Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?

Lisan siia mõned lingid kah, kus infot soojustusmaterjalide kohta.
Saepuru ja kustutatud lubjapiima segu nimetatakse termoliidiks. Vahekord segamisel on enam-vähem 10% ehk siis 10 liitrile saepurule 1 liiter lubjapiima.
Võib rohkem, võib vähem, see o kuldne kesktee.

Soojustusest
Soojustamine

Sarnast inffi leiab netist veelgi.
Kuskil märgiti ära, et täidisseina ehitamisel on kaval seina soojustusava ülevalt, küllap siis pööningul või siis räästaunkas, kui on ärklikorrus välja ehitatud, lahti või lahtivõetav jätta. Saepurul ja teistelgi puistematerjalidel on komma aja jooksul vajuda ja siis saab ülevalt juurde puistada. Omaette lähenemine on aknaalustega - sinna tekib siis ka ju vahe sisse...


Vasta

Huvitav teema, head materjalid. Leidsin 2. viites väite:

Tsitaat:Kui ehitustehniliselt on otstarbekas, võib
lisasoojustuse roovitise paigaldada ka
välisseina sisepinnale. Sel juhul on soovitatav
katta olemasolev sein aurutõkkekile või -
fooliumiga enne lisaroovitiste (nt prussid
50 x 50 mm) ja lisasoojustuskihi paigaldamist,
sest siis on pistikupesade ja kaablite
installeerimisel aurutõkkekihi terviklikkus
tagatud.

Ma ei ole ekspert. Soojustusalaseid materjale läbi lugedes on meelde jäänud, et aurutõke peab olema võimalikult seespool. Viidatud lõik asetab aurutõkke aga sisuliselt seina keskele. Palun seda kommenteerida, minu arvates on tegemist vasturääkivusega.
Vasta

(24-01-2014, 12:12 PM)Envir Kirjutas:  Soojustusalaseid materjale läbi lugedes on meelde jäänud, et aurutõke peab olema võimalikult seespool. Viidatud lõik asetab aurutõkke aga sisuliselt seina keskele.
Noh, eks jutte võib rääkida igal pool igasuguseid, mõttekas on järgida tervet mõistust ja füüsikareegleid. On selge, et kui me paigaldame aurutõkkepaberi karkassi ja viimase kihi(olgu see kips või mis iganes) vahele, siis ei jää ju sinna vahele üldse ruumi, et võimalik niiskus saaks õhuliikumise poolt ära kuivatatud. Mis on aurutõkke ülesanne? Tõkestada siseniiskuse tungimist välisseina, kus ta 0-punktis muidu kondenseeruks jne. Välisseina seespoolsel küljel on nagunii soe ja ei ole vahet, kas aututõke on kohe seina peal või sellest natuke eemal. Mõistlikum on see siiski paigaldada kohe seina peale, siis karkass ehk sõrestik ja siis viimane kiht. Sellega jääb aurutõkke ja seesmise kihi vahele piisavalt ruumi, et aututõkkele tekkiv võimalik niiskus liikuva õhu poolt ära kuivatatakse.
Muuseas, kui ruumides on olemas toimiv ventilatsioon, siis on õhus leiduva niiskuse ärajuhtimine enamjaolt ka tagatud.
Vanades talumajades toimis ventileerimine akende, uste, küttekollete kaudu. Sellest hoolimata on vanadel talumajadel tavaliselt kas täiesti või pooleldi pehkinud välisseintele toetuvate laetalade otsad ja samuti välisseinte eelviimane palk, mis on lae all. Või selle sisekülg. Miks? Sest sinna koguneb soe õhk, koos sellega niiskus, mis pääseb palgi sisse kuni 0-punktini. Niiskus kondenseerub, osaliselt külmub, osaliselt liigub palgis sees sissepoole tagasi, kuivab seal ja nii edasi. Protsess on pidev. Tänu protsessi vahelduvusele puit lihtsalt pehkib.
Aurutõke on suht tähtis kiht puitkonstruktsiooni puhul.


