[honkomees]

Nende suvekodude-maakodudega on tõesti suurim häda niiskus, mis võrdub mädanemine ja hallitus-kopitushais. Seda seetõttu, et ka vanad majad on ehitatud aastaringseks ja igapäevaseks elamiseks, kütmiseks jne.... et see oleks tervislik, kestev, mugav jne, siis peab seda ka 365 päeva "tarbima" ehk vähemalt kütma ja ventileerima. ... Nii ongi, et harva kasutuses ja sügis-talvel külma ja tühjana seisbvate suvekodude kevadine kliima on kõike muud kui mõnus ja tervislik. Kui on kuum kevad, siis heal juhul jaaniks saab soojaks ja kuivaks ning septembri saabumisega, kui Päikese valgus- ja kütmisvõime on oluliselt vähenenud, algab niiskustrall jälle pihta. ...

Aga targad seletage siis minu mure lahti. Elan aastaringselt talumajas, mis ehitatud 1915, soojustamata, tuuletõketeta jne. Vundament on võrreldes paljude teiste talumajadega ikka kõrge, madalamas kohas 30-40 cm ja kõrgemas kohas ligi meeter. Talvel on kõik ok, kütan ja maja kuiv, aga nagu kevadel ilmad palavaks lähevad, st mai II pool, siis enam kütta ei taha, muidu läheb toas palavaks ja varsti on niiskus kohal. Suvel on maja hea jahe (õues nädal aega +30, toas ikka 20) aga riided lähevad kopitama. Kui aknad lahti teha, siis pääseb lämmatav palavus tuppa, enamasti vaid öösiti tuulutan. Odav vent tõmbab samuti väljast sooja õhu sisse (töö juures rikuti nii 150 aastase maja sisekliima ära ilma jahutuseta ventilatsiooniga).
Olen mõelnud õhksoojuspumba soetamisele konditsioneerina kasutamiseks, et viiks suvel niiskust ruumist välja. Kas see on hea mõte?

Kütte koha pealt on nii, et praeguste üle -20 kraadiste ilmadega pean 2x ööpäevas kütma ahje, et oleks üle +20 toas aga selliste 10-15 kraadiste ilmadega piisab ühest kütmiskorrast.

[phyl]

Nende suvekodude-maakodudega on tõesti suurim häda niiskus, mis võrdub mädanemine ja hallitus-kopitushais. Seda seetõttu, et ka vanad majad on ehitatud aastaringseks ja igapäevaseks elamiseks, kütmiseks jne.... et see oleks tervislik, kestev, mugav jne, siis peab seda ka 365 päeva "tarbima" ehk vähemalt kütma ja ventileerima. ... Nii ongi, et harva kasutuses ja sügis-talvel külma ja tühjana seisbvate suvekodude kevadine kliima on kõike muud kui mõnus ja tervislik. Kui on kuum kevad, siis heal juhul jaaniks saab soojaks ja kuivaks ning septembri saabumisega, kui Päikese valgus- ja kütmisvõime on oluliselt vähenenud, algab niiskustrall jälle pihta. ...

Aga targad seletage siis minu mure lahti. Elan aastaringselt talumajas, mis ehitatud 1915, soojustamata, tuuletõketeta jne. Vundament on võrreldes paljude teiste talumajadega ikka kõrge, madalamas kohas 30-40 cm ja kõrgemas kohas ligi meeter. Talvel on kõik ok, kütan ja maja kuiv, aga nagu kevadel ilmad palavaks lähevad, st mai II pool, siis enam kütta ei taha, muidu läheb toas palavaks ja varsti on niiskus kohal. Suvel on maja hea jahe (õues nädal aega +30, toas ikka 20) aga riided lähevad kopitama. Kui aknad lahti teha, siis pääseb lämmatav palavus tuppa, enamasti vaid öösiti tuulutan. Odav vent tõmbab samuti väljast sooja õhu sisse (töö juures rikuti nii 150 aastase maja sisekliima ära ilma jahutuseta ventilatsiooniga).
Olen mõelnud õhksoojuspumba soetamisele konditsioneerina kasutamiseks, et viiks suvel niiskust ruumist välja. Kas see on hea mõte?

Kütte koha pealt on nii, et praeguste üle -20 kraadiste ilmadega pean 2x ööpäevas kütma ahje, et oleks üle +20 toas aga selliste 10-15 kraadiste ilmadega piisab ühest kütmiskorrast.

Ise oled ju enda probleemile juba vastanud. Lõpetad kütmise ja hallitus tuleb majja. Ilmselgelt on kevadel maapind niiske ja maja alune ka niiske. Ega ilmaasjata ei paigaldata niiskuse tõket põranda alla ja vundamendi ümber, et hoida eemal pinnase vesi maja alt.

