(Seda postitust muudeti viimati: 02-09-2014, 01:15 AM ja muutjaks oli E303.)
Keegi võiks siin kirjutada kuidas käidi 70 -80 aastatel eestist uudismaal e lõuna venemaal vilja koristamas . Ning kas sinna minek oli vabatahtlik või saadeti poolenisti sunniviisil nagu BAM-i ehitusele .Kuidas olid elu ja palgatingimused seal tollel ajal.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
(Seda postitust muudeti viimati: 02-09-2013, 18:44 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
1967a noorsõduritele ja kojuminevatele vanadele häire korras öine äratus(Läti Dobeles teadsime midagi ette). Koos väeosa autodega sai terve 40 vaguniline rongitäis meid. Läksime rõõmuga ja põnevusega, mitte kuidagi ei tahtnud et 2 nädalat nähtud drill veel kakspool kuud tankipolgus kestaks.
Paarirublasele sõduripalgale lisandus väga vähe. Veonormi sai täis ja üle ja preemia teenisid välja vaid Zis 151, 157 ja Gaz 63 mehed- neil oli norm kolm korda väiksem kui harilikul porteautol. Viljavedu oligi vist sõdurite monopol. Kohtasime (lob v lob ja kaks surnut) korra moldaavlastest polguga, kel olid tuttuued Zil 555 käes. Välikatla toit pluss suu-sõrataudihaigete lehmade supikatlas keedetud piim...
Käisin 1969. a. EPA tudengina Põhja-Kasahstanis Uzungulski sovhoosis kombainerina nn. põllumasinate praktikal.Kombainid olid enamuses SK-4, kohalikud said just sel aastal esimesed ilma kabiinita Sibirjakid.Sovhoosil oli 36 000 ha teraviljapõldu ja keskmiseks hektarisaagiks kujunes kuuldavasti 12,5 ts.Algul niitsime 6m laiuste lõikusheedritega vilja vaaludesse ja hiljem vaaludest masindasime.Vilja vedasid kordusõppustele saadetud nn. partisanid, kellele toodi selle tarbeks tuttuued GAZ-51-d, mis pärast kohalikele sovhoosidele müüdi.Vahetusnormiks oli 4o ha vaaluniitmisel ja 14 ha masindamisel.Kihutasime mööda põlde peamiselt 3-da käiguga.Kive polnud, kuid see-eest olid põllud täis remondi käigus minemavisatud masinaosi, trossijuppe ja traati.
Toideti hästi.Lõunale viidi autoga keskasula sööklasse, kus oli alati supp, praad ja kompott.Hommiku-ja õhtusöök oli ka sööklas ning lisaks toodi põllule õhtupoolikul teed, piima ja võileibasid.
Teenistuseks kujunes 500 rubla, mis tol ajal polnud just väga väike raha.
Isa mul käis kuskil 80ndatel kazahstanis.Sinna minek oli kaubavagunites kuhu sisse olid tehtud mingit nari moodi asjandused.Päeval oli nii kuum et tahtis ära tappa,öösel oli nii külm et vaata et elama jääd.Tema pandi kirovetsi peale ja ta sai palka umbes sama palju kui Eestiski kirovetsi peal.Põllud olid täpselt neljakandilised ja iga tükk oli 500 hektarit.Ja vilja koristamine käis nii et seest puhtaks roogitud nivad niitsid ees vilja vaalu.
Ja tagant koguritega nivad võtsid vilja vaalust.Ja muidugi uudismaale kohaselt oli juba niikaua kui kohalikud mäletasid nende maade peal nisu kasvatatud.Vilja hoiustamiseks pandi kohalikul kiirteel üks rada kinni ja kallati sinna maha sest ega hooajal seal üldse vihma ei sadanud.Ja belarussid mis seal olid olid kõik mtz 80.Mitte ühtegi 82 mtz ta ei näinud.
