(Seda postitust muudeti viimati: 05-08-2013, 22:12 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
To Daff Ja meli666- ja veelgi lihtsamalt saab 80 jagaja 50 jagajaks muuta. Tolle koonuspunni avast võimalikult sügavalt ( muidu punn katab ava)u 6 mm puuriga tee kaldu kanal kangimunakute alusesse ruumi(see on äravooluga ühenduses). Vaata korra 50 jagaja seda kohta, siis asi selge. Ise pean parimaks toru viimist sealt õlipaagi kaane vaba koonuskorgi alla, mida siin pakutigi. Deeremees, jäta pump torkimata, su teadmised sinnamaale veel ei ulatu. Vanasti ülevaatustel lausa kontrolliti plommide olemasolu ja tehti auke talongi kui vsjo ne ta. Ometi selle aja traktoristid olid tehnikat tundma küllalltki hästi koolitatud. Jah,farmitraktoristid olid siis farmijuhataja kaitse all omaette kontigent(ehk päristraktoristide trahvirood seal). Täna omalgi aps- sõidan n.Hollandiga teel, vasakule suunda, vana hakkab käike maha laduma- lõõõrr, lõrr, lor ja siis takkapihta tagurpidi astuma. Olin suunalüliti asemel reversilülitile pihta saanud...
Veel üksküsimus 80 diffriluku kohta. Roolivõimust tulev õli pool töötab, aga kui sundasendi peale sättida ja rattad välja keerata, siis alguses töötab ja on näha, et ei lase traktoril pöörata ja rattad lohisevad risti, aga sellele järgneb kusagilt kabiini alt "plõks"(kolks?), lukk annab järgi, masin hakkab keerama ja alt kostab hääl, nagu mingi asi annaks hammastest üle vms. Samas otse sõites kusagil mülkas kerivad mõlemad rattad. Et siis mingi piirini jõuab hoida, aga mida suurem jõud ja rataste liikumiskiiruse erinevus, siis hakkab üle kõristama. Misasi seal nii üle võib anda või milline see luku ehitus üldse on? Või ongi mingi "lollikaitse", et diffrit hoida?
Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Tänud vastajatele ja piltide eest.
Täpselt nii ongi mul see väike toru, mis viis ennem õli positsiooniregulaatorisse on punniga suletud, katsun siis toru tagasivooluga ära ühendada. Puurima vist ei julge hakata, ei tea kas teen seda õigest kohast õigesse suunda. Samas on ka t40/mtz50 jagaja hea variant - vanal jagajal niikuinii peale 10-t aastat seismist tihendid läbi.
Katsun järgmine kord pilte ka teha.
(Seda postitust muudeti viimati: 06-08-2013, 19:29 PM ja muutjaks oli deeremees.)
(05-08-2013, 18:38 PM)meli666 Kirjutas:
(05-08-2013, 17:20 PM)Harrastaja Kirjutas: Tekkis probleem peale hüdropumba vahetust ja positsiooniregulaatori eemaldust...
Kas jagajal paremal pool on koht sellise väikse toru jaoks ka? Ega see nüüd tupikuks tehtud pole?
Aastaid tagasi oli endal õli kuumenemisega sarnane mure. Tookord tekkis see samuti peale positsiooniregulaatori ja haardekaalu suurendaja eemaldamist.
Mina tegin selle toru tupikuks, aga ei oleks tohtinud. Üks targem nägi asja ja leidis vea ülesse.
Sai otsitud üks pikem taoline toru ja teine ots sai pandud siis õlipaagi kaane külge. Sinna sai siis ava tehtud ja üks stutser kinni keevitatud.
Ehk siis praegu sealt peenikese toru kaudu õli liigub jagajast hüdropaaki.
Mis see vajalik on, enam ei mäleta. Targemad teavad.
Russi jagajatel see väljund seal on. Kui plaanis teine jagaja osta, siis kavalam juba näiteks T-40 oma osta, sellel seda väljundi kohta ei ole ja ei pea ka toruga siis mässama hakkama.
Täna vaatasin ja minu töö russil samamoodi lahendatud see õli tagasivool nagu ksf meli666 pildid postitas. Õli kuumenemisega hüdrosüsteemis on ka meil farmi russil suur probleem. Talvel kui loomadele vaja rullipurustiga silo ette panna, saab paar rulli ära purustada ja pärast enam ei jõua rullipurustil olevat hüdromootorit ringi ajada. Jagaja läheb tal nii tuliseks et kätt ei tasuks sinna peale panna. Mitu korda veega jahutanud. Natuke seisab ja saab jälle tööd teha. Aga mis võiks olla põhjus et õli nii kuumaks ja selle tagajärel ka vedelaks läheb. Saate vast mõttest aru.
