[Fennec]

Tere,

Kus on võimalik stendil kontrollida/seadistada (nõukogude) auto
süütejagaja tsentrifugaal- ja vaakumregulaatorit?

[hulgus]

Tere,

Kus on võimalik stendil kontrollida/seadistada (nõukogude) auto
süütejagaja tsentrifugaal- ja vaakumregulaatorit?

Milleks?
Uuri vaakumi tööpõhimõtet natuke lähemalt. kui toimib, siis märkad, et kohe kui oled mootori käivitanud, kisub vaakum jagaja paika ja rohkem sõltumata gaasipedaali asendist see suuremat ei muutu (nõuk. autotööstuse fenomen, kontrollitud Ladal ja Mosul).
Soovitus süütenurk märkide või kontroll lambi järgi paika seada ja kui ei saanud hea, siis kõrva ja p---etunde järele timmida.
Tsentrifuugil peaks vedrud ok olema ja asi liikuma, st kas töötab, või mitte.
Natuke teine teema on uuemad kontaktivabad Halli anduriga asjad, aga ega sealgi teema pigem täpses süütenurgas, kui vaakumkorrektoris.

[Fennec]

Ei ole päris nii.

[hulgus]

Ei ole päris nii.

Kui kogu olemasolev info on "nõukogude auto", siis ei oska rohkemat miskit ka vastata.

[Fennec]

Huvitab konkreetne info, mitte diskussioon.

[Talupoeg taluja]

Kahtlustan,et sellist stendi kas pole üldse või ei ole enam kellegil alles.... ja pole kuulnudki. Kõik käis ka vanasti kõrva ja silma järgi.

[pen.skar]

Kui sa siia-sinna kargav luftivend pole, siis võiksid helistada tel 562259viis, seitse, Toomas. Õppejõud Jõgeval kutsehariduse süsteemis. Omab veneaegset stendijurakat ja töökogemust sellel.

[Fennec]

Tänan viite eest!

[taruvaras]

.... et kohe kui oled mootori käivitanud, kisub vaakum jagaja paika ja rohkem sõltumata gaasipedaali asendist see suuremat ei muutu (nõuk. autotööstuse fenomen, kontrollitud Ladal ja Mosul).

Tühikäigupööretel vaakummembraan ei tohiks toimida. Kui toimib on tühikäigupöörded liialt kõrged. Rakendunud vaakumregulaatori tööala ongi tühikäigust natuke kõrgematel pööretel, siis kui karburaatori segusiiber on ainult pisut avatud, sel juhul on karburaatorit (segukoonust) läbivad õhuvood enim hõrendust tekitavad ja tekkiva hõrendusega veetaksegi vaakummembraani abil süüdet varasemaks. Kuna lahja küttesegu põleb aeglaeselt- seega tuleb ta varem süüdata, et töötakti ajal ära jõuaks põleda. Täiesti avatud segusiibri korral hõrendus kaob karburaatoris ja kaob ka vaakumregulaatori tagant ja regulaator vedru mõjul sõidutab kontaktplaadi algsesse asendisse. Mootori pöörete kasvades on jälle vaja küttesegu varem süüdata, jagaja võlli pöörtete kasvades hakkavad toimima tsentrifugaalregulaatori vihid, mis paiskuvad väljapoole ja süsteemi ehituse tõttu liigutab rootorit ja nukkmuhvi kontaktide avamise suhtes.
Seega vaakumregulaator kisub süüdet varasemaks säästlikul sõidul madalatel pööretel, tsentrifugaalregulaatorid nihutavad süüdet varasemaks just kõrgetel pööretel.

Sellist jagaja seadistamise pinki ei tea olevat.
Ise olen kontrollinud, et kui jagaja võll alt hoida liikumatuna, siis rootorit koos nukkmuhviga keerates ja siis vabastades, peab see tsentrifugaalregulaatori raskustele paigaldatud vedrude tõmbe mõjul liikuma ise algasendisse, kui ei liigu tuleb vedru (ainult ühe vihi vedru) pingestada. Teise vihi vedru on jäigem ja on algasendis lõtkuga, rakendub see viht oma vedruga just kõrgeimatel pööretel.
Vaakumregulaatori tööd saab natuke muuta membraanitaguse vedru pingsuse muutmisega seibide lisamise abil.

[v6sa]

Huvitab konkreetne info, mitte diskussioon.

Stendi mark? Kas on komplektne?
Katkestijaoturi mark? Kas on teada mingeid konkreetseid probleeme või on tahtmine "igaks juhuks" kontrollida?

Ole ise hakkaja ja küll küsimustele vastatakse. Ülbitsejad jäävad üksi...

