[saarrand]

Tubli töö ära tehtud! Sa oled masina ikka suht pulkadeks võtnud, käid korra üle, siis on vist igavene. Aga ega sa ei viitsi lisada pilti jõuvõtuvõlli kangist? Tahaks teada saada, kas minu masinal ta on juba lühike või veel mitte. Ehk siis kui lühikeseks ta lõigatakse?

[Marko]

OK, OK, usun sind!

[viplala]

Tubli töö ära tehtud! Sa oled masina ikka suht pulkadeks võtnud, käid korra üle, siis on vist igavene. Aga ega sa ei viitsi lisada pilti jõuvõtuvõlli kangist? Tahaks teada saada, kas minu masinal ta on juba lühike või veel mitte. Ehk siis kui lühikeseks ta lõigatakse?

Mu omal on selline jupp jäetud sinna

   

[Laurimetall]

ok ma nats tuletan meelde ,et vist oli nii ,et kui suurem survelaager on oma raami peale surutud ,siis seal raami sees on auk. Auk oli ka selle malmist osa sees ,kus see suurema survelaagri raam liigub. Pmst peaks vist teoorias olema, et kui küljepealt määrida sidurit ,siis selle augu kaudu läheb vb ka nats määrt survelaagri sisse. Kui nüüd panna see suurema survelaagi raam selle malmist osa peale 180 kraadi valesti ,siis see auk ei satu kohakuti ja määre ei lähe survelaagrisse. Üldiselt see väga tähtis ei ole aga ma nagu märkasin seda kui tegin endal sidurit.

[viplala]

Ega pole võimatu, et erinevad ka erinevate aastakäikude ehitused. Minu omal on ülesehitus järgmine:

Siit lükatakse tavott peale
   

Tavott liigub mööda seda toru, sinna korpusesse, mille polt paistab
   

Minu meelest taavet libestab selle võlli liikumist
   

sest survelaagrid liiguvad koos alumiste võllidega eemale
   

Iseenesest ma neid auke seal korpuses mäletan ja ka vaatasin, kuid peale võlli määrimise ma neile muud otstarvet ei leidnud. Äkki oligi kunagi asjad seal teisiti. Survelaagritel ka mingeid auke polnud ja ainus koht, kust taavet sisse võiks sinna pugeda, on ümbrispleki vahelt.

---

Täna tuiskasin esiotsa detailid värviga üle. Ei hakka siia kõiki pilte toppima, keda see ikka huvitab

Enne
   

Nüüd
   

Homme lappan veljed ka kokku, ehk saab rehvidki peale
   

Üks küsimus tekkis ka. Kuidas on lahendatud esisilla kiige saale õlitamine? Kas tõesti ainult läbi tilkuva roolivõimendi, sest ühtegi niplit seal ei ole. Silla poolt ka nagu ei tohiks õli tulla.
Sinna auku läheb läbi saale kaela polt, mis hoiab saalet kaela suhtes paigal ja saale liigub ainult vastu sillapoolset pinda.
   

[klaave]

Tere.
Sattusin lugema ja pean tunnistama et oled kõva tööga juba hakkama saanud. Tubli. Veel paremad on aga detailsed ja piltidega õpetused,koos kõikide kommentaaridega. Oleks minu kooli ajal nii saanud õppida masinate ehitust oleks terve eesti täis proffe. Olid ainult mustvalged pildid ja segased seletused tuima tekstiga raamatutest. Praktika ja labortööde peale pidid palju panustama kui tahtsid midagi selgeks saada.
Nüüd püüan ka ise panustada arvestades oma elektrialaseid kogemusi.
Kas karterisse paigaldatava küttekehaga oled proovinud juba sooja teha.Kas õlile liiga ei tee. Kui ma väga ei eksi, siis küttekeha läheb tublisti kuumemaks kui ümbritsev õli. Muidu ei teki sooja vahetust lihtsalt, eriti veel külma ja veest paksema õliga . Pakun umbes, aga kui õli on juba umbes 40 kraadi, siis küttekeha on tublisti kuumem( vähemalt 90). Veeboileri andur lülitab kütte välja kui on saavutatud soovitud (loe: valitud) temperatuur veel (loe õlil). Küttekeha paneb aga elektrijõul nii võimsalt ja tuliselt kui suudab. Kuna temperatuuri andur on küttekehast natuke eemal siis küttekeha saab temp. signaali paraja viivitusega.
Pikk jutt aga üldjuhul soojendatakse jahutusvedelikke, ja kui on ka õlide soojenduseks paigaldatud küttekehasid siis need erinevad selle poolest et küttekeha temperatuur ise ei tõuse üle 50...60 kraadi. Kardan, et põletad oma õli lihtsalt ruttu väga mustaks aga on tore kui ma ise eksin. Ja ega mingi 100 kraadi korralikule diiselõlile ka midagi eriti ei tohiks teha.

