karburaatoritest, nende remondist ja spetsialistidest
#1

Nii lihtne ongi, igasugu pritsete ja pursetega tegelevad kõik, aga viimase mehe, kes oskas vanema jaapanlase kümne vaakumvoolikuga karburaatori elule aidata, kontakti kaotasin pea 10 aastat tagasi.

Asja sisuks pisike Toyota, mis käivitub kenasti, käib kenasti, liigub veel kenamini, aga TÜV arvab, et heitgaaside näidud 3x kõrgemad kui vaja. Kütusekulu tundub ka liiast olema.

?
Muudetud: kohendatud pealkirja.


Vasta
#2

es ole tartumail adekvaatset meest, oma mitsu sapakaga sai otsitud ja raha raisatud, tulemus kõvasti negatiivne



Vasta
#3

Äkki foorumlane meli666? Tal väidetavalt CO mõõtja olemas.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...971&page=3

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#4

Karpad on ühed toredad asjad. Oleks neid autode peal rohkem, oleks ka tegijaid.

Kuna tsiklitel on veel neid liikumas ja neid on saanud vahitud igasugu kujulisi, siis olen mõned korrad võtnud ka autode omasi teha. Muidugi eeldusel, et omanik ei ole igaksjuhuks kümnest voolikust kaheksat pimedaks pannud, sest tema arvates ei ole neid vaja.

Tihti on viga karpa väline.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#5

(23-11-2013, 23:11 PM)meli666 Kirjutas:  Aga tõsi ta on, et karburaatorispetse siin Lõuna kandis ei ole.
Hiljutine kogemus näitas, et pritsespetside põud samuti käes.
Eks sama asi nende karburaatorispetsidega ka.
Kui teemaalgatajal kedagi leida õnnestub, siis kindlasti andku siin ka teada.
Nu kas panete ikka tähele, et oma ala spetsialiste on vähe või...pole neid üldse!? Pane mehepojad sakurginaali kaanima ja rooli taga lollusi tegema, siis on "jopesid" õu täis! Krt, seanahavedamine käib ja muiduleivasöömine kah!
Ise olen järeldusele jõudnud, et ega siin muu aita, kui tuleb oma tehnika iseloom ja töötamise iseärasused ikka iseendale selgeks teha. Siis pole vaja igasuguseid "omast arust tehnikuid" mööda ilma taga ajada ja pärast nende kehva kuid kallist tööd kiruda.


Vasta
#6

Tiftile 10 punkti vastuse eest!

Hulgus, kas see näit on koguaeg kõrge või on tühikäigul või pöörete peal?

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#7

Tere.
Harilikult on taolise vea põhjustajaks olnud koormus rikastus membraani pragunemine.Kütus jookseb koguaeg läbi.Ja vaata üle kõik vaakum ühendused.
Need paljude vaakumvoolikutega karburaatorid ongi üks paras peavalu.Omal
ajal sai soomest otsitud remondi katalooge,sealt sai tavaliselt abi,kui omal
mõistus kippus otsa saama.Sad
Vasta
#8

(23-11-2013, 23:57 PM)Tift Kirjutas:  
(23-11-2013, 23:11 PM)meli666 Kirjutas:  Aga tõsi ta on, et karburaatorispetse siin Lõuna kandis ei ole.
Hiljutine kogemus näitas, et pritsespetside põud samuti käes.
Eks sama asi nende karburaatorispetsidega ka.
Kui teemaalgatajal kedagi leida õnnestub, siis kindlasti andku siin ka teada.
Nu kas panete ikka tähele, et oma ala spetsialiste on vähe või...pole neid üldse!? Pane mehepojad sakurginaali kaanima ja rooli taga lollusi tegema, siis on "jopesid" õu täis! Krt, seanahavedamine käib ja muiduleivasöömine kah!
Ise olen järeldusele jõudnud, et ega siin muu aita, kui tuleb oma tehnika iseloom ja töötamise iseärasused ikka iseendale selgeks teha. Siis pole vaja igasuguseid "omast arust tehnikuid" mööda ilma taga ajada ja pärast nende kehva kuid kallist tööd kiruda.

