Belarus traktorid.

(19-01-2014, 13:20 PM)phyl Kirjutas:  ...
Pihustus aeg on paigas juba enne tjuunimist.
...

Kui hakkame võimsust kahekordistama, peaks ka pritsehetke tooma varasemaks. Ning vähemalt mootori töölesättimisel peaks ikka heitgaaside temperatuuri jälgima, et enne rõhu tekkimist asjad liiga kuumaks ei läheks.Toungue

Kui summutist tuleb musta, tähendab see kasutamata potentsiaali - õhku ei jätku.Big Grin
Vasta

Ei liiguta seda pritse hetke diisel pillil kuhugi. Hilisemaks keerad, siis just saad EGT (väljalaske gaaside temperatuuri) madalamaks, küll aga siis on masin uimane ja külmalt käivitus on töömahukas.

Keerad varajasemas, siis tuleb kapoti alla rähn ja siis läheb EGT just kõrgemaks ja pill ei vea enam pöörete peal. Russi puhul ei anna nii tunda, aga diisel mootoritel, mis 5000-6000 rpm-i köhivad, need ei vea enam varajase süütega normaalselt.

Õige pihustus hetk on õige pihustuse hetk...

Ilma kütteta ei teki diisel masinal rõhku ja kui pole kütet, pole ka põlemise temperatuuri.

Kui pole masinal "õrna" musta sumpaotsast näha, siis pole mootori maksimum potentsiaali veel ära kasutatud. Ega siis ilma asjata high performace diislid ööd summutist ei erita. (või arvad, et mehed, kes neid mootoreid seadistavad on lihtsalt lambad?)

EGT-d tasub mõõtma hakata 70hp/L kohta tootvatel mootoritel. Turbo russi 40 hp/L kohta ei tooda veel nii kõrgeid temperatuuri näite, et selle pärast muretsema peaks hakkama. Aga kui on võimalus mõõta, siis tasub alati külge pookida ja uurida, mis värk mootoris on.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta

Hää ksf. Phyl, palun ära räägi segamini russi paadiankru järeleaitamisest ja 6+ krpm tegevast kiirekäigulisest pajast.Cool

Millisel tehasest kiirekäigulisel (nii 4+ krpm) pajal on KSP ajam ilma pritsehetke korrektorita? Olgu see siis enne KSP nuutvõlli või KSP sees.

Mis puudutab EGT kohta käivat, siis see on õige. Paraku hakkavad ka siin mängima needsamad käärid teooria ja kasutatavuse vahel. Sisepõlemismootor tahaks käia kogu aeg optimaalsel koormusel ja statsionaarsetel pööretel maksimaalse momendi alas. Paraku kasutajad tahavad kord tühikäigul tiksutada ja kord piirajas lennata... "Õige" pritsehetk on aga käivitamisel, osakoormusel ja täiskoormusel veidi erinev (mitte palju, kuid siiski märgatavalt).

Loomulikult saab ka jäiga ajamiga. Ning madalapöördelistel (nagu enamus traktorimootoreid seda on), ei hakanud keegi seda õrna seadist ajamisse pistmagi, lihtsam ol leida mingi etteandenurk, mis rahuldab nii kasutajaid kui mootoriloojaid.Big Grin Seda enam, et me räägime praegu siiski minevikuvormis - juba aastaid teeb kogu keeramistöö ära elekter.

Musta alla pidasin silmas paksu musta lonti, mida enamus kasutajaid järeleaidatud mootorist ootab. Kerge must tomu koormuse all näitab, et kütusenälga ei ole ja toiteseadmete poolelt võiks enamgi küsidaBig Grin
Lühiajaliselt ilmnev must lont mootoripöörete tõstmisel enne sisselaskerõhu tõusmist on rõhukellata KSP puhul paratamatu ja seda ei tasu tähele pannagi.Cool

