[viplala]

Ei ole pealekeeratavad. Kui suur lõtk sees, pole vahetusest pääsu.

Seda ma kartsin. Alati see raskeim variant

[mlsluik]

Kui lõtk üleliia suur pole siis las olla, käib aastaid muretult...

[viplala]

Mootori saaga jätkub...

Vahepeal sai sisse uus vänt, ning siis tahtsid juba kolvid oma uut kodu näha. Kuna kepsud ja kolvid olid eraldi, pidi kolbe kuumutama 150 kraadini, et saaks sõrmed sisse lüüa . Selleks ma panin praeahju 150 kraadi peale ja kolvid pannile. Te oleks pidanud mu naise nägu nägema, kui ta arvas, et mingi pirukas ahjus on, ning piilus ukse vahelt sisse. Pirukate asemel vaatas talle sealt vastu neli leili võtvat kolbi.

   

Sõrmed oma kohtadel, oli aeg paigaldada ka splindid. Kuid proovi nii, või proovi naa, splindid oma kohtadele ei läinud.

   

Seepeale mõõtsin soont ja tuli välja, et soon on umbes 1.5mm aga splint 2mm. Ei teagi, kas on tehasel freesid kulunud, või polnud õiget mõõtu freesi käepärast, aga soon on uutel kolbidel väiksem.
Mis seal ikka, rool kätte ja linna. Ostsin sealt vähe teistsugused splindid, mis olidki täpselt 1.5 suuruses.

   

Nüüd siis lõpuks sai töödega edasi minna. Splindinäpitsad kätte ja järjekordne pettumus. Ka uued splindid ei istunud kohale. Hakkasin siis seda soont lähemalt uurima ja selgus tõsiasi, et tehasel mitte ainult õige mõõduga freesi käepärast, vaid ka see vale mõõduga frees osutus nüriks, ning tulemus oli selline hüplev, lõikamata alumiiniumi jääke täis, soone taoline moodustis.

   


Oeh. Järgmiseks pidin tegema mingi tööriista, millega see soon puhtaks lõigata. Selleks valisin, heast terasest, BMW plokikaane poldi, millele käiaga tera kuju sai antud

   


Ja et tera korralikult näppude vahel püsiks, pidin sinna keevitama ühe tollise torujupi külge

   


Nüüd sai sooni puhtaks lõikama hakata

   


Lõpuks läksid ka splindid paika

   

[viplala]

Ei teagi, kas tegemist oli kotermanni või enda tähelepanematusega, kuid üks kolb oli jube tuuga sõrme peal. Kuidas ma seda enne ei täheldanud? Proovisin sinna õli vahele ajada, kuid ei miskit.

Mõtlesin, et äkki ei mõõtnud sõrmi korralikult ja üks oli juba eelnevalt teist mõõtu ja läksid vahetusse. Teised liikusid vabalt ja tõrgeteta.

Valisin neist kõige kergemini liikuva, ning selle jube tuuga ja peksin sõrmed uuesti välja. Proovisin neid omavahel vahetada, kuid see üks kolb, mis ka enne tuuga oli, jäi tuugaks ka teise sõrmega.

Seepeale võtsin sellise abinõu

   


Ja tegin, koos õliga, järgmise liigutuse

   


Päris mitu korda pidin proovima, enne kui hea sai.
Edasi tuli juba tuttav töö. Ahi sooja, kolvid sisse. Seekord aga olid kolvid tavoti ja õliga koos, ning sinised aroomid ahjust ei olnud üldse head. Sellest ma oleksin ka kinnise ninaga aru saanud... naise näost lugedes.

Kui kolvid olid koos, sai hakata rõngaste peale mõtlema.
Neid rõngaid liigub erinevaid, ning erinevalt ka kirjeldatakse neid raamatutes. Erinevatel tootjatel on erineva kujuga rõngad. Näiteks kasutatakse teiseks ja kolmandaks rõngaks, tihtilugu faasiga rõngaid, kuid momendil poest saadavatel, faas puudub. Seepärast ma seletan ühe variandi paigalduse siin ära. Ehk on tulevikus kellelegi abi.