Eks ta nii on, et viimased aastad olen ise diislite kõrvalt selle mõne karburaatoriga hakkama saanud, abiks igasugu cleaner´id ja hulgi vaba aega. Aga vot selle va gaaside mõõtjaga kisub tuugaks ja ilma selleta on keeruline, ei saa ju CO-d mõõta seda ise toru otsas nuuskides.
Kõikse hullem on see, et ei julge seda va kaadervärki laiali lammutada, kui kaubandusvõrgus on kõrgekvaliteediliste varuosade defitsiit. Pole ju Jaapani autode puhul kunagi teada, kas saabunud detailid ikka õiged asjad on. Punase hermeetikuga remonditud toite ja õlituse sisteeme olen ma korduvalt kohanud ja enamus kordadel on seda va hermeetikut tulnud hiljem valedest kohtadest eemaldada.

(24-11-2013, 01:10 AM)karvik Kirjutas:  ...Hulgus, kas see näit on koguaeg kõrge või on tühikäigul või pöörete peal?

Eks ta seal pisut tiksus ja jooksis pisut täis, esimesed numbrid olid koledad, kui puhtaks köhis, siis natuke paremad. Tühikäigul jäid ikka CO ja CH 4x kõrgemaks, pööretega läks puhtamaks. Segukruvi sai koomale, aga ilma suuremate muutusteta.
Homme kui viitsin, keeran (uued) küünlad maha ja vaatan, mis juhtunud, enne olid lausa diisli tahmased.


ps. Hetkel toimub toiteseadmete nooreminsener-spetsialisti koolitus, sest ise pole sel alal kunagi ennast väga pädevaks pidanud, aga sellega läheb veel mõni hea aasta, enne kui...


Vasta
#9

Ma ise pole küll auto karburaatoritega väga kokkupuutunud.Rohkem olen jäänud mootorataste ning väikemootorite karburaatorite valdkonda.

Kuid siiski julgen väita,et kui oled karburaatori juba üks kord KORRALIKULT ära puhastanud(näiteks ultraheli pesukapis) ning kõik üle kontrollinud ning kuluosad(tihendid,nõelad,ujukid,düüsid jm) vahetanud ja kui ikka õigest asja ei saa siis tuleb komplektne uus karburaator panna. Asi on enamasti väga lihtne,kui ikka võtad vana karburaatori kätte ning näpuvahel juba tunda,et seguklapi võllil lõtk sees siis läheb segu paigast ära. Tühikäigul annab see rohkem tunda kui täisgaasil sest hõrendus suurem ning väike kogus lisaõhku nii palju rolli ei mängi.

Lihtsam on üldse ennem karburaatori maha võtmist pihustada carb cleanerit vms ainet võlli kohtadele ning kuulata mootori tööd.

Lisaks mida vanem masin seda enam võib olla ka vigased tihendid sisselaske poolel või praoline kollektor. Samamoodi käia sisselase üle carb cleaneriga ja kuulata mootori tööd.
Vasta
#10

(24-11-2013, 23:57 PM)meli666 Kirjutas:  
(24-11-2013, 15:30 PM)kopamees1 Kirjutas:  Harilikult on taolise vea põhjustajaks olnud koormus rikastus membraani pragunemine.Kütus jookseb koguaeg läbi.

Koormus rikastus membraan?
Maakeeles kiirenduspumba membraani mõeldud?

Koormusrikastus, nimetatakse ka ökonstaadiks. Annab suurel seguklapi avamisel lisakütuse peadoseerimissüsteemi. Varasematel masinatel oli lülitus mehhaaniline ja nimetati ökonomaiseriks. Uuematel (ah mis uuematel, need ka juba vanad masinad) juhitakse vaakumiga. Selle membraani lekkimine rikastab segu.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#11

meli666, seda õpetust pole mõtet osta. Kui just kindlasti paberi peal ei taha. Nood on rohkem üldjoontes õpetused nagunii. Ise tõmbasin mingi esimesed 300 ssp faili emuulaga kunagi- Seal sai programmis endas otsida. Kahjuks läksid kogemata tehtud formaadiga kaotsi, muidu võiks üleslaadida kuhugi.
No aga nüüd näed isegi, et teenusena karburaatori reguleerimist teha on mõttetu. Aega läheb kõvasti, kõik kulunud, kliendil raha ka pole-miks tõmmata endale kott pähe?