Vasta

Kui kips seinas ja laes ning värv selga pandud, siis peakski ju aurutõke sisuliselt tehtud olema. Vana värvi venitab ju nagu kilet seinast ära....

Müün valget nahka paksus 1,4-1,6
http://www.wix.com/Peterx01/R35
Vasta

(24-01-2014, 22:45 PM)Peter Kirjutas:  Kui kips seinas ja laes ning värv selga pandud, siis peakski ju aurutõke sisuliselt tehtud olema. Vana värvi venitab ju nagu kilet seinast ära....

Auru peab ikka kinni, see siiski vähe teine asi.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Siin lingil on natuke valgustatu niiskuse kulgemist hoonetes erinevate materjalide puhul.
http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADIDE...RVUTUS.pdf
Vasta

(27-01-2014, 10:29 AM)gaz6964 Kirjutas:  Siin lingil on natuke valgustatu niiskuse kulgemist hoonetes erinevate materjalide puhul.
http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADIDE...RVUTUS.pdf
Hea kirjutis. Mind jäi torkima mõte, et ehituse juures, kui me ütleme "hingamine", siis peaks see tähendama niiskuse ehk "kondensvee ärakuivamine".
Kui niiskus liigub seest väljaspoole ja kastepunkt asub ...(soojal ajal seda nagu polegi), talvisel perioodil aga seinakonstruktsiooni sees, siis on põhimõtteliselt jama mitmel moel - kui niiskust liigub liiga palju ja kui ta seal seina sees ülemäära kondenseerub. Insenerid insenerideks, lihtsal inimesel, kes teab, mis on "haamer" ja oskab naela seina lüüa, on hea meeles pidada tähtsaid asju - ventilatsioon, aurutõke, piisav soojustus, väga hea tuuletõke. Kuidas asju tegelikult seina panna ja missugustes kogustes - siin, kui omal nupp kohe ei noki, on tarvis
abi leida.
Ah jaa, kastepunkt võiks eluruumist jääda nii kaugele, kui vähegi võimalik Smile . Päris ära likvideerida seda muidugi ei saa, nii mõnegi halva asjaga tuleb õppida koos elama.


Vasta

(27-01-2014, 11:28 AM)Tift Kirjutas:  Insenerid insenerideks, lihtsal inimesel, kes teab, mis on "haamer" ja oskab naela seina lüüa, on hea meeles pidada tähtsaid asju - ventilatsioon, aurutõke, piisav soojustus, väga hea tuuletõke. Kuidas asju tegelikult seina panna ja missugustes kogustes - siin, kui omal nupp kohe ei noki, on tarvis
abi leida.
Ja kui tahad et asjad hästi tehtud saaks, tuleb seda ise teha! Esialgu selgeks teha ja siis teostada. Oma kätetööst ikka rohkem rõõmu kui teiste omadest.
Vasta