Klaave

[viplala]

Pole veel mootoritki peale saanud, veel vähem õli kuumutada aga ehk see talv jõuab, vist. Samas kui sellise tempoga jätkan, siis eeldatavasti järgmine talv
Pole need asjad nii hullud ühti. Küttepinna temp sõltub kw'dest ja vedeliku temperatuurist. Küttekeha peabki kuumem olema, muidu jäädki ootama, millal temp tõusma hakkab. Õli ja vee vahe on see, et vesi läheb lihtsalt kiiremini keema. Ei see 2 kw suuda õli veel kärssama panna. Selleks ikka kõvasti rohkem vaja. Muide kõik küttekehad on sama süsteemiga loodud, annad 1500 w takka ja teisest otsast saad sama raha eest soojust. Milleks muidu neid võimsuseid vaadata.
Koduse elektriradika võimsus on ka 2kw, samas jahutab seda väljast ainult õhk. Vee keedukann, el. pliit ja ka fritüül jäävad samasse kanti.
10 liitri õli kärssama ajamiseks, 20 kraadise külma käes, on ikka kõvasti rohkem vaja kui nutust 2kw
See oli lihtsalt odavam ja parem (tasuta)variant, kui osta mingi 750w Defa jurakas sinna, mille soojuse levimist mootoris, oota nagu issanda õnnistust.

[Laurimetall]

Nüüd tuleb mul meelde ,et minul oli selle malm kobaka sees lisaks ka väikene lisakanal, mis läks sealt samast tavotikanalist ,mis oli sellele jõuvõtuvõllile mõeldud ja see läks sinna suure survelaagri kõrvale täpselt. Kui nüüd survelaager on selle malm kobaka vastas siis sealt väikeset kanalist teoreetiliselt võis natuke määret ka sinna suurema survelaagri raami vahele minna. Kuna mul oli ka selle Suurema survelaagri raami sees auk ca 1 cm siis sealt võiks ka natuke määret immitseda survelaagri sisse.

[pannkook]

Minu talupojamõistus ütleb, et need boileritennid ei kõlba kuhugile. Need kütavad seni, kuni sul termostaadil seatu on saavutatud, ja MAX võimsusega.
Olgu see 1500 või 2000, tennipind on võibolla 500.C kandis.
ja see kärsatab õli.
Mitte lõpptemperatuur. Mille sa hoiad kavalalat 60.C peal vms.
Keegi ehk parandab mind, kui eksin.

[klaave]

Seda minagi proovisin väljendada kuid jutt läks pikaks ja point kadus seletuses ära.

[aavu]

Et tarbitav võimsus hajutatakse väga väikesel küttekeha pinnal, võib tõesti õli üle kuumeneda vahetult tenni lähedal ja konvektsiooniga see ülekuumenenud osa õlist pidevalt suureneb. Ilmselt õli endaga paljut ei juhtu aga mis juhtub lisanditega, seda teab vanajumal. Et sama võimsuse juures saada jahedamat küttepinda, tuleks pinna ruutsentimeetreid juurde saada. Näiteks plastikveetorule ei panda küttekaablit üksi, vaid kinnitatakse fooliumteibiga. Sama võimsuse 18W/m juures on soojus hajutatud ega sulata plastiktoru. Sama võiks siin proovida, ainult fooliumiga ei pääse. Panna tenniga üliheasse kontakti 5cm laiune alumiiniumpleki riba piki tenni välis või sisekülge oleks üks variant. Abi on ainult kogu tenni pikkuses hajutamisest, ei aita kui mõni koht ikka üle kuumeneb.

