[Basilio]

Katuse siledat pinda, siis ümmarguselt 1m2. Kui see osavalt ära kasutada, saab parematel hetkedel 14A ja peale.

Et siis milliste paneelidega? Enda kogemustest 1m2 pinnaga ikka 10A ringis ja seda päikese träkkimisega. Lappi paneelidega üle 5-6A ei maksa unistada. Kuigi päeva jooksul korjab seegi midagi kokku. Kui päeval suurt ei kasuta ja kõik purki panna, peaks õhtul valgustuse ja läpaka jaoks jaguma küll.

[MeelisV]

kuigi mul olid kõik eeldused seda pindala teada/arvata olin siiski ka ise üllatunud, et seda tegelikult nii palju on

aku kui selline on tegelikult Varta 115Ah deep cycle AGM Marine & Caravan

ning kõige suurem tarbija mille jaoks seda päikese paneeli üldse vaja on külmik mille võimsus on 85W

illustreeriv pilt elektrikapist: laadija 10A, inverter 1200W, jaoutus ja kaitsemekilp 12 ja 230V ning eelmainitud aku
Sinna siis peaks tulema ka päikese kontroller

[aavu]

Sõidud on pikad ja sõidu ajal peaks katusepaneelidest piisama, sest aku on mahukas ja tarbib ainult 85W külmik. Isegi auto genekalt on võimalik see 85W võtta. Kohapeal, kui tarbimine suurem ja akut ka vaja laadida, saab ju laiali laotada lisapaneelid ja need täpselt päikesele suunata. Muidugi kui ümbruses peaks ruumi jätkuma. Lisapaneelid võivad olla mingis kastis tiisli (välisilme?) peal või haagises sees.

[MeelisV]

Sõidud on pikad ja sõidu ajal peaks katusepaneelidest piisama, sest aku on mahukas ja tarbib ainult 85W külmik. Isegi auto genekalt on võimalik see 85W võtta. Kohapeal, kui tarbimine suurem ja akut ka vaja laadida, saab ju laiali laotada lisapaneelid ja need täpselt päikesele suunata. Muidugi kui ümbruses peaks ruumi jätkuma. Lisapaneelid võivad olla mingis kastis tiisli (välisilme?) peal või haagises sees.

tegelikult ega see tarbimine väga ei suurenegi ehk ma olen võimeline seda reguleerima.
sõidu ajal on sees vaid külmik sest töötama ta peab ja 230 ei ole sõidu ajal võimalik ja ka gaas mitte
seisu ajal saan/üritan kasutada gaasi külmiku toiteks seega kukub see 85 w sealt tagant ära ja kui siis lisandub ehk mõni muu tarbija (telefoni laadia, dvd mängija vms.) valgustus on LED kuigi kui meetrid ja watid kokku lugeda siis on ka neid omajagu aga kasutamine on lühiajalisem.
kui olen ise haagisest "eemal" ja muid tarbimisi ei ole siis võib külmik olla 12V taga aga võib olla ka gaasi taga.
ja ega see külmik ka kogu aeg 85 w ei tarbi
sellise enese motivatsiooniga arutledes olen mõttes sealmaal, et esmalt lähen vaid lappi asetsevate paneelide peale niipalju kui mahub ja vaatan mis välja tuleb.
lisapaneelidele hakkan mõtlema ehk tulevikus kui ei tulnud välja
lisapaneele saan paigutada ainult haagise põhja alla sahtlisse nagu seda tegin söögilauaga, teine võimalus on veel auto katusele panna.

viiteid ehk pakkumisi kas kellegil on ? eelmainitud mõõtudega võimalikult õhukesi paneele.

[karvik]

Katuse siledat pinda, siis ümmarguselt 1m2. Kui see osavalt ära kasutada, saab parematel hetkedel 14A ja peale.

Et siis milliste paneelidega? Enda kogemustest 1m2 pinnaga ikka 10A ringis ja seda päikese träkkimisega. Lappi paneelidega üle 5-6A ei maksa unistada. Kuigi päeva jooksul korjab seegi midagi kokku. Kui päeval suurt ei kasuta ja kõik purki panna, peaks õhtul valgustuse ja läpaka jaoks jaguma küll.

Jah sul on õigus. Paneelist tuleb tõesti selline kogus ampreid. Kui sa selle paugutad otse akusse saad kokku täis aku puhul 147W. Kas sa siis maksid selle ülejäänud 53W igaks juhuks peale?
Ma loodan, et mitte. Kui Sul ikka päris MPPT kontroll seade, siis peaks sealt 10A ja 18V(180W) sisendi juures tulema akusse kusagil 14A(vähemalt võiks) mis 12V puhul teeks kokku 168W. Sealt tulebki see reklaamitud kuni 30% lisa energia mida toimiv MPPT peaks pakuma.

MPPT mõte on jälitada paneelide maksimaalset võimsus punkti. Kontroller on selliselt ehitatud, et sisend saab olla ka näiteks 22V ja laadida 12V akut. Kui mingil põhjusel võimsus hakkab langema, siis ta ei püüa hoida meeleheitlikult paneeli maksimaalset pinget vaid leida ikka maksimaal väärtus pinge ja voolu korrutisele.

Ei tohi ka unustada, et paneelidel saavad olema all rattad, mis ei keela neil minna tingimustese kus ka lappi olles kogu võimsus kätte saadakse.
Siin Eestis ja sügisel on teine jutt.

Paneelide lühisvoolude mõõtmised on tehtud mingite standardite järgi ja nad on võimelised tegelikuses pisut kõrgemat voolu andma aga siis peab olema õiged tingimused.

[MeelisV]

uurisin natuke maad ja selgus, et asi pole üldse roosiline
ehk mingeid erimõõdulisi paneele saada polegi nii lihtne

s.t. sellist väikeseeriat klaaskattega paneele ei jõua ma kinni maksta
põhjus on kasutatava karastatud klaasi mõõtmetes mida tellitakse siis suures koguses ja tehaks ühes mõõdus paneele nende peale.
minu soovitud mõõtudega klaase 1...2...3 tk ei võeta tellimuseks ja lisaks erineb see asi standard tootest ehk on käsitöö ja käsitöö makab "kirve hinda"
moodulite mõõdud määravad kah palju ja seetõttu pole iga mm või cm pealt soovitud mõõtu kah võimalik saada.

järjest rohkem hakkab tunduma, et üks suur standard mõõtudega paneel auto katusel ja juhtmega käru külge ühendatuna on vist ainuke võimalus.

ehk kui keegi teab kust on võimalik saada mingeid paneele mis ka mingit voolu välja annavad mõõtudega
850*450 -2tk. ja 500*400 mm 1 tk.
Või
1450*400 – 1 tk ja 450*450 mm 2-tk
siis kuulan/loen huviga

[diesel]

veest on siin teemas vähe juttu olnud. võtaks seekord korraks just selle olluse jutuks. nimelt mul ühele sõbrale pakutakse võimalust osta lagunenud vesiveskit. ja seoses sellega tekkis kohe mõte, et kas annaks asjaga vähemalt teoreetiliselt veidi särtsu jahvatada. veski on muidugi nutune olnud. ei mingit paisu. alt läbivooluga on rattaid ringi aetud.
jõgi ise ka seuke kraavi mõõtu rohkem. tubli keskmine mees hüppab kuiva jalaga üle. voolu kiiruse ja hulga saab muidugi pilpa, tollipulga ja sekundikellaga teada. aga mis edasi? olen usinalt guugeldanud aga miskit mõistlikku põle leidnud. nüüd siis siin küsingi, et äkitse keegi teab veidi juhatust anda. noh, et kas seuksega üldse särtsu talutavalt saaks? ja ehk on keegi kuskil trehvanud ka sarnase sisteemi jaoks mingeid valmis lahendusi saadaval olevat. või misiganes muudki näpunäited oleks vägagi teretulnud.