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#12

Olen ka kunagi Tartus karpaspetsi otsinud ja arvan, et kohalikud on vanakooli tegelased, kes otsivad karpadelt lekkeid, vahetavad heal juhul kulunud osad ja reguleerivad "kõrva järgi". Nende juurde saab minna lihtsama karpaga, kui aga on näiteks usakatel levinud Rochester Quadrajet vms. keerukama ehituse ja toimetamisega karpa, siis pole neist abi. Ei ole spetsialist aga kunagi sai eelmainitud Quadrajet-i remondi- ja häälestusmanuali loetud ja meelde jäi, et remondikomplekti kuulus hulk erineva pingsusega vedrusid, mille hulgast valiti "õiged" välja vastavalt sellele, kuidas karpa erinevate koormuste juures toimis jne. Endast jäi see remondi proovimine ära seetõttu, et võtnud kokku kõige selle hinna, mida oleks remondiks ja häälestamiseks vaja, tundus odavam osta uus Holley, mille võtad karbist ja häälestad kahe kruviga.
Vasta
#13

Alustaks sellest, et kas mootor ikka korralikult hingata saab? Kas õhufiltrist õhk läbi pääseb ja õhuklapp normaalselt avaneb (mitte ei ole kuidagi poolkinnises asendis)?

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#14

(25-11-2013, 15:23 PM)Mossemees Kirjutas:  Alustaks sellest, et kas mootor ikka korralikult hingata saab? Kas õhufiltrist õhk läbi pääseb ja õhuklapp normaalselt avaneb (mitte ei ole kuidagi poolkinnises asendis)?

Õhufilter uus (ja krdi naljakas Wink ), õhuklappi kui sellist sel karburaatoril polegi, on... hmm siiber? liigub, käib, toimetab täies ulatuses.
Pilt saadeti, kus reguleerimiseks vajalikud nipstükid peal, aga ikka pole päris see. Täna kontrollisin veel kord vaakumi lugematuid voolikuid-ühendusi. Sättisin süüte paika strobo järele, oli pisut vale, Big Grin sõiduelamus kadus ära, aga suits ja vine ka. Homme veel eksperimenteerin ja lähen katsetan.
Muidu siuke tummine tükk autot.


Vasta
#15

(25-11-2013, 21:24 PM)hulgus Kirjutas:  ...õhuklappi kui sellist sel karburaatoril polegi, on... hmm siiber? liigub, käib, toimetab täies ulatuses.


Neil ei olegi klappi sellisel kujul. Kõigi karpade eest ei räägi, aga osad käivad sedasi, et seesama siiber liigub rõhu erinevuse mõjuga(kui see karpa ikka on see mis ma arvan) ja külma mootoriga avatakse lisa kanal mis muudab rõhkude erinevust pisut sedasi, et tühikäigul on siiber pisut avatud ja lisa kütus jookseb peadüüsi kaudu.

Võimalus on elektriliselt avada lisa düüs.

Võimalus on avada vaakumi osakonnas olev solenoid mis avab mingi düüsi.

Võimalus on avada lisa kanal kus liigub nii õhk kui ka kütus lisaks.

Võimalus veana on ka kütuse kambri nõela kehva pidamine. On ta siis membraani või ujukiga.

Kõik need võimaldavad mootoril saada liigset kütust.

Kui ütled, et ainult tühikäigul segu rikkaks kipub, siis on need suht tõenäolised võimalused.

Kui koguaeg täis jookseb, siis on võimalus selle sama hõrendusega liikuva siibri vastusurve vedru peetis olemine.

Mõni düüs on lahti.