Russil on lihtsalt õlipaak väga väike. Mida suurem kogus õli, seda kauem kulub aega selle soojendamisele. Lisaks on võibolla ka hüdrovoolikud liiga peenikesed, või neid ühendavad stutserid liiga väikese õli läbilaskevõimega. Hüdromoootori puhul tasuks tagasivoolu voolik isegi veidi tummisema vastu vahetada, et tagasivool võimalikult vabalt kulgeks, iga takistus kuumutab õli, kui seda sealt läbi pressida. Hästi kuumeneb õli ka kui tagasivool on läbi jagaja. Otse paaki oleks etem.
(07-08-2013, 17:33 PM)huvi5 Kirjutas: Russil on lihtsalt õlipaak väga väike. Mida suurem kogus õli, seda kauem kulub aega selle soojendamisele. Lisaks on võibolla ka hüdrovoolikud liiga peenikesed, või neid ühendavad stutserid liiga väikese õli läbilaskevõimega. Hüdromoootori puhul tasuks tagasivoolu voolik isegi veidi tummisema vastu vahetada, et tagasivool võimalikult vabalt kulgeks, iga takistus kuumutab õli, kui seda sealt läbi pressida. Hästi kuumeneb õli ka kui tagasivool on läbi jagaja. Otse paaki oleks etem.
Kõik õige.
Egas ilma asjata ei ole paljudel Lääne traktoritel (ja isegi uutel russi mudelitel) lisatud vaba tagasivoolu võimalus - Enamasti tolline trass otse paaki. Tasub järelpaigaldada ka vanale traktorile, kui peab pidevalt hüdromootoriga asju ringi ajama.
(Seda postitust muudeti viimati: 26-08-2013, 17:31 PM ja muutjaks oli deeremees.)
Mul on üks lugu rääkida mis juhtus mingi 80 ndade aastatel. Selle loo rääkis mulle isa. Nimelt oli kunagises Tartu rajoonis asuvas majandis toimunud selline juhtum. Majandi traktorist kellel oli mtz 80 või 82 täpselt ei mäletanud isa enam pidi minema põllutööle. Hakkas siis usinasti oma masinat käivitama kuni ühel hetkel kuulis ta ühte klõbinat mis kostus nii valjusti et jättis masina seisma. (Eelmine päev olid pätipoisid pannud summutisse laagrikuuli mis tekitaski seda heli). Hakkas siis traktori mootorit maha võtma ja võttis kõik juppideks. Kõik oli korras ei leidnud mitte midagi mis põhjustaks sellist heli. Hakkas siis mootorit uuesti kokku laduma sai mootori kokku pani käima ja sama jama. Hiljem oli traktorist teada saanud et laagrikuul summutis.
Loodan et lugu ei tundu segane, ma päris sõnasõnalt ei oska rääkida. Rääkisin nii kuidas mulle see meeles on.
Kirjutasin siin mõni aeg tagasi, et hüdroõli läheb kuumaks. Nüüd siis sain hüdraulika probleemi lahendatud tagasivoolu ühendamisega jagajast otse paaki. Proovin siis paar pilti ka panna.
Nüüd veel vaja laternaid traktorile juurde ühendada - kisub pimedaks.
Üleeile sai tööl olles mõned klõpsud digikaga tehtud. Poola kabiiniga isendi väljalaske aasta 1984, väikese kabiiniga 1983.
Erinev on neil ka esivõred. Poolakal on võrgu taoline ja väikese kabiiniga oli väikeste aukudega plekk. Pildil pole tal enam näha kuna sai ära vahetatud.
nägin kunagi ka mingit vist soome kuulutust, kus kirjas Belarus, aga pildil puhas 40, mõtlesin siis et lihtsalt asjatundmatu põder, aga äkki eksporti läksidki 40-d belarussi nime all. Imedemaal oli ju kõik võimalik ...
Kuigi palju paremaid masinaid teisepool lahte müügis, Fordsonid, Fergussonid, Volvod, David Brownid, Valmetid, Allised, Internationalid, Porched, Universalid jne..