Mis aga puudutab küsimust: palju russi mootor kestab, siis jään endiselt oma arvamuse juurde: kuni kahekordistamise võiks iga hästikoostatud mootor üle elada. Aga valuvigadega plokk või töötlusveaga keps ei pruugi vastu lüüa. Enamat tahtes peab olema väga hea toorik ja täpselt teadma, mida ollakse tegemas.
Vasta

Pooleks lähevad ka muud traktorid, mitte ainult Belarusid:
https://www.youtube.com/watch?v=nITKB_RHrs8
Kas keegi viitsiks rumalale paari sõnaga selgitada, miks tehakse traktorid ilma raamita ja siis poogitakse sinna abiraamikesi külge? Lihtne sidurivahetus ei ole argument. Esiteks ei ole ta lihtne, kui peab traktori poolitama ja teiseks saaks siduri vahetada minutitega, kui peavõll teha nihutatavaks. Vastavad lahendused on ammu olemas.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(30-01-2014, 19:06 PM)Marko Kirjutas:  Kas keegi viitsiks rumalale paari sõnaga selgitada, miks tehakse traktorid ilma raamita?

Seda videot vaadates mõtlesin pigem et miks tehakse osad inimesed ilma ajudeta...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Neid oli seal kohe mitu...

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Oleks pidanud selle vana Valtra sinna panema,mitte kõige uuema.Mida uuem seda hullem saast.
Vasta

(30-01-2014, 19:30 PM)mlsluik Kirjutas:  Seda videot vaadates mõtlesin pigem et miks tehakse osad inimesed ilma ajudeta...

Aga vaat kui paksult värvi pandud... Big Grin

loll on loll olla.
Vasta

"Kas keegi viitsiks rumalale paari sõnaga selgitada, miks tehakse traktorid ilma raamita ja siis poogitakse sinna abiraamikesi külge? "
Mõni on ikka täisraamil kah
Vasta

(30-01-2014, 22:14 PM)Rapsijuurikas Kirjutas:  Mõni on ikka täisraamil kah

John Deere peaks ainuke olema Toungue
Vasta

no ma arvan,et miski ju peab järele andma...
Vasta

Mõni veelWink
Vasta

(30-01-2014, 22:29 PM)Matuko Kirjutas:  
(30-01-2014, 22:14 PM)Rapsijuurikas Kirjutas:  Mõni on ikka täisraamil kah

John Deere peaks ainuke olema Toungue

Minu uus belarus on ka täisraamil, esialgu küll mõttes Big Grin
Kas John Deere on belarus või Big Grin

Kiirus pole oluline läbivus on põhiline !
Vasta

Ma mõtlesin ikka traktoreid Toungue Toungue
Vasta

150-200hp silindris x4 seda võiks nimetada turboga isendiks.600-800hp plokis.
Pole isiklikult teinud katset palju ta kannatab.Miks terasest raami ei ole, ilmselt kuhugi peab need hammasrattad võllid paigaldama ja oluliselt odavam on korpuseid malmist valada ja malmisegudest ja pole ka võimalik pingete ja vibratsiooni pärast teatud asju terasest teha..Bugatti Veyron koosneb 2 osast, esimene ja tagumine osa ja omavahel ühendatakse need 14 peenikese titaanpoldiga ja 1000hp ja meeletu vääne veab seda süsinikust ja alumiiniumist autot edasi.Normaalse kasutamise juures nagu ette nähtud on ja kui poldid kinni korralikult ei tohiks belarus keskelt pooleks minna.
Vasta

(30-01-2014, 19:06 PM)Marko Kirjutas:  ...
Kas keegi viitsiks rumalale paari sõnaga selgitada, miks tehakse traktorid ilma raamita ja siis poogitakse sinna abiraamikesi külge?
...

Lihtne vastus oleks: sest traktoreid teevad raamatupidajad.

