Sarnast olen näinud MTZ-5 mootoriga. T-40 polnud veel tootmisse jõudnud, rääkimata mootorist, võimalik oleks veel T-28-lt pärit jõuallikas, aga see jääks lahjaks.
Nendel aparaatidel oli peal vana MTZ-5 mootor. Mul lapsepõlvekodu lähedal olid suured metsad ja seal sai neid näha küll ja küll poisikesest peast. Kuulsin veel kunagi, et isa rääkis JUMZ-i mootorist.
Mulle jättis vahva mulje nende masinate kabiin, mis oli puha vineerist ja ajas vaikselt pinde välja. Kihid olid lahti koorunud ja kestendasid. Muidugi pead ei anna kas tegemist oli just täpselt sedamarki masinaga, aga nina oli neil ees ja jätsid endast sellise vahva karumõmmi mulje.
(Seda postitust muudeti viimati: 10-03-2013, 23:49 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
See ju harilik TДT-40, mida aasta tootis Minski traktoritehas, edasi Oneega tehas. Mitu aastakümmet ainus metsastoimetaja. Suht kerge, hea manööverdaja, lihtsalt remonditav. Pealesõjaaegne puugaasil sama oleks küll vaatepilt koos nõgise traktoristiga. Eks see vineerkabiin oli omajagu nuhtlus ka- väga väike kaitse ladva eest näiteks püstijäänud puu mahatõmbamisel. Juhtus vahel, et tuli saemeest aidata. Ps, otsin edasi TDT 40 veotähikuid 4 tk.
Ma pole ise antud veotähikut lähedalt uurinud,kuid tasapinnalise annaks ju tänapäeval sellisest materjalist nagu hardox laseri ,vee või gaasiga soovitava kuju järgi välja lasta lõigata,vajadusel mõni ava üle treida,augud puurida ja valmis.Muidugi hind võib osutuda probleemiks,kuid asi on ikkagi reaalselt teostatav.
(11-03-2013, 13:36 PM)pen.skar Kirjutas: Vt postituselt 181-lihtne asi, vaid tähikumaterjal võib probleem olla ja pärastine termika. Esialgu loodaks originaale leida, meie maalt.
Usu.Plasmalõikur lõikab selle välja sama pinnasiledusega kui viletsam treial teeb niiet sellepärast ma küll ei põeks.
Hardox on igal juhul kulumiskindlam ja sitkem kui originaal ja sellele ei pea tegema termikat.
Tegu on keevitamisel oma omadusi minimaalselt muutva materjaliga ja seega ta ei karastugi kõvemaks kui ta juba on.
Puurida kannatab väikeste pööretega jahutusega ja samuti treida.
Keermestamist pole proovinud, kuid seda pole seal vajagi.
(Seda postitust muudeti viimati: 15-05-2013, 14:50 PM ja muutjaks oli SirAllar.)
Meil kooli metskonna juures seisab selline masin (ТБ-1М?), täna oli lõpuks aega seda pildistada. Paagis oli veel isegi kütet sees ja arvatavasti on se veel täiesti töökorras kuigi sõitnud pole se enam ammu. Uurisin, et kunagi oli seal teine veel kõrval olnud, aga se oli ära ostetud. Lindid olid ära võetud ja arvatavasti ülejäänud vanarauda. Masin ise on nagu näha kõvasti vatti saanud, mast oli ühestkohast pooleks läinud ja üks silindritest ka kõver. Puid ka sellega kõvasti rihitud.
See ТБ-1М hüdrotõstukiga kokkuveo traktor oli 80-kümmnendatel metsas ikka kõva sõna võrreldes vintsiga kerimisega masinate ees. Veel võimsam oli K-700 baasil ehitatud hüdrolõugadega masin millega tõmmati välja suuri puid pika tüvena.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
(Seda postitust muudeti viimati: 28-09-2013, 15:58 PM ja muutjaks oli elmarm.)
(03-03-2013, 23:24 PM)E303 Kirjutas: Mida kõike eestimaal ikka leidub ning nüüd on müüki pandud selline vana stalini aegne metsaveotraktot DT-45 http://www.rasketehnika.ee/used/1249361
Tegelikult päris äge masin. Õnnestus selle omanikuks saada
(28-09-2013, 15:01 PM)elmarm Kirjutas:
(03-03-2013, 23:24 PM)E303 Kirjutas: Mida kõike eestimaal ikka leidub ning nüüd on müüki pandud selline vana stalini aegne metsaveotraktot DT-45 http://www.rasketehnika.ee/used/1249361
Tegelikult päris äge masin. Õnnestus selle omanikuks saada
See TDT 40M pildil seisis mitu mitu aastat tagasi mu naabri hoovil. Mina polnud veel teda mitte ühtegi korda liikumas näinud. Ära ta viidi, aga arvatavasti tõsteti ta mõne tõstukiga veoki kasti.
Vana LKT-ga pole mitte midagi seal enam pistmist. Kasutatavate komponentide nimed on aga tuntud, eks seetõttu hind ka vastav. Jääb vaid küsimus, et kes on masina tarbijaskond, st kellele see masin mõeldud on. Pika tüve meetodil ju eelised sortimendimeetodi ees praktiliselt puuduvad. Saan aru, et teatud maades metsades, kus puud on kordades suuremad kui meil, on pika tüve meetod vaat et ainus variant, aga kas tõesti on antud masin disainitud kasutamiseks nt Põhja-Ameerikas? Euroopas töödeldakse minu teada pea igal pool metsad üles sortimendina.
Peaks seostuma küll antud teemaga.
Druzba - Eestlase poolt väljamõeldud karistus idanaabritele. Nimi on ka vastav... tagurpidi lugedes. Sellise asja leidsin.
(Seda postitust muudeti viimati: 02-10-2013, 12:17 PM ja muutjaks oli E303.)
Vene metsaveo traktori baasil ehitatud puiduhakkur 90 -kümmendatest. Muideks eestis ei leiaks selline masin kasutust kuna roomikmasinatel on keelatud liikuda kõvakattega maanteedel ning seepärast kasutatakse siin enamasti veoautode baasil ehitatud mobiilseid puiduhakkureid sest sellise roomikhakkuri vedamine treileriga ühelt langilt teisele suurendab puiduhakke omahinda just transpordi kulude suurenemise tõttu.
NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
(29-09-2013, 07:37 AM)deeremees Kirjutas: Peaks seostuma küll antud teemaga.
Druzba - Eestlase poolt väljamõeldud karistus idanaabritele. Nimi on ka vastav... tagurpidi lugedes. Sellise asja leidsin.
Väidetavalt küll aga seda pole suudetud siiani faktiliselt tõestada.
(Seda postitust muudeti viimati: 27-10-2013, 21:17 PM ja muutjaks oli deeremees.)
Трактор ТДТ-55 rippsüsteem. Tundub sama olevat nagu siis DT 75. Kas selliseid sai neile eraldi peale tellida tehasest. Kas siis sai ka põllutöid teha näiteks künd. Muidu käis neile taha suur metsaader.