[Walter]

Rakendunud vaakumregulaatori tööala ongi tühikäigust natuke kõrgematel pööretel, siis kui karburaatori segusiiber on ainult pisut avatud, sel juhul on karburaatorit (segukoonust) läbivad õhuvood enim hõrendust tekitavad ja tekkiva hõrendusega veetaksegi vaakummembraani abil süüdet varasemaks.

http://www.hot.ee/avatarovs/raamatust/vakregpilt.jpg
http://www.hot.ee/avatarovs/raamatust/Vakumregjutt.jpg
mulle on kooliajast meelde jäänud, et mootori koormuse suurenedes vaakumregulaator muudab süüdet hilisemaks.

[taruvaras]

Rakendunud vaakumregulaatori tööala ongi tühikäigust natuke kõrgematel pööretel, siis kui karburaatori segusiiber on ainult pisut avatud, sel juhul on karburaatorit (segukoonust) läbivad õhuvood enim hõrendust tekitavad ja tekkiva hõrendusega veetaksegi vaakummembraani abil süüdet varasemaks.

http://www.hot.ee/avatarovs/raamatust/vakregpilt.jpg
http://www.hot.ee/avatarovs/raamatust/Vakumregjutt.jpg
mulle on kooliajast meelde jäänud, et mootori koormuse suurenedes vaakumregulaator muudab süüdet hilisemaks.

No täpselt nii, kui niipidi tahetakse võtta! Ainult et koormuse suurenedes (gaasi andes,segusiibrit avades)järjest kaob vaakumsegulaatori taguses torukeses hõrendusimemine (mille mõjul süüde oli varaseks kistud) ja ennem membraani poolt hõrendusimemise jõul kokkuveetud-surutud vedru nüüd vastupanu puudumisel tagastab membraani ja selle taguse hoovakese abil liikuva kontaktide plaadi algasendisse, selles asendis töötab mootor ka tühikäigul ja sellises asendis on ta ka siis, kui mootor ei tööta Kui koormust vähendada, lastes gaasipedaali järgi, kuid mitte päris lõpuni, tekkib segukoonuses jälle väga intensiivne õhuvoog, mis karburaatoris teatud kanaliga ühenduses olles tekitab uuesti imemise, mis on tugevam membraanitaguse vedru pingest ja veab membraani koos hoovakesega, mis ühendatud liikuva kontaktide plaadiga, vedru poole ja vedru tõmbub kokku. Ehk süüde läheb varasemaks. Jälle gaasi andes hõrendus kaob ja vedru lükkab jälle süüte algasendisse ehk hilisemaks.
Mina olengi süüdet paika sättinud alati just sellises asendis, kus segusiiber natuke avatud (tühikäigukruvist olen just niipalju keeranud) ja mil süüde on jagajas vaakumi poolt veetud kõige varajasemaks. Nüüd lahti päästetud jagajat vasemale-paremale keerates tuleb leida kuulmise järgi kõige magusam koht, mil mootor töötab vahelejättudeta ja tajutavalt kõrgeimatel pööretel. Kui sellest punktist jagajast varasemaks keerata, hakkaksid tekkima hääles popsatused- vahelejätud, kui aga hilisemaks keerata, siis popsatusi esialgu ei teki, kuid ühtlased kõrged pöörded hakkavad langema, kui siit veel hilisemaks keerata, tekivad juba paugatused summutisse.
Pole mina süüte sättimisel ei lampi, stroboskoopi, stetoskoopi, periskoopi ega muid koope ja vigureid kasutanud. Kuulmis- nägemis- ja maitsmismeel alati abiks olnud .

[v6sa]

Seguklapi kruvimise asemel võib ka lihtviisiliselt vaakumiotsa lahti võtta (ja pimedaks teha, et lisaõhk ei rikuks segu).

[taruvaras]

Sellest ei ole tolku süüteseadmisel. Kui süüde seada ilma vaakumita paika, siis vaakumi tagasiühendades on teatud pööretel kohe väga varane,tekiksid vahelejätud-katkumised.

[Walter]

Kahtlustan,et sellist stendi kas pole üldse või ei ole enam kellegil alles.... ja pole kuulnudki. Kõik käis ka vanasti kõrva ja silma järgi.

Oli neid stende vanasti ikka ühes ja teises rem. ettevõttes, ka koolides sai neid kohatud, näit. СПЗ-6 ja 8. Tänase seisuga vaevalt et kellelgi midagi järgi on - pole ju vana kooli jagajaid enam kuskil autode peal kasutusel.

[aavu]

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid262857
Kas sellega annaks jagajat kontrollida?
Küünlavahe jaoks paistab sädevahemik olema ja mingid tähised viitavad kondensaatorile. Kas sealt rohkemat ka loota on?
Starteri voolusid saab mõõta, kuni 800A.