Täna ei huvita kedagi (no, hää küll mõni üksik pruukija veel leidub), kes arvestaks traktori remonditavust. Oluline on kulude optimeerimine. Mis tähendab ka kaalu (ja materjali) kokkuhoidu iga võimaliku nurga pealt (vahel ka võimatu). Kuna "tavalise" traktori puhul on jõuülekanne ja rippsüsteem niikuinii üks valatud detailidest tervik, siis ei annaks raami lisamine siin mingit efekti. JD "raam" (kuulge, kaks pikitala pole veel raam) on pigem abiseadmete kinnitamise hõlbustamiseks ja teatavaks koormuste ühtlustamiseks "optimeeritud" valandite kestmiseks.

Needsinased alavääristatud pikitalad on aga väga vajalikud esirippsüsteemi puhul - suurematel traktoritel peaks muidu mootori plokk ja karter olema väga suure varuga, et taluda ka esiripu tekitet koormust.

Lõhkuda annab kõike. Sest lollil ja aurul on hirrmus jõud.Toungue
Vasta

Üks põhjusi raami puudumisel on kindlasti ka pikkus.
Eraldi agregaatide vahel peavad olema ühenduselemendid(kardaan, kummimuhv, misiganes)ja see on raisatud pikkus.
Niisama tänu suurtele tagaratastele peaks selle kinnitus ja ka raami ristlõige olema samasuur kui on monoploki ristlõige.
Belarus on ses mõttes niigi erinev, et sel on poolraamid esisilla kandmiseks.
Paljudel traktoritel on esisild mootori küljes ja seega on mootoriplokk kandev element.
Ühel jooksval põdral läks nii pahasti et plokki tekkis mõra esisilla kinnituse juurde ja selle keevitamine oli suur ettevõtmine.
Esimene kord tegid miskid Tartu mehed ja tuli uuesti lahti.
Siis sai vaskelektroodiga pandud ja senini peab.
Pigem on uuemal tehnikal kummaline, et kastiõli on ka hüdrosüsteemis kasutusel ja käigukast-tagasild on ka õlipaagiks.
Kardetavasti pole hüdroõli väga hea määrimisomadusega vedelik ja võttes taha mõne muu masina kasutatud agregaadi võib sealt saada teadmata koguse vett ja misiganes jama kasti.
Vasta

(31-01-2014, 10:50 AM)2715 Kirjutas:  ...
Pigem on uuemal tehnikal kummaline, et kastiõli on ka hüdrosüsteemis kasutusel ja käigukast-tagasild on ka õlipaagiks.
Kardetavasti pole hüdroõli väga hea määrimisomadusega vedelik ja võttes taha mõne muu masina kasutatud agregaadi võib sealt saada teadmata koguse vett ja misiganes jama kasti.

Märkus väga õige: igasugused sissepistmised ja -laskmised peab tegema väga hoolika taustauuringu järelRolleyes

Kaks peamist põhjust: eelviidatud raamatupidajate mõju ja soov kokku hoida mahuka õlipaagi arvelt.
Vasta

(31-01-2014, 10:50 AM)2715 Kirjutas:  Pigem on uuemal tehnikal kummaline, et kastiõli on ka hüdrosüsteemis kasutusel ja käigukast-tagasild on ka õlipaagiks.
Kardetavasti pole hüdroõli väga hea määrimisomadusega vedelik ja võttes taha mõne muu masina kasutatud agregaadi võib sealt saada teadmata koguse vett ja misiganes jama kasti.
1. See ei ole hüdroõli. See on õli mis on tehtud kasutamiseks mõlemas süsteemis. Määrimisomadused on kindlasti olemas.
2. Hüdrosüstemis on vesi kordades kahjulikum element kui transmissioonis ja sellepärast ükski oma traktorist lugupidav juht sellist aparaati om traktori külge ei pane.
Vasta

[/quote]

Needsinased alavääristatud pikitalad on aga väga vajalikud esirippsüsteemi puhul - suurematel traktoritel peaks muidu mootori plokk ja karter olema väga suure varuga, et taluda ka esiripu tekitet koormust.
[/quote]
Aga vaevalt nende pikitalakestega masin oleks seal videos pooleks läinud.
Vähem kui aasta tagasi sai hr.Võsat ühe täisraamimasinaga sõidutatudWink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 7 külali(st)ne