[Wiki432]

Ilmselt õli endaga paljut ei juhtu aga mis juhtub lisanditega, seda teab vanajumal.

Jagan sama loogikat. Õli üldine temperatuur tõuseb aeglaselt ja regulaatoriga piiratult, kuid vahetult vastu tenni oleva õli temperatuur on kontrollimatu. Mida manused mingit temperatuuri ületades teevad - sadenevad välja või muudavad omadusi, ei ole aimugi. Pole ka kätte sattunud materjale, kus keegi oleks kuskil vastava uurimistöö teinud. Kellegi isiklik arvamus ja tõde ei pruugi siin kattuda.

[viplala]

Nüüd oleks hea see koht, kus te omi teooriaid ka arvutuslikult tõestaksite.

Õli ei ole liiv või kruus, mis soojenedes pinnalt minema ei liigu. Õli jahutab samamoodi küttepinda, kui teda ka soojendatakse. Tekib teatud konsensus kraadides, ühelt poolt -20+mass ja teiselt poolt 2kw võimsust. Ei ole nii, et see 2kw peksab pinna punaseks ja õli seal ümber keeb. Juhul kui see 2kw toppida nööpnõela otsa ja siis pista õlisse, tekiks efekt, kuid tavalise küttekehaga kindlasti mitte kuna sellise suurusega küttepinna temp, jahtub vastavalt õli enda tembile. Kui selliste võimsuste juures seda ei juhtuks, ei oleks meil olemas ei mootoreid, ei õliradikaid ega üldist maailma.

Samas kui kellelgi on pakkuda kümme neegrit talveks, kes hakkavad karterile sooja õhkama ja mootorit hõõruma enne käivitamist, andke aga julgelt teada, vähemalt kindel värk, et õli oma koostist ei muuda juhuslikult.

[phyl]

No aga lihtne test - pistad selle kütte keha kuhugi õli kanistrisse - annad kuuma täpselt sama moodi nagu annaksid mootoris, ja mõõdad temperatuure - mis temp on küttekeha vahetus läheduses ja mis temp on kütte kehast eemal.

Selle lolli testiga peaks olema kõik probleemid läbi katsetatud ja vastused selged.

[viplala]

No aga lihtne test - pistad selle kütte keha kuhugi õli kanistrisse - annad kuuma täpselt sama moodi nagu annaksid mootoris, ja mõõdad temperatuure - mis temp on küttekeha vahetus läheduses ja mis temp on kütte kehast eemal.

Selle lolli testiga peaks olema kõik probleemid läbi katsetatud ja vastused selged.

Soojuse levimine võtab aega , aga ma saan siit teemast aru, et küsimus peaks olema küttepinna vahetus läheduses oleva õli kärssamises, mis minu arust ei kannata kriitikat 2kw'se tenni ja 10l õli juures.

Ma tõesti ei viitsi hakata füüsikalisi arvutusi tegema, seda enam, et ma ei ole selles vallas just kõige teravam pliiats. Ma peaks hakkama mõtlema ja otsima ja arvutama... see paneb mul pea valutama, kuid teatud õpitust tuleneva ning sealt lähtuva loogilise mõttejärje kaudu, olen ma suht kindel, et 2kw tenn, ei tee õlile karteris kurja.