[spitfire]

Jagajas olevad 2 tsentrifugaal raskust peaks töötama ikka sama pingsusega vedrudega. Kui vedrud on erinevad või loksuga siis on nad pigem väsinud.
Kuna stende ja oskajaid mehi pole, siis ise olen trentrifugaali/vaakumi tööd kontrollinud järgmise meetodiga: alates tühikäigust fikseerin samal hetkel pöörded ja süütenurga(kraadides), ja nii pöördeid tõstes iga 500 pöörde tagant fikseerin mõlemad näidud. Sel meetodil saame graafiku kus ühel teljel on süüte nurk ja teisel pöörded. Saadud info tuleb kõrvutada siis tehase andmetega, (mille guugeldad netist) ja siis teha vastavad järeldused/muudatused.

Et asi veel keerulisem oleks mõjutab karbussi(de) regull oluliselt vaakumi tööd, ehk siis järeldus, et vaakum ei tööta ei tähenda alati, et vaakum ei tööta vaid võib ka tähendada, et karbussi(de) hõrendus on liiga nõrk; on selle põhjus siis mis iganes. Kuna mul kõigil autodel on kaks karbussi siis (olen seda kogenud mitmel autol), piisab vaid kui karpade balanss on paigast ära ja kohe on vaakum kas liiga suur või liiga väike (regulaator ei rakendu), sest jagaja saab vaakumi ainult ühest karpast.

Kirss tordi peal on mul veel kahes suunas töötav vaakum (ma olen väga üllatunud kui kellelgi veel selline imeloom kapoti all on, aga kui on siis, tere tulemast klubisse), selle regulli ulatus on topelt lai ja seega võimalus, et 45 aastat vana vaakum veel adekvaatselt toimetab on pea olematu.

[Fennec]

Jagajas olevad 2 tsentrifugaal raskust peaks töötama ikka sama pingsusega vedrudega. Kui vedrud on erinevad või loksuga siis on nad pigem väsinud.

P119 süütejagajas (Volga) on vedrud erinevad. Väiksemaga seatakse
madalate pöörete ja suuremaga kõrgete pöörete eelsüütenurka.

[süsikas]

Jagajas olevad 2 tsentrifugaal raskust peaks töötama ikka sama pingsusega vedrudega. Kui vedrud on erinevad või loksuga siis on nad pigem väsinud.

P119 süütejagajas (Volga) on vedrud erinevad. Väiksemaga seatakse
madalate pöörete ja suuremaga kõrgete pöörete eelsüütenurka.

Mitte ainult Volgal, vaid ka teistel vene autodel on vedrud erinevad VAZ,GAZ,ZIL jne.

[Fennec]

Tänu pen.skar-i viitele sain ühenduse stendiomanik Toomasega,
kes kontrollis ära kaks tuttuut(kasutamata) jagajat: Р119Б aastast 1991
(ette nähtud sõiduautole GAZ 24) ja Р119 aastast 1986 (ette nähtud sõiduautole GAZ 21).

Eesmärk on kapremonditud 21 mootorile, millel 24 nukkvõll sobivate parameetritega süütejagaja leidmine/timmimine.

Esialgsed tulemused olid ootuspärased ning näha graafikul.Punasega on GAZ 21 tsentrifugaalregulkaatori seadevahemik (В.И. Борисов и др.Автомобиль ГАЗ-21 Волга. 1969 год.) ja sinisega GAZ 24 seadevahemik (Автомобиль "Волга" ГАЗ-24. Под ред. А. Д. Просвирнина. Изд. 2-е, перераб. я доп. М., "Машиностроение", 1975).

Roheline pidevjoon on GAZ 21 regulaatori eelsüütenurgad mõõdetuna regulaatori pööretel 750 ja 1500 p/min ja roheline punktiirjoon GAZ 24 regulaatori eelsüütenurgad mõõdetuna samadel pööretel.

Tulemused on kõnekad: GAZ 24 süütejagaja kõver ei mahtunud üldse lubatud piiridesse. Väiksema pingutusvedruga mängides sai ta siiski sinna sisse meelitada. Lisaks ilmnes, et nukkvõlli üks nukk oli madalam, mistõttu tema süütenurk on teiste nukkidega võrreldes täiendavalt 2 deg nihkes.

GAZ 21 regulaatori kõvera tõusunurk ei olnud piisav. Kuna ta aga sobis
GAZ 24 reguleerimisvahemikku siis läheb see süütejagaja esialgu vedrusid timmimata mootorile peale.

Sellised lood süütejagajatega.

GRAAFIKUD.pdf Suurus: 51.94 KB  Tõmbamised: 592