(27-01-2014, 21:58 PM)Martti Kirjutas:  Ja kui tahad et asjad hästi tehtud saaks, tuleb seda ise teha! Esialgu selgeks teha ja siis teostada. Oma kätetööst ikka rohkem rõõmu kui teiste omadest.
Õige küll,mõnikord on aga tehtavat tööd ühe mehe jaoks liiga palju ja kui on soov "mõistliku ajaga" hakkama saada, siis abilisest/-test päris loobuda ei saa. Sel sügisel kasutasin isegi ühte lihtsamate tööde tegijat - kaablikraavide kaevamine, okste põletamine, puude riidastamine eelneva lõhkumisega, voodri värvimine, vundamendi lahtikaevamine ja kümneid muid tegemisi. Endal jäi aega samas millegi muuga tegeleda.
Ja tegelesimegi samade töödega, millega tegeles isand Saarrand vana maakivist vundamendi kaevasime 1,2 m sügavuselt lahti, paigaldasime nii hästi-halvasti, kui saime, penoplasti, 50 mm. Ebatasasused, mis jäid vundamendi ja plaadi vahele, täitsin Fibo kergkruusa sarnase puistematerjaliga. Vanasti kutsuti seda keramsiidiks.Penoplasti peale täies ulatuses panime aga Icopal- i liivkattega rullmaterjali. Sulatasime kinni kah.
Penoplasti ülemise ääre katsime kenakesti plekist veeninaga ja nüüd ootab asi soojemaid ilmasid, et saaksime voodrisarnase sõnniku seinast maha võtta, soojustuse ära parandada, tuuletõkke korrastada ja siis uue voodri peale panna.
Maja on 1930-datest pärit ristpalk. Sees olid algselt soojamüüriga pliit ja üks ahi. Aluspinda on majal täpselt 100 ruutu, ma pean silmas siis just vana, algupärast hoonet. Väiksest juurdeehitisest moodustasime korraliku vannitoa ja paraja suurusega katlamaja, mis on varustatud puugaasikatlaga. Torustik on seinas, radikate paigaldus tasakesi käib, nii, kuidas maaler eest seina lõpetab. Ahi ja pliit koos truubiga on ammu ajalugu. Ahju asemele sai siiski paigaldatud kaminasüdamik ja muu sinna juurdekäiv, et vahel, kui on suvisel ajal jahedamaid niiskemaid ilmasid, oleks kuhugi tuld alla teha.
Andke andeks, aga on rumal väita, et maja, kus ei ole ahju või pliit vms, ei ole maja. On ikka küll. Olen selles osas küll nõus, et kui maja küte on totaalselt ainult elektrist sõltuv, siis katkestuse korral on jama majas. Ja selliste olukordade vältimiseks peaks siiski alternatiiv olema.
Meie katlamaja funktsioneerib ka siis, kui elektrit ei ole. Kehvemini küll, kui muidu, aga siiski toimib.
Teemaalgataja pole pikka aega sõna võtnud, tea, kas on loobunud või on ehitamisega hõivatud ...Smile


Vasta

Täpselt nii ongi, et kõikide töödega ei jõua kahjuks ise tegeleda, kuigi väga tahaks. Sel suvel, õigemini kevadel hakkasin katust vahetama (ksf! Talupoeg Taluja nägi kui alustasin, käis Perkinsi mootori järel), mõtlesin ka, et no mis ta siis teha on, nädalavahetustel teen, paar kuud ja valmis. Alustasin 10 mai õhtul, lõpetasin oktoobri viimastel päevadel. Iga jumala vaba hetk sai katusel oldud, vahel abiks isa, vend ja äiapapa. Võin julgelt öelda, et see suvi ei saanud mitte midagi muud teha, peale hädavajalike tööde (vilja koristus, muruniitmine, tehnika avariiremont), ülejäänud tööd jäid kõik ootele. Kokku läks elumajale pindalaga 14m x 8m (2 korrust) tiiru peale tegemiseks aega 5 aastat (alustasin 2008 juuni). Selle ajaga sai kogu maja üle käidud nii seest (krohv maha, palgid puhtaks, põrandad uued (osad taastatud, st üles võetud, höövlist läbi ja uuesti maha), põrand soojustatud, vesi majja toodud, WC, duzz jne), väljast seinad ja vundament soojustatud, vana vooder puhastatud ja tagasi, katuselt eterniit ja laast maha võetud, rihitud uus katus, korstnapits). Töötunde kulunud lugematult, rahast pole mõtet rääkidagi. Enne igat tööd sai ikka päris põhjalikult maad uuritud, et kuidas mida teha, mis lahendused on paremad ja kestvamad. tänapäeval on muidugi hea, kui küsimus tekkis, saab kohe Googlest üldiselt abi! Näiteks see foorumgi siin Smile.