Segu nõel kulunud.

Tsiklitel levinud sarnaste näitajatega viga on hoopis sisselaske klappide väsimises.

Eel mainit vead.

Jne jne ...

Kuna erinevad vead võivad erinevalt mõjutada erinevaid olukordi siis ongi keerulise karpa tööle saamine keeruline ja kui karpat varem kohanud ei ole, siis peab selle kõigepealt omale selgeks saama.

Ja siis on veel palju lahendusi kuidas karpat ehitada nii, et see näeks välja nagu tudengi lõputöö ja peab olema seetõttu ülimalt keeruline kuigi lõppkokkuvõttes töötab samamoodi nagu lihtsamad karpad.

Kuna karpa pille vähe järel, kogemusi pole kusagilt koguda, jupi kallid ja karpa erinevaid lahendusi samapalju kui autosi, siis ei olegi enam järel mehi kes teaksid kõike karpadest.

Pritse meeste teadmatus tundub olema pigem viitsimatus asiase süveneda. Olen isegi pusinud väidetavalt täiesti korras autoga ja lasknud viga otsida, sest auto lihtsalt ei jäänud külma mootoriga käima ja kõik oli kõigi arvates täiesti korras.Gaasi peal hoides mootor käis ja sain lasta soeneda kuni ise käima jäi. Ei aidanud esindusest... nurgataguste kodadeni.Soovitati vahetada kõik tembi andurid, lamda, õhulugeja katalüsaator...ei vahtanud ühtegi. Lõpuks sain ise jälile, et kolektori ja mootori vaheline lutt oli mõras mis näitas ennast välja ainult teatud tingimustes. Jupp maksis 4 e-rubla ja auto toimetab jälle.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#16

Minu kogemused kinnitavad samuti ülalpool välja toodut; ei ole mõtet joosta ühe kõva karpa mehe juurest teise ja veel "kõvema" juurde. Endale tuleb asi selgeks teha: läbi google otsingu ja väljamaa foorumite abiga saab ikka ree peale. Nende "kõvade" karpa meeste probleem on selles, et nad ei viitsi neti abiga endale sinu karpat selgeks teha ja sellest tulenevalt nad ei oska seda ka regullida. Pobisevad ainult, et tavaliselt-käib-see-niimoodi.
Ise jooksin ka "eluaegolenkarpasidteinud" meeste vahet aga tulemus... no päris null ei olnud aga sama raha eest oleks renoveeritud karpad saanud. Ega vana karpa enne korralikult tööle ei hakka kui: 1. võllidel uued puksid sees, et ei imeks lisa õhku 2. kõik liikuvad/kuluvad osad on vahetatud.
Need rem. komplektid ei ole nii kallid, et peaks teisi lahendusi otsima. Samuti olen märganud, et nublakad mis silma järgi on Ok, seda siiski ei ole. See puudutab vedrusid/nõelu/düüse/membraane. Eriti vedrusid, 40+ aastat teevad oma töö.
Mis puudutab netis tudeerimist siis sellest faasist ei tasuks mööda minna, mind on see päästnud rohkem kui korra: ühel Strombergil oli lahe temperatuuri kompensaator, bimetall jublakas, vedru ja regull kruvi. Point oli selles, et aru saad sellest alles siis kui asja juba lahti oled võtnud, et milline see regull kruvi on... ja siis on uups. Netis müüakse seda nubla 60.- euri tükk, väidetavalt ei ole siiani tilkunud Strombergist infi kuidas seda õieti kokku panna (kalibreerida). Lahendus on ainult uus nublakas ja neid seal 2tk. Ükski karpa vend ei tunnista, et ta seal midagi valesti on teinud ja ilmselt ei saa nad tihti arugi, et läks vist viltu.
Vaevalt, et sellest mingit abi oli aga teadmine, et sa ei ole esimene ega viimane kas karbussist kala püüab, on ka midagi Smile
Vasta
#17

(27-11-2013, 23:28 PM)spitfire Kirjutas:  ...
Vaevalt, et sellest mingit abi oli aga teadmine, et sa ei ole esimene ega viimane kas karbussist kala püüab, on ka midagi Smile