[Provoker23]

Puusalt lastes tundub, et läbivoolu kasutegur jääb suhteliselt tagasihoidlikuks. Selleks, et vesi energiat koguks on vaja tal kukkuda. Külalegendidest omakandis mäletan, et nn kraavimõõtu vooluveest üks peremees oli ~2m langusega 2kw genekaga oma kodu ilusti ära katnud.

[metsakohin]

Paar viidet idapoolsete isemõtlejate töödest.

Üldisemat juttu.

Ja kellegi Sergei elektrijaam.

Ehk leiab midagi kasulikku.

[MeelisV]

Kas meie paberite ja ametirobotite riigis peaks alustama ametniku juures paberi täitmisest ?
Mingi vee erikasutusluba vms.
Kui seda ei anta pole miskit teha ja see määrab ka tingimused kui see antakse

[Basilio]

Kraavimõõtu oja peale väikese vesiratta paigaldamise pärast mina küll ametnike uksehingi kulutama ei hakkaks. Kui vett üles paisutada ei kavatse ja ratas vooluhulka ega veetaset ei mõjuta, siis kelle asi peaks olema? Kui ratta kõrvale veel kalade jaoks eraldi kanal jätta, siis ei tohiks ka looduskaitsel virisemist olla.
Kui rattast ka ainult 100W peaks tulema, aga see eest pidevalt, siis teeb sellegagi palju ära.

[Marko]

Maja tahab vast kilovati keskmiselt?

[diesel]

veerin siin neid vene linke. väga huvitav, aitüma.
võimsus on kahtlemata huvitav asi. sada vatti kindlasti abiks igal juhul. aga kuda selle saja vatiga vanasti veskit ringi aeti? no oletame, et veski oli nässakas ja jõuetu, aga ikkagi oleks loogiline arvata, et paljalt asja enda ringi ajamiseks kuluks juba nii mõnigi kilovatt. seega, kui tänapäeva vesi vähema rammuga pole, siis peaks sealt oma tarbeks küll ja veel jaguma ja heal juhul äkki ülegi jääma.
jätkame uuringuid.

[karvik]

100W ööpäeva ringselt mulle tuppa suriseks, siis ma varsti ei peaks enam üldse EE-d kasutama .

Veski võimsus sõltus veskist.
Kui seal oli käsikivi suurune jahvati ja kõik muu käis mõnel muul jõul, siis 100W on täitsa piisav. Kui mõni suurem hingeline, siis 30kW ei olnud probleemiks ära kasutada.

Üldselt saab vee liikumiskiiruse, võimaliku sügavuse ja laiuse järgi juba enamvähem välja rehkendada lõpptulemuse.
Vees kehtib sammuti piir, nagu õhus, kui palju saab vett pidurdada, et see veel kasulik oleks. Limiidi nimi on Betz´i limiit. See ei kehti kui kasutusel on kukkuv vesi. Vee kasutamisel voolavana nagu tuult, siis kehtib
Samamoodi on ka vees vahe tõuke ratastel ja hüdrodünaamilistel ratastel. Viimane on efektiivsem, aga on kindlasti keerulisem ehitada.

Kuna oma oja ei ole teab mis väärtusega enamus aastaajast ja pisu kaugel, siis ei ole kindlaid arvutusi, aga kui õieti arvutasin, siis 0,5m sügav ja 1m lai laba peaks koos ülekande kadudega 60w välja andma kui vee kiirus on 1m/s. Ülekande kaoks panin 40% sest vesi on aeglane ja palju kiirendamist vaja, et asi toimima saaks. Elektrilise osa kadu veel ei pannud sisse, aga Betz´i limiit on sees.

Meetrise läbimõõduga ratas teeb ümmarguselt 19 pööret minutis kui ta on koormamatta. 10p/min oleks koormatult piisav. Kui nüüd leida sinna gene mis võimalukult madala pöörde juures annaks 100W välja siis oleks ülekande kadu ka piisavalt väike, et see 100W sealt saada.

[aavu]

Hüdroturbiine iseloomustab kõrge kasutegur, mis tavaliselt on piirides 90…96 %.
Võimsus turbiini võllil avaldub väga lihtsa valemiga
P = η ρ g H Q P võimsus turbiini võllil W
η turbiini kasutegur
ρ vee tihedus kg/m3
g raskuskiirendus m/s2
H rõhukõrgus m,
Q vee vooluhulk m3/s
Hüdroturbiini eelkäija on vesiratas, mille kohta on kirjalikke teateid Kreeka Väike-Aasia
kolooniatest alates aastast 230 eKr. Esimesed, altvoolu-vesirattad paiknesid lihtsalt jõe
veevoolus, kuid peagi hakati neid paigutama erikanalitesse (joonis 2.9.5), millega nende
kasuteguriks saadi ligikaudu 30 %. Täiuslikum, ülaltvoolu-vesiratas, milles kasutati nii vee
kineetilist energiat kui ka vee raskustoimet, tuli kasutusele keskaja Euroopas ja selle
kasutegur oli juba ligikaudu 70 %.

http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppe...ika2-3.pdf
Üsna mahukas leht, veidi keskkohast allpool joonised ja vähe pikem jutt ka. Ehk on ka abiks.

[MeelisV]

Kraavimõõtu oja peale väikese vesiratta paigaldamise pärast mina küll ametnike uksehingi kulutama ei hakkaks. Kui vett üles paisutada ei kavatse ja ratas vooluhulka ega veetaset ei mõjuta, siis kelle asi peaks olema? Kui ratta kõrvale veel kalade jaoks eraldi kanal jätta, siis ei tohiks ka looduskaitsel virisemist olla.
Kui rattast ka ainult 100W peaks tulema, aga see eest pidevalt, siis teeb sellegagi palju ära.

OT: vaadake tänapäeval PEAB vallaametnikule teada andma kui "ehitad" omale koju lapsele liivakasti või koerakuudi
ei ehitusluba ei pea olema aga teada pead andma - ja nemad siis vastava nõusoleku vms.
see eelnev soovitus, "et äkki on vaja kooskõlastada" oli sõbralik sest mõni ametnik on peast ja .... nii ametnik, et tuleb kohe menetluspaberitega ja siis on hull jama kaelas. keskkonna teema on nendel eriti hell koht.

[karvik]

Väikse langusega ojal pidi toimima parema lahendusena keeris lahendus. http://www.youtube.com/watch?v=oo_mP18IXMo

Ratta ees on eeliseks suurem tööpind ja keerise suurem liikumis kiirus. Ehitus on lihtsam kui teistel langeva vee turbiinidel.

Andmed on kusagilt i-neti avarustest ja rohkem ei tea neist rääkida.

Mõned aastad tagasi oli Pärnu jõel kohas nimega Jändja selline veski mille juures asus keeris turbiini pesa. Tänast seisu ei tea, aga kui toimis ja vett palju oli, siis keeris oli muljetavaldav vaatepilt.

[Basilio]

Inseneri jaoks on see põnev lahendus. Keskkonnakaitsja haarab südame alt kinni ja terve maailm on kisa täis, et vaadake, kala ei pääse jälle kudema!!!

[karvik]

Ei ole küll kaladest aga koledad tapja tuulikud tapavad koledal kombel linde. Ajavad neid lausa taga neid linde, et kätte saada. Tegelike numbreid võib võrrelda https://web.duke.edu/nicholas/bio217/ptb4/avian.html

---

Üks ammu silma jäänud veeratta projekti lugu. http://www.fieldlines.com/index.php/topic,146455.0.html

[Basilio]

Ei ole küll kaladest aga koledad tapja tuulikud tapavad koledal kombel linde. Ajavad neid lausa taga neid linde, et kätte saada.

Seda minagi vaatan, et tuulikute labad on kogu aeg verised ja mastijalamil on sulgi põlvini!