Sai ühe Niva kombainiga tegeletud, kas aastat ei olnud käivitatud. Kahte pihustit maha ei saanud, 3,4 tulid kasutades ebamõistliku jõudu. Käivitusmootoriga ei rämmanud suurt mootorit lahti. Lõpuks sai plokikaan maha võetud ja avastasin et 4. silinder kinni. Eks õhupuhastajast oli kondentsvesi sinna jooksnud. Bensiiniga leotasin ja siis hakkasin puuhaluga koputama kolbe alla poole, pääses lahti. Liivapaberiga hülss siledaks, õliga kokku ja km-mootori starteriga ajasin ringi.
Kus tartus võib saada SDM (pikad pihustid, ilma turbota) mootorile plokikaane tihendit.
Nüüd tean, et kui masin kauemaks seimsa jätta tuleks sisselaske kolektori ette kalts panna (või on kile parem?).
Kõige parem on miski õli või diisliga träpka(kalts) sinna torgata. Õhupuhasti ja väljalaske torustikule miski ämber peale,et vesi sealt sisse ei saaks.
(Seda postitust muudeti viimati: 04-09-2013, 23:39 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
To Saaressepa talu- kuskohal Kashstanis selline kiirtee oli, kuhu vilja sai laotada? Liikumiseks rajad olid, võimalikult õkva. Kui ühed rööpad liiga sügavaks kulusid, võeti kõrvale uus rada. Orienteerumine päikese järgi, sest külad eemalt kõik ühesugused- kõigepealt hakkas paistma rauast veetorn. Veel kasutasime teeks veetrassi muldkeha, nn bolšhak. Ne dai bog, et vihma kätte jäid, siis sõitsid 25 km 4-5 tundi- nii libe ja kleepuv oli mustmuld. Kombainivili oli üsna kuiv, puistati maha vaalu, nn tok`i. Selle kühveldasid naised korra paar läbi ja siis elevaatorisse vedamine. Kombainide hommikust käimavedamist mäletan, kuid kuidas vili mulle kasti sai- no ei tule meelde. Vist olid natid ülepeakoppadega.
Olen kombainikauge inimene ja lugedes siin paar postitust ülevalpool olevaid meenutustekste, siis kerkib küsimus, et miks ei võetud seal vilja üles kohe ühe sõiduga?
(Seda postitust muudeti viimati: 05-09-2013, 12:36 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
Lõigatud vili vaalus maas kuivas kiiresti. No nagu heingi. 16% säilib juba ületalve. Päris kuivateid ma seal ei näinudki, lõhkiläinud elevaatoritorni küll(vihmase aasta vili paisus betoonjurakas niipalju et).
Veel küsimus siduri kohta. Piduriõlipotsikud olid õli täis (punast värvi). Siduripedaali vajutades kukkus pedaal põhja, õli pole üldse. Kas tohib DOT4-jaga süsteemi täita? PSK vedeliku ei olnud hetkel saada Võrust.
(Seda postitust muudeti viimati: 05-09-2013, 16:41 PM ja muutjaks oli kopraonu.)
(05-09-2013, 15:37 PM)hillar2 Kirjutas: Veel küsimus siduri kohta. Piduriõlipotsikud olid õli täis (punast värvi). Siduripedaali vajutades kukkus pedaal põhja, õli pole üldse. Kas tohib DOT4-jaga süsteemi täita? PSK vedeliku ei olnud hetkel saada Võrust.
DOT 4 ma sinna valada ei soovitaks, tagajärjed on ettearvamatud.Ise asi,kui paneksid uue pidurisüsteemi siis võiks seda mõtet kaaluda.
See,kui pedaal põhja vajub viitab,et kusagilt on mansettid läbi.
(Seda postitust muudeti viimati: 05-09-2013, 20:35 PM ja muutjaks oli kopraonu.)
(05-09-2013, 19:11 PM)mlsluik Kirjutas: kalla julgelt, pane Dot4 või kasvõi punast ATF-i, töötab kõigega kui vähegi tihendit alles on.
Jaa sellega seoses meenub üks soovitus 1958.a Dodge Regentile(pilt illustratiivne)
,millel kast libises, tingituna suurest kulumisest ja üks tark romuralli mees ütles: ahh ,mis sääl ikka pista saepuru sisse,siis saab tihedam.