Järgmine suvi plaan hakata taastama vana suitsusauna. Vaja vahetada alumised palgid, vana kuu ajal sai metsast lõigatud uued palgid valmis juba. Samuti vaja tekitada korralik vundament alla, lagi remontida, uus ahi teha, katus vahetada. Siit ka väike küsimus jälle õhku. Mismoodi oleks mõistlik suitsusauna lage soojustada/isoleerida? Hetkel on seal liiv, aga pean selle remondi ajal kindlasti eemaldama, kuna lagi vajab vähemalt osaliselt vahetust. Kas panna liiv tagasi või midagi muud kavalat sinna?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Liiv vahelaes hoiab palke koos. Ja Taluja vabandus, et viisin teisele korrusele rauda asemele ei päde. Maja peab vormi säilitama ka siis, kui viimane udusulg on õue viidud. Lisaks heliisolatsioon, eriti sammumüra vastu. Kusagilt jäi kõrva, et palkmajaehitajad kasutavad raudbetoonpaneele, ei viitsi otsima hakata.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(27-01-2014, 22:58 PM)Tift Kirjutas:  Maja on 1930-datest pärit ristpalk. Sees olid algselt soojamüüriga pliit ja üks ahi. Aluspinda on majal täpselt 100 ruutu, ma pean silmas siis just vana, algupärast hoonet. Väiksest juurdeehitisest moodustasime korraliku vannitoa ja paraja suurusega katlamaja, mis on varustatud puugaasikatlaga. Torustik on seinas, radikate paigaldus tasakesi käib, nii, kuidas maaler eest seina lõpetab. Ahi ja pliit koos truubiga on ammu ajalugu. Ahju asemele sai siiski paigaldatud kaminasüdamik ja muu sinna juurdekäiv, et vahel, kui on suvisel ajal jahedamaid niiskemaid ilmasid, oleks kuhugi tuld alla teha.
Andke andeks, aga on rumal väita, et maja, kus ei ole ahju või pliit vms, ei ole maja. On ikka küll. Olen selles osas küll nõus, et kui maja küte on totaalselt ainult elektrist sõltuv, siis katkestuse korral on jama majas. Ja selliste olukordade vältimiseks peaks siiski alternatiiv olema.
Meie katlamaja funktsioneerib ka siis, kui elektrit ei ole. Kehvemini küll, kui muidu, aga siiski toimib.

Tubli noormees, anna aga minna Wink

Nii tegin ma ka ise varsti paarkümmend aastat tagasi ... ei tea küll miks ma seda praegu ümber teen ...

Dad.
Vasta

(28-01-2014, 13:01 PM)dad Kirjutas:  ...
Nii tegin ma ka ise varsti paarkümmend aastat tagasi ... ei tea küll miks ma seda praegu ümber teen

Prioriteetide muutus seoses elutarkuse (ja eluskaalu) lisandumisegaRolleyes
Vasta

(28-01-2014, 12:55 PM)Marko Kirjutas:  Liiv vahelaes hoiab palke koos. Ja Taluja vabandus, et viisin teisele korrusele rauda asemele ei päde. Maja peab vormi säilitama ka siis, kui viimane udusulg on õue viidud. Lisaks heliisolatsioon, eriti sammumüra vastu. Kusagilt jäi kõrva, et palkmajaehitajad kasutavad raudbetoonpaneele, ei viitsi otsima hakata.
Ei viinud rauda üles,vaid raud oli üleval....Big Grin
Üldiselt kui arutada siis seoses uue toa ehitusega tuleb teisele korrusele rohkem raskust,kui siiani koos selle õhukese kihi haisva mullaga.... + kõi muu träni... Ja ei maksa unustada,et majal eterniitkatus mis ise juba annab kaalu..... Hirmu,et maja vormi ei säilita,lihtsalt pole....Rolleyes
Ja vaheseinad veel lisaks......
Udusuled ripuvad ka kuskil roovi küljes.....Big Grin
Vasta