Aitähh, küll Te ikka oskate kenaste lohutada. Rolleyes
Ma siin kaen seda purki, kuis vasikas uut väravat, uhasin veel korra pesu selga ja sisse, keerasin kruve, Süüde sai stroboga kontrollitud ja 5 kraadi varasemaks, aga ikka on õrn vine üleval ja tühikäigul uputas küünlaid. Mõõtma pole veel jõudnud.
Tuleb omanik, pea uusi ideid täis, las jamab ise. Selge on see, et tühikäigul annab pisut rohkem peale kui otstarbekas, pööretega normaalsem, aga see-eest liigub kenasti, 54kw ja 800kg... pole just väga paha suhe.


Vasta
#18

Kui ainult ülevaatuses mure, siis (mina ei ole seda öelnud Rolleyes ) kasutasin kunagi korra ühel pritse pillil, mille õhulugeja kippus üle toseerima, seda, et võtsin karteri tuulutuse vooliku lahti. Ei taht ta siis väga jõuliselt toimetada, aga ülevaatusel sai ära käidud. Kuna viga oli varem teada ja tegu sai tehtud raha puudusel siis hiljem ikka vahetasin jupi ära. Masina minek sai palju parem ja kütuse kulugi langes.

Karpa teemal internetis kolades ja uusi trikke õppides ühe karpa kohta, mida sa esimest ja viimast korda kohtad, tekib ka majanduslik küsimus.
Olen veetnud harival eesmärgil kolm 12h pikka tööpäeva ühe karpa kallal, aga see oli teada, et need ei ole viimased sellised. Masin jooksis tühikäigul veits rikkalt ja ülemises otsas oli jäme must köis tagant väljas. Lõpptulemus oli seekord see, et nende karpade elu sai küll põhjalikult selgeks, aga viga oli hoopis kolm hammast paigast hüpanud nuka ketis.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#19

(23-11-2013, 23:46 PM)karvik Kirjutas:  Karpad on ühed toredad asjad. Oleks neid autode peal rohkem, oleks ka tegijaid.

Kuna tsiklitel on veel neid liikumas ja neid on saanud vahitud igasugu kujulisi, siis olen mõned korrad võtnud ka autode omasi teha. Muidugi eeldusel, et omanik ei ole igaksjuhuks kümnest voolikust kaheksat pimedaks pannud, sest tema arvates ei ole neid vaja.

Tihti on viga karpa väline.

Mulle meenus alles nüüd, et kunagi sai jebitud Toyota Liteacega, sel oli 1,3 bensu mootor ja karpa kah kümne voolikuga. See töötas ainult paaris kuupäevadel ja paaritutel turtsus ja puristas mis jaksas. Sai siis kah šamaani juures ära käidud ja ta alustas just nende voolikute välja loopimisest. Paar tükki neid sinna alles jäi aga seda konkreetset viga ei leitud kuni lõpuni (jebitud sai 3 aastat väikeste vahedega) lõpuks arvati, et jagaja. Hiljem sai see auto aafrikasse müüdud, eks neegri poisid müravad sellega nüüd. Õige läbisõit oli muide 70 tuhhi ainult.
Vasta
#20

(28-11-2013, 00:21 AM)hulgus Kirjutas:  ...
Ma siin kaen seda purki, kuis vasikas uut väravat, uhasin veel korra pesu selga ja sisse, keerasin kruve, Süüde sai stroboga kontrollitud ja 5 kraadi varasemaks, aga ikka on õrn vine üleval ja tühikäigul uputas küünlaid. Mõõtma pole veel jõudnud...

Juba parem, CH normi piires (oli 2700, sai 400, norm 600), CO vaja veel poole vähemaks. Oli ju pea 5x kõrgem. Vine kadunud.

Küsimus pole ainult TÜV läbimises, mul siin juba sportlik huvi. Ja liigne CO ju puhas põlemata kütus, ehk raisatud €€.


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 11 külali(st)ne