Alustame kolvi ülemisest rõngast.
T-40'ne kolvi ülemine kompressioonirõngas õrnalt kumer mõlemast välisservast. Vahet pole, kumba pidi rõnga soonde paigaldate.

   


Teine ja kolmas kompressioonirõngas, on seevastu täiesti teravate servadega ristkülik. Lõikavad näppu ka päris hästi. Jällegi võib rõnga soonde panna mõlemat pidi. Õigemini, isegi kui peaks olema üks pool ülemine ja teine alumine, ei ole neil võimalik vahet teha, kuna igasugused märgid puuduvad rõngaste pealt.

   


Nüüd tulevad õlirõngad. Nendele on tehtud kaks soont, üks ülespoole sõrme, teine allapoole. Soone põhja käib lintvedru, mis tuleb koos rõngastega kaasa. Minul selle vedru paigaldamine ei õnnestunud, kuid sellest hiljem.

   


Õlirõngaid läheb ühte soonde kaks tükki. Kuna tänapäevased kolvid on tehtud nii, et mõlemal soonel on õli äravoolukanalid puuritud soone põhja, ja ka õlirõngaid on kahte sorti, pannakse nii ülemisse kui ka alumisse soonde ühesugune komplekt kokku.

Komplekti ülemisel rõngal on sisse freesitud piklikud avad. Avad moodustavad ,komplektis teise rõngaga, läbivad pilud, mida mööda üleliigne õli kolvi sisemusse juhitakse. Need avad peavad jääma allapoole, vastu alumist rõngast.

   


Komplekti alumisel rõngal aga avasid ei ole, kuid rõnga serv on poolenisti lõigatud 90 kraadise faasi alla. See faas peab jääma näoga üles, vastu avadega rõngast.

   


Enne rõngaste kolvile paigaldust, tuleb ära mõõta rõnga lukupilu. Selleks peab rõnga silindrisse panema. Lukupilu suurus peab jääma vahemikku 0.29-0.8, uute silindrite ja rõngaste puhul. Iial ei või teada, kas karbis ikka on õiged rõngad, vms.

   

Ning lõpuks tuleb rõngaste pilud, üksteise suhtes nihutada. Seda kui palju, ei olegi nii tähtis, ütleme 60-120 kraadi (90 keskmiselt) aga peaasi, et pilude asukoht ei kattuks kolvisõrme teega ehk teisisõnu, nad ei tohi jääda kolvisilmaga kohastikku.

[viplala]

Nüüd siis nendest vedrudest õlirõngaste all.
Jebla hakkas pihta, kui ma neid soonde ajama hakkasin. Nu ei lähe, vedrud olid laiemad kui sooned. Oma rolli mängis ka vedrudesse stantsitud sooned, mille kohalt oli stants lehe laiemaks peksnud. Kuid ka stantsimata kohad olid laiemad või väga tuugad soones.

   


Alguses ma mõtlesin, et ehk aitab, kui pisike kõks haamriga stantsitud koha peale anda, kuid peale esimest kõksu sai selgeks, et taoline tegevus lööb vedru oma vormist välja, ning kui terve vedru niiviisi ära kõksida, on tulemuseks korrapäratu moodustis.

Järgmiseks suundusin käia äärde, kus sai vedru külgesid veidike maha lihvida.

   


Nüüd läksid vedrud oma kohtadele.
Vahepeal olin ma teinud valmis rõngapleki, rõngaste paigalduse jaoks.
Selleks ma kasutasin 2mm plekki, ms sai ümber ühe vana kolvi väänatud, et saada paras kuju. Pleki ma tegin kõrgema kui vaja, sest mul on üks teine mootor veel, mille kolvid on sama suured, ja ma saan sellest rõngaplekist kahele mootorile tööriistad, kui ma ta pooleks lõikan.

   

Kuna t-40'ne mootoril paigaldatakse enne kolvid ja alles seejärel silinder, siis on vaja, et rõngaplekk ei oleks suurem kui 40mm, kuna muidu jääb ta paigaldusel ette.

   

Suurem plekk jääb ette kahel põhjusel. Esiteks ei mahu ta ära kahe õlirõnga vahele ja teiseks, kui kolb on üss, siis silindriga alla tulles, ning hoides viimast õlirõngast kinni, saab silinder ilusasti rõngale peale, ning plekk jääb nibin-nabin silindri ja ploki vahele vabaks. Kindlasti saab rõngaid paigaldada ka teisiti, kuid mina tegin just nii.

   

Kui nüüd selle õnnetu vedru juurde tagasi tulla... Ma panin vedru paika, tõmbasin sinna peale ka õlirõngad, ning seepeale proovisin rõngaplekiga rõngaid kokku tõmmata. See aga ei õnnestunud. Materjal millest oli plekk tehtud, hakkas kullinokkade survest, otstest juba sirgeks minema, kuid rõngaid ma oma kohale ei suutnud suruda. Jälgisin kõike, et rõnga otsad ei oleks kuhugile takerdunud, ega poleks ka muid võimalusi, et miski takistaks.
Lõpuks ma andsin järgi ja viskasin need vedrud sealt kus kurat. Isegi kui oleks mingite asjadega nad soonde suutnud tõmmata, oleks rõngaste surve silindri seinale surmav.
Õlirõngaste enda surve tundus täiesti piisav ka ilma vedrudeta, ja nii ka jäi.

Järgmiseks tegin ettevalmistused kolbide paigalduseks.
Määrisin silindri seinad õliga kokku

   


Täiesti automaatselt valmistasin poltidele kaitsmed, et mitte rikkuda vända pindu. Selle tegevuse oleks võinud rahulikult tegemata jätta, kuna 40'ne vända kaelad on ju peaaegu plokiga tasa, kui nad üss'is asuvad

   


Pesin lahustiga kepsud ja saaled

   


Ning määrisin saalte tööpinnad

   


Järgmiseks läksid kolvid oma kohtadele, ning silindrid neile pähe. 40'nel paigaldatakse kolvid nii, et kolvil olev süvend on nihutatud tõukurvarraste poole.

   


Kui kolvid on paigas ja kepsud kinni, tuleb kolb keerata üssi, ning mõõta ära kolvipinna ja silindri ääre vaheline kaugus. See peab jääma vahemikku 0,8-1,38.

   

Kui nüüd kõik klapib, saab tõukurvarraste torud oma kohale panna ja silindritele pead külge kruvida.

   

[Laurimetall]

Väga huvitav ja asjalik teema. Mõnus kohe lugeda. Ennast ajab ka nii vihale ,kui ostad varuosa ja siis avastad ,et kõik on vaja ise uuesti teha ja sobitada. Ma kipun arvama ,et see õlirõnga mittesobimine võib olla ka kolvi meistri vale (kulunud tööriista probleem.)

[viplala]

Hakkasin siis hammasrattaid kokku lappama. Muidu läks kõik nagu õlitatult aga loe niipidi, või loe naapidi, üks hammakas vähem kui peab. Otsisin kõik karbikesed välja, kus vähegi mõni hammakas end peita võiks aga mida pole, seda pole. Suskasin nad siis oma kohtadele ja tundus, et puudu oli vända küljest üks. Ja siis lõi lambi põlema... vut vut vut emexi hunniku juurde, kus oma saatust vana vänt veel ootas, ning seal ta oligi . Ma olin vända koos hammakaga minema visanud.

Järgmiseks paigaldasin vända otsale kaks kiilu, ja nagu ikka, kiilu kõrgused enam ei sobinud uue vända kiilusoonega kokku. Vasja oli suvalise sügavuse freesile pannud. Hammakas kiilule ei istunud.
Jälle oli suureks sõbraks käi, kes viitsis pool milli kiilult maha võtta.

   


Järgmiseks paigaldasin õlipumba. Ja nagu ikka, oli uue õlipumba toru koht veits nihkes, ning toru teist otsa ei olnud enam võimalik kinni poltida.
Seekord aitas hädast sõber haamer, kelle jõulisel sekkumisel muutis oma kuju vasest toru.