(28-01-2014, 14:04 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Ei viinud rauda üles,vaid raud oli üleval....Big Grin
Vot kuused-kepid ja pannal-kärbes! Maja siis ehitatigi omal ajal vanarauda täis pööninguga! Big Grin Tase...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(28-01-2014, 14:16 PM)Basilio Kirjutas:  
(28-01-2014, 14:04 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Ei viinud rauda üles,vaid raud oli üleval....Big Grin
Vot kuused-kepid ja pannal-kärbes! Maja siis ehitatigi omal ajal vanarauda täis pööninguga! Big Grin Tase...
Mõtlesin siin seda,et toa ehituse aegu ei vedanud vaid ikka ennem.....Big Grin
Aga selles tunnistan ennast ikka süüdi,et kõik mis rauast....olen 95 prossa ikka ise maja ümber koondanud..... ja ka maja pööningule..... Kuigi jaa,on seal ka enne mind olnud rauast asju. Mul on ka tunnistajaid,kes on käinud-see on näinud....Big Grin
Vasta

(28-01-2014, 12:55 PM)Marko Kirjutas:  Liiv vahelaes hoiab palke koos. Ja Taluja vabandus, et viisin teisele korrusele rauda asemele ei päde. Maja peab vormi säilitama ka siis, kui viimane udusulg on õue viidud. Lisaks heliisolatsioon, eriti sammumüra vastu. Kusagilt jäi kõrva, et palkmajaehitajad kasutavad raudbetoonpaneele, ei viitsi otsima hakata.

Pigem on tänapäeval teema keermelattide palkidesse paigaldamine. Pingutad niiöelda toorest peast kokku ja siis pead mõne aja pärast veel peale keerama (vajadusel pingutad 5 aasta pärast ka kui tahad) Ja hoiab, elu lõpuni.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta

(27-01-2014, 22:58 PM)Tift Kirjutas:  
(27-01-2014, 21:58 PM)Martti Kirjutas:  Ja kui tahad et asjad hästi tehtud saaks, tuleb seda ise teha! Esialgu selgeks teha ja siis teostada. Oma kätetööst ikka rohkem rõõmu kui teiste omadest.
Õige küll,mõnikord on aga tehtavat tööd ühe mehe jaoks liiga palju ja kui on soov "mõistliku ajaga" hakkama saada, siis abilisest/-test päris loobuda ei saa.
Tõsi lugu! Sellegi poolest peab ise teadma kuidas teha, vajadusel juures olema ja kui juba juures peab olema, siis võib asja ise ka ära teha. Igasugu tegelasi liigub ringi. Tööd tuleb alati teha nii, nagu teeks endale, siis saab hästi. Millegi ümber tegemine on kokkuvõttes palju kallim, kui kohe hästi teha!
Mõnikord on täitsa mõnus ise lihttööd teha, näiteks labidaoperaatoriks olla...
Vasta

Mees, kes on võimeline vana maja munakivivundamendi ja ülemise palgi keermelatiga kokku tõmbama, sealjuures ka katuse terveks jätma, annab vast Houdinile silmad ette.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(28-01-2014, 19:49 PM)Marko Kirjutas:  Mees, kes on võimeline vana maja munakivivundamendi ja ülemise palgi keermelatiga kokku tõmbama, sealjuures ka katuse terveks jätma, annab vast Houdinile silmad ette.

Ma usun, et phyl mõtles siiski ehitatavat palkmaja. Vana palgi sisse ei hakka keegi enam latte toppima, selleks puudub igasugune vajadus.
Iseenesest mängib ja sureb palk 15 aastat. Selle aja jooksul kuivab ja vajub palk ristipidi kokku oma 1cm. 15 palgist sein seega 15 cm. Tänapäeval käivad kõik palkmajade palgid keermelatiga kokku.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne