Metsatehnika

http://otz.tplants.com/ru/products/

Онежский Тракторный Завод uued mudelid. Nende jõuallikas on peal Minski Mootori tehase toodangSmile

[Pilt: Onezhets300.jpg]

[Pilt: Onezhets380.jpg]

[Pilt: Onezhets392.jpg]


Kas on ka vintsi ja plaadiga versioone. Ja vähe võimsamad ka vanadest tööloomadest. Vanadel oli siis SMD-14 mootorid. Osad turboga osad ilma.
Vasta

Kas keegi on sellist vigurit kuulnud et russi vahekastis on mingisugune hammasratas ( täpselt ei oska öelda milline) ringi tõstetud, nii et russ jookseb suht käbedasti. Sõbra metsa väljaveo mtz 820 on hammakas ringi tõstetud ja liigub umbes 60 km tunnis. Sain alles hiljuti teada et ta sellise viguri teinud.
Vasta

aeglusti kiirendi hammakad tuleb ringi tõsta, täpsemalt ei tea, pole ise harutanud, aga kuidagi nii see käib
Vasta

Bellaka kabiin ainult patjadel- üle 30`ga sõit ikka inimvõimete piiril ja pead veel roolima ka... Ja millal pooltelje pooleks hüppab? Osta 17 käiguline NHolland ja saad legaalselt 50`ga lasta. Aga see TDT 40 uuel kujul sünd on küll vahva. Toale rohkem tugevat võrku ümber ja võib metsa lasta!
Vasta

Oskab keegi seletada, miks metsa väljaveol enamasti ratastraktoreid kasutatakse? Kui konkreetselt metsa mõeldud TDT-55 jt metsapullid välja arvata, siis pole kunagi kuulnud, et keegi linttraktoriga metsa veaks. Läbivus ja tõmbejõud võiks ju parem olla? Või kas ikka on? Ja just pehmema pinnasega metsas?
Vasta

(03-01-2014, 12:28 PM)olli Kirjutas:  ...
Läbivus ja tõmbejõud võiks ju parem olla? Või kas ikka on? Ja just pehmema pinnasega metsas?

Kaal ja jälg, eriti pöördel.Sad

Paljud metsaomanikud ei lase oma metsa sihukest pulli, mille sõrajäljest hiljem enam läbi ei pääse.Toungue

Ning lisaks: proovi sellise mölakaga natuke tööd teha - see kogemus on unustamatu.Big Grin Paar tundi on huvitav, kuid edasi tuleb vere maik suhu...

Elmarm võiks olla pädev kommenteerima, kas meetri sügavuselt on lihtsam välja võtta 15 tonni ratasmasinat või "metsapulli".
Vasta

Unustamatu elamus poisipõlvest olnud ligi meetrises mudas Natile käsikaudu linti tagasi ajada.... Püsiv hingeline trauma..

loll on loll olla.
Vasta

lisaks veel on venelase linttraktoritel põhja kõrgus maapinnast üsna nigel, iga kännu taga oleks kinni...
Vasta

Ei maksa unustada, et lindijooks on kallis ja raske, aga kulub liivas-mullas üsna kiirelt ja tahab pingutamise näol pidevat hooldust. Samuti tahab linttraktori veermik määrimist saada.

Sõidumugavus on pehmelt öeldes raju, sest kuigi veermikus kärude vahel on mingid vedrud, siis iga kivi ja känd tekitab hüppe, mis paiskab pea vastu lage.

Talutava tee peal on linttraktor tunduvalt aeglasem kui ratastraktor.

Linttraktori veeretakistus on tohutu, seetõttu ka tema kütusekulu on tunduvalt suurem.

Linttraktoril on eelis pehmel pinnasel. Põllumajanduses pannakse kompenseerimiseks ratastraktoritele alla topeltrattad, metsamasinatele lihtsalt laiemad rehvid.

Linttraktor suudab "kannapööretega" aluspinna täiesti segi künda. Silumine maksab ka midagi, isegi kui tarbetu looduskahju arvestamata jätta.

Linttraktor lahutab pööramiseks ühe lindi veo sidurist lahti, halvemal juhul pidurdab ka veel ühte linti. Seetõttu kaotab linttraktor pöörates suure osa oma veojõust.

Andres, 2 suve DT75B peal rabas veetnud.
Vasta

(03-01-2014, 15:35 PM)Mahno Kirjutas:  Ei maksa unustada, et lindijooks on kallis ja raske, aga kulub liivas-mullas üsna kiirelt ja tahab pingutamise näol pidevat hooldust. Samuti tahab linttraktori veermik määrimist saada.

Sõidumugavus on pehmelt öeldes raju, sest kuigi veermikus kärude vahel on mingid vedrud, siis iga kivi ja känd tekitab hüppe, mis paiskab pea vastu lage.

Talutava tee peal on linttraktor tunduvalt aeglasem kui ratastraktor.

Linttraktori veeretakistus on tohutu, seetõttu ka tema kütusekulu on tunduvalt suurem.

Linttraktoril on eelis pehmel pinnasel. Põllumajanduses pannakse kompenseerimiseks ratastraktoritele alla topeltrattad, metsamasinatele lihtsalt laiemad rehvid.

Linttraktor suudab "kannapööretega" aluspinna täiesti segi künda. Silumine maksab ka midagi, isegi kui tarbetu looduskahju arvestamata jätta.

Linttraktor lahutab pööramiseks ühe lindi veo sidurist lahti, halvemal juhul pidurdab ka veel ühte linti. Seetõttu kaotab linttraktor pöörates suure osa oma veojõust.

Andres, 2 suve DT75B peal rabas veetnud.


No mehed, see lintraktoriga metsas keeramisel pinnase lõhkumine on küll ikka kõige väiksem mure. Mäletan 1990-ndate algul kui meie kandis aktiivsed metsavargused olid, veeti kõik välja TDT-55-ga ja no mingist totaalsest looduse hävimisest küll juttu polnud, aga praegusel ajal on mõnes paigas nii, et rööpad on sellised, et lühem mees ei näe sealt välja. Ma pole näinud praktiliselt ühtki metsalanki, kus poleks uute ratasvedajate tekitatud rööpaid. Ikka leidub langil mõni koht kus on maapind mädam või sootuks põhjatu. Seega ma jätaks selle pinnase lõhkumise teema lintraktori puhul küll kõrvale, midagi hullemat küll ei juhtu kui nn tänapäevase tavatehnikaga.
Mitu hooaega lintekskavaatoriga Liebherr metsateid silunud ja näinud väga selgelt, mis toimunud on lankidel.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Oled kindel, et samad mehed pööravad? Paraku määrab kabiinis paiknev tihend selle, kas realiseeruvad eelised või puudused...Toungue

Saab ka ratasmasinad pinnal püsima: suurem rehv, rohkem rattaid, lindid teljele ja muu säärane. Aga see ju maksab ja kuniks metsaomanikud lasevad oma maad vägistada, pole ju vahet.Toungue

Mäletan üsna selgelt, millised rööpad keeras väljaveotee pöördele tett, kui plaaditäis tüve järel lohises. Ka sealt iga mees välja ei roninud...

Praegune pohhuism on muidugi omaette teema...
Ma ei mõista, kuidas saab minna metsa teadlikult meetri sügavusi rööpaid tegema? Kogemata need ei sünni. Töökultuuritus...Sad
Vasta

Tegelikult mida rohkem ja sügavamad rööpad seda parem .. mulle, siis kutsutakse herr luik metsateid korrastama ja ongi elu nagu lill Wink Mida rohkem si%ta, seda paremini õitseb.

Üldiselt suurt vahet pole kas roomik või ratas, kui mets on mäda siis tuleb leppida paraja kaosega.

Hommikul käisin vaatamas lanki mille väljaveotee on niivõrd mäda et 2m pikkuse kasekaika jõudsin tervenisti maasse suruda... Siinkohal on mõistlik külma oodata kuid tähtaeg tiksub ja kevadel tuleb raiekeeld peale. Okste vedamine siinkohal suurt ei aita, tuleb lihtsalt pikka tüve alla vedada et tee üleüldse kandma hakkaks, see aga maksab raha ja kes ikka omast kasumist loobuda tahaks?


Kuna metsa teen peamiselt soos siis üha enam mõtlen korraliku väljavedaja peale, sellise nagu mujal maailmas soodes kasutatakse.

[Pilt: cast-of-swamp-loggers-1.jpg]

On siililegi selge et eesti tingimustes sellist osta ei jõua, seega tuleks omatoodangule rõhku panna. Wink Mõõtudelt vähe väiksem kindlasti et meie metsadega propotsioonis oleks, eks ikka mtz´i baasil ...

Üldiselt SWAMP LOGGERS oli suht mõnus sari, kuidagi kodune pilt avanes seda vaadates.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(03-01-2014, 16:43 PM)mlsluik Kirjutas:  ...
Üldiselt SWAMP LOGGERS oli suht mõnus sari, kuidagi kodune pilt avanes seda vaadates.