Väidetavalt see pidi olema hea nipp romuralli pikendamiseks libiseva automaatkäigukastiga.
Kahjuks omanik nõnda tegi ja suutis kastist sisust lõplikult lahti saada.Ja uskuge mind selle auto käigukasti sisu pole just väga lihtne leida.
Nii,et valage julgelt mida iganes sinna anumasse aga pärast,kui pidurisüsteemi laiali kisute ja seda sodi hakkate sealt urgitsema. Vannute tuld ja tõrva.
(Seda postitust muudeti viimati: 05-09-2013, 21:24 PM ja muutjaks oli mlsluik.)
Räägi miks Dot4 on kehvem kui PSK.... ega ei olegi.
Ülejäänud jutt aga.... off-topic
saepuru pidi mehaanilise kasti puhul korraks mingit efekti isegi tekitama, autom kastile ei tee saepuru aga küll mitte kui midagi, esimese ringiga tõmbab turbiini kinni ja vsjo. Turbiini puhastamine eeldab selle lahtilõikamist ja hiljem uuesti kokku keevitamist. Kettad põlevad muu sodi sattumisel kasti ka kiiirelt kinni, juht-hüdraulika on võimalik puhastada.
(Seda postitust muudeti viimati: 05-09-2013, 21:26 PM ja muutjaks oli kopraonu.)
(05-09-2013, 21:18 PM)mlsluik Kirjutas: Räägi miks Dot4 on kehvem kui PSK.... ega ei olegi.
Ülejäänud jutt aga....
Pigem pole DOT-4 kehv vaid liiga hea. DOT ja PSK segunemisel tekkib säärane segu, mis võib kas:
a. kogu/osaliselt süsteemi ära ummistada,sest DOT-4 on piirituse(Metanooli) baasil ja PSK gastroolõli baasil.
b. NL aegsete mansettide kvaliteet on seinast seina,seega pedaal hakkab ikka läbi vajuma ja lisaks sellele punduvad mansettid ära suure tõenäosusega. Vedelikku kaole, lisandub ka olematud pidurid.
c. kuna süsteemis on nagu nii kusagil lekke veel.Siis võib see DOT-4 hoopis selle teha,et peapump võib seest kinni roosteda. Kuna DOT-4 olev metanool reageerib õhuga väga edukalt ja tekitab korralikku rooste silindrite sisse. Ma ei usu,et see NIVA kombaini süsteem väga hermeetiline oleks. Lisaks näitab minu kogemus,et PSKga töötanud silindrid on paremas seisus, kui NEVA ja ka moodsa DOT4 töötanud asjad,mis on X ajaks jäetud seisma.
Üldiselt ei ole soovitav valada PSK-d ja DOT-4 kokku omavahel. Endal on sellega,mitte just väga head kogemused. Seega, tean millest räägin.
(Seda postitust muudeti viimati: 06-09-2013, 07:49 AM ja muutjaks oli mlsluik.)
CK-5 oli meil majapidamises aastaid ja selle olematud pidurid ei üllata, uus õli suutis tavaliselt vana manseti "üles paistetada" ja hooaeg jälle mureta. Ei meenu et keegi kunagi neid vahetanud oleks. Tegelikult on ksf MAZ jutt tõesti õige aga olgem realistid, antud niva teeb viimaseid ringe ja õige pea ootab tedagi kokkuost
BSK koosneb piiritusest ja kastoorõlist. Neva ja sugulased, samuti ka DOT4 retsept on SIIN . Ei metanooli, ega etanooli retsept ei sisalda. Või on kellegi teisi andmeid?
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
.Tema pandi kirovetsi peale ja ta sai palka umbes sama palju kui Eestiski kirovetsi peal.Põllud olid täpselt neljakandilised ja iga tükk oli 500 hektarit.Ja vilja koristamine käis nii et seest puhtaks roogitud nivad niitsid ees vilja vaalu.
![[Pilt: 3249749417_fa8c5759af.jpg]](http://farm4.static.flickr.com/3131/3249749417_fa8c5759af.jpg)