   


Tsentrifuug läks ludinal oma kohale

   


Ja samuti ka õliradika torud, tsentrifuugi otsa. Ainus jama oli tihendiga, millele Vasja oli suvalistesse kohtadesse augud teinud, ning mille ma ümber pidin tegema. Seejärel juba silikoniga tihend kokku, ning torud poltidega kohale.

   


Mis omakorda osutus ette ruttamiseks, sest hiljem tuli välja, et õhkjahutussüsteemi alumine plekk, peab nendest torudest üle minema aga ei mahtunud.

   


Ja nüüd üks tähtis asi. Kui te juhtute ostma tihendikomplekti mootorile, siis pöörake tähelepanu järgmisele tihendile...

Pumpasid on kahte tüüpi. Ühed ei vaja õlitust läbi otsakaane, teised vajavad. Juhul kui pumbal on selline auk nagu siin, siis ta vajab õlitust.

   


Vaheplekil kuhu pump kinnitub, on alati ovaalsus selle koha peal

   


Kaane taga on kaks, omavahel ühenduses olevat auku, mis oleks arukas puhastada.

   


Kuid tihend võib tulla ilma auguta. Minul nii oligi, mis tähendas, et ma pidin selle õlitusaugu tihendisse ise tegema.

Lõpuks sai kaan ette ning rihmaratas oma kohale.

   

   


Viimaseks otsustasin ka originaal kütusefiltri ära jätta, ning paigaldada vähe tänapäevasem ja mugavam. Diisli tagasivool hakkab tulevikus otse paaki jooksma.

   

[Daff]

Kas see kütusefilter on oma "samkompunn" või nn. uus originaalvaruosa?

Nägin postituses läbi lipsavat sõna silikoon. Omadest koemustest julgen väita, et selle va silikooniga tasub eriti ettevaatlik olla. Ostsin omale ühe MTZ mootori, millel väidetavalt oli õlirõhk hakanud vaikselt ära kaduma peale kapitaali. Kui ma selle mootori osadeks kakkusin, oli pilt päris huvitav. Silikoon, mis oli tihendite vahelt välja paisunud, oli kõik õli poolt lahti pestud ja see maandus karteris , õlivõtturi juures ja pakkis selle umbe.

[Bennet]

Kui tihend on ilma õliavata, siis tuleb pumpa lihtsalt puhas õli sisse panna mis muuhulgas on ka sellepärast parem, et siis mustunud õli ei hakka keberniitima pumba laagreid ja muidu peeneid detaile
Ühtlasi võib ka kindel olla, et see õli seal reaalselt sees on.

[Envir]

Väga ilus põhjalik töö. Edu ja vaimujõudu tegemisel!

[viplala]

Kas see kütusefilter on oma "samkompunn" või nn. uus originaalvaruosa?

Nägin postituses läbi lipsavat sõna silikoon. Omadest koemustest julgen väita, et selle va silikooniga tasub eriti ettevaatlik olla. Ostsin omale ühe MTZ mootori, millel väidetavalt oli õlirõhk hakanud vaikselt ära kaduma peale kapitaali. Kui ma selle mootori osadeks kakkusin, oli pilt päris huvitav. Silikoon, mis oli tihendite vahelt välja paisunud, oli kõik õli poolt lahti pestud ja see maandus karteris , õlivõtturi juures ja pakkis selle umbe.

Kütusefilter on mingi teise auto oma. Parem kui originaal oma õhuleketega, ja filtrit on samuti mugavam vahetada.

Silikoonidega tuleb loomulikult mõistusega ümber käia. Kuid parem on seda siiski koos tihendiga kasutada. Siis on asi kindel, et tihend pidama ka jääb.
Vanade metallpindade puhul võib juhtuda, et pinnad on kraabitud või kõverad tiba ja sel juhul ei pruugi kõvemast papptihendist üksi enam abi olla.

Tihendi silikoone leidub päris mitmeid. Kõige hullemad on need punased mingid x firma toodangust. Ei nakku pinnaga korralikult ja õli ning kuumaga kokku puutudes kivistuvad ja lähevad rabedaks lõpuks.
Ma ise kasutan Loctite omasid, kuid häid tootjaid on teisigi kelle toodangut usaldada võib.

[pen.skar]

Lihtsam on tihend mõlemalt küljelt litool 24 kokku teha. Ei jää jääke, ei lahustu õlis ega vees, pehmendab enamusi tihendeid. Lahtivõtmine pole ka kõige hullem.

[kopraonu]

Vene mootorite puhul, tasuks see silikoon/hermeetik ära unustada. Teinekord on paraniit või papptihend,leotatud litooli või solidooliga isegi parem. Muidugi kui liitepinnad on lootusetult kõverad,siis ei tee hermeetiku kasutamine ka halba. Samas need odavama otsa hermeetikud kipuvad õliga ära lahustuma. Eriline jubedus on see punane variant.

[viplala]

Suvel sai mingi hetk survekaga suurem pask maha nühitud. Seejärel ta seisis siiani seal kusagil, kuni täna ta garaazi ära vedasin.
Pole tükimat aega sellist masendust peale tulnud kui täna. Käisin ümber trakatsi ja ei osanud kusagilt pihta hakata.

   


Kõik tundus nii kuradi vastik. Selline alguse tunne jälle.

   


Kõigepealt, kui vedama sai teda hakatud, ei saanud enam käiku välja. Ei teagi, kas peab ka kasti pilgu viskama, või saab ülalt asjale lahenduse. Ehk on probleem roostes, mis jõudis lõpuks kuhugile kinni hakata. Süüdlane tundub siin olevat.

   


Esimesed raami pulgad on mõlemalt poolt, nii palju lapitud, et paha hakkab.

   
   


Lisaks jookseb poole raamini uus pragu, kasti poolses otsas.

   


Kasti korpuses on praod poltide juures.

   
   


Istme ümbrus ja alune, on üks suur roostehunnik.

   


Tiiva peal on säilinud arstikarp. Huvitav mis seal originaalis olnud võis olla? Mõned grammid tina juhuks kui t-40nega toimetamine pea valutama paneb.

   

[saarrand]

Minu omal on see arstikarp mustast plastikust ja ilusti terve.

Aga neid esimesi poolraame peaks vist küll saada olema vabalt suht laialt.

Kuna endiselt T-40 kohapealt veel võhik, aga talvel ka remont plaanis, küsin, kas mootor on võimalik niimoodi maha võtta, et poolraamid jäävad külge ja ei pea niiöelda traktorit pooleks tõmbama nagu MTZ korral?

[viplala]

Kuna endiselt T-40 kohapealt veel võhik, aga talvel ka remont plaanis, küsin, kas mootor on võimalik niimoodi maha võtta, et poolraamid jäävad külge ja ei pea niiöelda traktorit pooleks tõmbama nagu MTZ korral?

Mina võtsin pooleks, oli mugavam toimetada, seda enam, et telfri võimalus on olemas. Aga muidu peaks ka mitte poolitades maha saama. Poolraamid iseenesest istuvad eraldi poltidega kasti küljes.

[Buzzet]

Kasti korpuses olevate pragude korral võib esisild varsti koos poolraamidega jehhat teha ?

[viplala]

Kasti korpuses olevate pragude korral võib esisild varsti koos poolraamidega jehhat teha ?

Seda ma kardan jah. Tegemist on esialgu mõradega paari poldiaugu ümbruses. Ma katsun nad ära keevitada ja edaspidi trakatsit mitte ratsida väga. Kunagi kui kast saba annab, võib korpuse ümber visata või teise kasti paigaldada.

[Bennet]

Kaheldav, kas vahekasti keevitus õnnedtub. Samas see on nii vahetatav, et kabiini maha võtma ei pea. Vahetasime paar aastat tagasi seda. Pidas veel paar polti, ülejäänud olid lahtimurdunud.

[metsakohin]

Kui vähegi võimalik, vaheta kast välja. Keevitamine on tühi töö ja aja raiskamine. Samas poolraamid on keevitatavad, vanad paigad maha, praod sügavalt kahelt poolt faasida ja paari korraga täidad ära. Peab kordi parem, kui paikamine. Muidugi poolraame peaks veel leiduma, ka ilma pragudeta.