Tegelikult on ju arvutus suht lihtne. Selle suudaks iga füüsikas kodus olev inimene ära rehkendada. Ootame siis, ehk satub mõni siia teemasse

[pannkook]

Ma arvan et sellele annab vastuse DEFA. Kelle insenerid on tenni teinud sama suure, kui boileris, aga vaid 350W

[aavu]

Ma arvan et sellele annab vastuse DEFA. Kelle insenerid on tenni teinud sama suure, kui boileris, aga vaid 350W

Just! Ju nad arvutasid välja mitu korda on vee voolavuse ja miinus 20 kraadise õli voolavuse vahe. Keegi ei kasuta soojendust pluss 20 kraadisel suvehommikul kui õli voolavus on hea. See voolavus just takistab külma õli eest ära liikumist, et tennil ülekuumenenud õli saaks kusagile ära voolata. Ülekuumenenud õli ei ulatu ka temperatuuriandurini, et vooluvõrk välja lülitada.
Kindlasti on see DEFA tenn mingi varuga arvestatud, näiteks kõige paksema mootoriõli jaoks. Kui kasutada veeboileri tenni, peaks õli voolavus kõigil meie kliimas esinevatel temperatuuridel olema vee voolavusega võrreldav.
Katseid tegema ei hakka, lihtsalt soovitan. Kui aasta-paari pärast miskit mootoriga juhtub, tasub seda teemat uuesti lugeda.

[2715]

Juhtus ette emailkauss vana õliga ja kuna ka küttekeha oli käepärast panin prooviks sisse.
Küttekeha võimsust muidugi ei tea, kuna see koht maha lõigatud.
Õli läheb elemendi pinnal paukuma ja praksuma kuskil 25 sek jooksul.
Edasi läheb õli keema elemendist kuskil 5cm raadiuses hakates valget auru ajama.
Piirates võimsust 500w lambi lisamisega vooluringi lakkas keemine ja selle koormusega on võimalik soojendada.
See teeb siis 250w küttekehale, kuid ilmselt kannatab see ka rohkem võimsust, mida ei hakanud proovima kuna pole otsest vajadust õli soojendada.
Variant on õliradiaatori elementi kasutada, mis on pikk ja ribidega omades kordi suuremat välispinda ja töötades trafoõlis, mis on vedel ja parem soojusjuht.

[viplala]

Vaatasin tenni tähelepanelikumalt üle, ning tenni peal on kirjas 1200w, mitte 2000w. Tenni pindala on 190cm2, mis teeb ühe cm2 wõimsuseks 10w.

Kui palju neid väga külmasid ilmasid ikka on, et oleks vajadus tenni järele. Peale lumesadu on tavaliselt ilm soojem. Nagu ma ka ennist olen öelnud, minul hakkab see aparaat tööd tegema paarkümmend korda aastas lumelükkamisel ja ehk mõned korrad suvel. Juhul kui ma teeksin igapäevast tööd ja igapäevaselt ka tenni kasutaksin, siis ehk peaks ümber mõtlema selle tenni asjus. Kuid minu puhul on tähtsam, et ma saaksin vajadusel kiiresti õli soojaks ja töö tehtud.
Need mõned korrad, millal ma seda tenni talvel kasutan, ei suuda ealeski õli omadusi piisavalt halvendada. Korra aastas ma vahetan õli nagunii ära, täpselt nagu oma autodel. Mul poogen, mida läbisõit näitab.

Samas pole ka raske tennile labasid juurde joota. See peaks võimsuse cm2 maha võtma.

[viplala]

Võtsin karteri ja toppisin tenni sisse. Kuna läbipaistvat õli üle 5 liitri ei olnud, pidin mõningad lisad sinna paigutama, et õlitase tennist kõrgemale tõuseks

   

Regulaatori keerasin maha, ning pistsin otsa stepslisse.
Viie minutiga oli nähe, et õli soojeneb üpris intensiivselt. Mõned üksikud praksatused käisid tenni ümber aga ei midagi hullu. Mingit kärsatamist ega keemist ei paistnud olevat. Kui kraadiklaasi juures temp oli tõusnud 22 kraadini, lülitus tenn välja. Järgmiste minutite jooksul tõusis kraadiklaasi ümbruses õli temp veel kaks kraadi. Näpuga katsudes tundus õli olevat ühtlaselt soojenenud igas punktis.

Ainus jama oli selles, et karterit näpuga puutudes sain kergelt elektrit. Kui stepslis pistiku ümber keerasin, kadus ka see jama.