On Cool, sihuke ... teistsugune.

Küll on mulle mulje jäänud, et sealsed sood pole mitte niivõrd põhjatud turbapätsid, kui kõrge veetaseme tõttu libedad savitaldrikud...
Vasta

(03-01-2014, 17:07 PM)v6sa Kirjutas:  
(03-01-2014, 16:43 PM)mlsluik Kirjutas:  ...
Üldiselt SWAMP LOGGERS oli suht mõnus sari, kuidagi kodune pilt avanes seda vaadates.

On Cool, sihuke ... teistsugune.

Küll on mulle mulje jäänud, et sealsed sood pole mitte niivõrd põhjatud turbapätsid, kui kõrge veetaseme tõttu libedad savitaldrikud...


Mõnes episoodis näidati kuidas Simitrio samamoodi palgi haaratsiga maasse surus. Suht seinast seina, nagu meilgi.

Kelle asja vastu huvi tärkas ja netist ei viitsi otsida siis kõik hooajad on võimalik minu käest saada, vahelduseks päris hea vaadata.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(03-01-2014, 16:43 PM)mlsluik Kirjutas:  Tegelikult mida rohkem ja sügavamad rööpad seda parem .. mulle, siis kutsutakse herr luik metsateid korrastama ja ongi elu nagu lill Wink Mida rohkem si%ta, seda paremini õitseb.

Üldiselt suurt vahet pole kas roomik või ratas, kui mets on mäda siis tuleb leppida paraja kaosega.

Hommikul käisin vaatamas lanki mille väljaveotee on niivõrd mäda et 2m pikkuse kasekaika jõudsin tervenisti maasse suruda... Siinkohal on mõistlik külma oodata kuid tähtaeg tiksub ja kevadel tuleb raiekeeld peale. Okste vedamine siinkohal suurt ei aita, tuleb lihtsalt pikka tüve alla vedada et tee üleüldse kandma hakkaks, see aga maksab raha ja kes ikka omast kasumist loobuda tahaks?


Kuna metsa teen peamiselt soos siis üha enam mõtlen korraliku väljavedaja peale, sellise nagu mujal maailmas soodes kasutatakse.

[Pilt: cast-of-swamp-loggers-1.jpg]

On siililegi selge et eesti tingimustes sellist osta ei jõua, seega tuleks omatoodangule rõhku panna. Wink Mõõtudelt vähe väiksem kindlasti et meie metsadega propotsioonis oleks, eks ikka mtz´i baasil ...

Üldiselt SWAMP LOGGERS oli suht mõnus sari, kuidagi kodune pilt avanes seda vaadates.
Tsehhist LKT tooma ja Doni rehvid või siis samasugused rehvid alla nagu on Deepforestil http://www.youtube.com/watch?v=y_0Ory_lSpQ
Eks sellepärast lätlased sellise masina välja mõtlesidki, et saaks metsa kätte väga pehmetest kohtadest

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

sellel läti tootjal olemas kodulehel ka eestikeelne menü http://www.ciedra.lv/viewpage.php?page_id=6
kel huvi võib ise masinat järgi vaadata
Vasta

Ise olen kirovetsi laiade rehvide peale mõelnud, orginaalid on ca 750mm, laiad rehvid on ca 1160mm.

http://www.kolhoos.pri.ee/?action=text&cat=3&ID=223

See probleem nendega et venepoolt on rängad tarneraskused, lihtsam ise järgi minna.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

No kui raha on, ProSilva 15-4ST.Või midagi sellist.
Vasta

(03-01-2014, 18:58 PM)mlsluik Kirjutas:  Ise olen kirovetsi laiade rehvide peale mõelnud, orginaalid on ca 750mm, laiad rehvid on ca 1160mm.

http://www.kolhoos.pri.ee/?action=text&cat=3&ID=223

See probleem nendega et venepoolt on rängad tarneraskused, lihtsam ise järgi minna.

Ciedra kaudu saab neid laiu rehve osta Lätist.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

see rehvifirma tartus baltyre vist tegeleb ka alliance rehvidega, saaks vast nende kaudugi neid 73tolli laiasid soorehve, aga sellele bellarussi sillad vist enam vastu ei pea =)
Kui ikka käru jääb lahjaks siis tasuks vast hakata raha koguma kronos 140 4wdm või kronos 160 4wdm jaoks, mõlemad mehaanilise 4veoga ja tugeva sillaga, et kannatavad ka linte
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne