arvasingi.Aga keskliigendit küll ei oska komenteerida.Ise ka kasutan trakat sihtotstarbeliselt,aegajalt saab teine vett ja vilet.Omal küll ei ole justkui märgand,et see liigend kuhugi poole järgi annab.Küll see malm junn mis asetseb tagasilla poolses osas,mille pea toimub siis külg kalde liikumine.Seda tean küll,et selle otsas olev flants on pooldunud.Korra olen sea ka vahetanud,aga see tundub olema vist mingi nõrk koht.Aga kuna poldid on sees ja kinni,siis pole tal võimalik kuhugi sealt kaduda.Ei oskagi seda junni kuidagi seletada.Otsin vana jupi üles,teen pilti,siis vaatab,mis kostetakse.

[klaave]

Nüüd pean ka mina sekkuma kuna lugedes jõudsin arusaamisele et mul on masinal ka problem selle junniga mis tagasilda justkui sisse läheb jne. Loks on kaunis kobe seal aga ei tahaks enne lahti kiskuda kui saaks aimu mis karul kõhus. Ühes teises foorumi peatükis oli isegi küsimus üleval aga kuidagi vaikselt vajus kõrvale ja pole saanudki täpselt aru mis kõhus siis täpselt on. Kas selle toruja junni kätte saamiseks tuleks ka tagasild pooleks võtta või jookseb otsast välja kui (vist) neli polti lahti lasta ja tagasilda tagasi nihutada.