Kehvemal juhul on allikas maja all, aga ma kahtlen selles.

Muidugi kui nüüd maja on liiva pinnasel, nii paar meetrit liiva - siis on väga huvitav, et niiskeks läheb maja.

[Moto555]

Projektigi sisse kirjutatud, et ventilatsiooni lahendus ebatiheduste kaudu st aknad, uksed jne praod..Need umbsed penokuudid on rõvedad, seina ja peno vahed kõik mustad kui umbne niiske ja mikrokliima on selline , et laborandil võtab silme eest kirjuks.See on hea kui hingab kui ei siis tuleks sundventileerida.See minu isiklik arvamus.Puumaja puhul vundamendid ja põrandaalused ja mõni on vammi peletamiseks alumisi palke akna ümbrusi akuhappega määrinud.hallitus tahab niiskust ja sooja ja happelise elukeskonnaga saab mõnda liiki ka pidurdada.Kes paneb soodat või mingit muud keemiat.Vannitubades kui plaaditud väga hästi töötab vuukide vahatamine.Pole niiskusel ega hallitusel asja pooridesse ja alumised põranda ääred võib ka vahaga teha näiteks kui vajadus

[honkomees]

.... Ilmselgelt on kevadel maapind niiske ja maja alune ka niiske. ...
Kehvemal juhul on allikas maja all, aga ma kahtlen selles.

Muidugi kui nüüd maja on liiva pinnasel, nii paar meetrit liiva - siis on väga huvitav, et niiskeks läheb maja.

Maja on Võrumaa ühe kõrgema mäe otsas, igast maja küljest algab pinnase langus ... aga pinnas, ei tea, kõrval on punast savi ja on ka 20 m kaugusel algav kartulipõld, kust kündmisel tuleb huumusekihi alt välja kollane liiv, 2 m maja nurgast on kaev (mäe otsas, sic!), pole seniajani kuivaks jäänud ka põuaga.

Kui remondi käigus kümmekond aastat tagasi poolel majal põranda üles võtsin, siis põrandaalune liiv igatahes niiske polnud ja ei läinud ka, kuna remont võttis aega paar aastat, siis sai jälgida.

Aga ikkagi, mida arvata kondi paigaldamisest?

[phyl]

.... Ilmselgelt on kevadel maapind niiske ja maja alune ka niiske. ...
Kehvemal juhul on allikas maja all, aga ma kahtlen selles.

Muidugi kui nüüd maja on liiva pinnasel, nii paar meetrit liiva - siis on väga huvitav, et niiskeks läheb maja.

Maja on Võrumaa ühe kõrgema mäe otsas, igast maja küljest algab pinnase langus ... aga pinnas, ei tea, kõrval on punast savi ja on ka 20 m kaugusel algav kartulipõld, kust kündmisel tuleb huumusekihi alt välja kollane liiv, 2 m maja nurgast on kaev (mäe otsas, sic!), pole seniajani kuivaks jäänud ka põuaga.

Kui remondi käigus kümmekond aastat tagasi poolel majal põranda üles võtsin, siis põrandaalune liiv igatahes niiske polnud ja ei läinud ka, kuna remont võttis aega paar aastat, siis sai jälgida.

Aga ikkagi, mida arvata kondi paigaldamisest?

Kuivatab õhku! Nagu ma jutus aru sain, siis kaev on maja lähedal (2 m) ja kuivaks ei jää. Siis on ikkagi maja allika kohal, kus on tahest tahtmata pinnasest üles liikuv niiskus, mis ilma hüdroisolatsioonita kogunebki majja, mida ei kuivatata seest. Kas siis ventilatsiooniga või tõesti kondiga.

[Moto555]

vundamendis peaks olema tuulutusavad ja avade ees restid näriliste vastu.Aga äge maja see pruun maja.
Sõbral ehitasid kõige kõvemad targemad ehitajad majale juurdeehituse maja külge, valasid vundamendi ja tegid asja kuni katuseni välja.See oli 3 aastat tagasi ja tänaseks on see juurdeehitus maha lõhutud.Ekspertiisi hinnang oli vundament ventileerimata ja vamm tegi sistaks.Kõik talad 150x200mm otsad mädad ja maja 4 rida alumisi palke rikutud.Juurdeehitus oli ehitatuid idasse hommiku päikse poole ja palju ka õunapuid jms läheduses...

[viplala]

Aga mis majaga üldse tegemist on? Kas palk või kivi? Kas alates 1915 on sama laudis seinas (kivi puhul mitte)? Kui on vahepeal ümber tehtud, siis kas laudise all järsku tõrvapappi ei leidu. Kas põranda all on liiv või muld? Liivaga ei tohiks ka allikad segada sest liiv ongi hea looduslik hüdroisolatsioon.
Tegelikult on enamus majade juures vesi maa all, ka seal mis asuvad mäe otsas.
Kütmine iseenesest niiskust välja ei aja, muudab vaid selle meile tundmatuks. Niiskus peab olema, kuid koos vastava õhuringlusega. Seega, kust ahi oma õhu võtab ja kas kõikjal majas on niiske või ainult teatud tubades? Jne.
Kuid esimese asjana piiluks ma laudise alla seinas ja põranda alla.

[honkomees]

Aga mis majaga üldse tegemist on? Kas palk või kivi? Kas alates 1915 on sama laudis seinas (kivi puhul mitte)? Kui on vahepeal ümber tehtud, siis kas laudise all järsku tõrvapappi ei leidu. Kas põranda all on liiv või muld? Liivaga ei tohiks ka allikad segada sest liiv ongi hea looduslik hüdroisolatsioon.
... Seega, kust ahi oma õhu võtab ja kas kõikjal majas on niiske või ainult teatud tubades? Jne. ...

Ikka palkamaja nagu tolleaegsele talumajale kombeks, laudis on vana, st vähemalt ennesõjaaegne ja tõrvapappi ei ole vahel. Põranda all on noh allpool muld ja vastu põrandalaudu liiv, umbes sama kiht mis väljastpoolt maapinna ja esimese palgirea vahekõrgus (30-90 cm sõltuvalt maja nurgast).

Aga liiv ja isolatsioon? Vanasti ehitati teid soodesse nii et rammiti mingi vahemaa tagant turba sisse torud, mis täideti liivaga ja selle peale laotati liivapadi - asja nimetati püst- ehk vertikaaldrenaažiks, seega liiv juhib niiskust ülespoole või kuidas?

Niiskus on kõikjal majas, sh tubades, kus on ahjusuu aga ka nt sahver mis ilma küttekoldeta, seal tükib täissuitsuvorst kiiresti hallitama, samas kui jahikaaslastel seda muret pole.

Aga see kopitamise mure tubades ei teki siiski päris kevadel, vaid enamasti juulikuu jooksul, st mingi aja pärast kütteperioodi lõppu pole hullu aga kõige kuumemal ajal, kui aknaid ei taha avada, läheb asi hulluks.

[v6sa]

Kas põranda ja alustäite (tundub, et liiv) vahel õhuvahe on? Põranda avamise ajal niiskusetõrje alla sai?

Praegu tundub nii, et niiskus tõuseb maja alt tuppa... Külmaseadmest võib piisata, kuid võib ka mitte. Eks soojuspumbamees oskab vastata.

[PlyVal64]

Maja on Võrumaa ühe kõrgema mäe otsas, igast maja küljest algab pinnase langus ... aga pinnas, ei tea, kõrval on punast savi ja on ka 20 m kaugusel algav kartulipõld, kust kündmisel tuleb huumusekihi alt välja kollane liiv, 2 m maja nurgast on kaev (mäe otsas, sic!), pole seniajani kuivaks jäänud ka põuaga.

Kui remondi käigus kümmekond aastat tagasi poolel majal põranda üles võtsin, siis põrandaalune liiv igatahes niiske polnud ja ei läinud ka, kuna remont võttis aega paar aastat, siis sai jälgida.

Aga ikkagi, mida arvata kondi paigaldamisest?

Mul sama seis, küll mitte nii hull, Nõmme majaga. Samamoodi Tallinna kõrgeima liivahunniku otsas, täiesti kuiv liivatäitega põrandaalune kus peal ja laudise all/laagide vahel ~10cm betoon etc, suvel hea jahe aga kütmata hakkab niiskuma. Laiad räästad, et Päike jälle maja liiga kuumaks ei kütaks ja vihmavee vundamendist kaugemal hoiaks. Õhutamine ja kütmine aitavad ainult, aga kindlasti ka konditsioneerimine ehk niiskuse eemaldamine. Nii ongi, et vähemalt augustis tuleb juba üliharva tagatubade ahju ka kütta ja lasta kuumusel akende kaudu niiskus välja viia. Kusjuures ma saan tagumise majapoole "sulgeda" ehk maja on tehtud selliselt, et tagatoad saab (ja oleme kunagi lapsepõlves seda ka teinud) talveks jahedaks jätta ja üks vaheuks on paks-soojustatud ja tihe. Selle panen kinni, et ahi tõmbaks põlemisõhu läbi "ventileerimist" vajavate tubade, mitte suuremast majaosast. Just siis, kui on pikalt vihmane ja niiske õues on vaja kütta, kuuma kuivaga saabub probleem septembris. Vanasti, kui soe vesi tuli vaid pliidi kütmisest, polnud probleeme aga nüüd, kui on elektriboiler, tuleb teadlikult mõnikord kütta. Aga see on just selle "igapäevase elamise ja tuulekindluse" pahupool vs suvekoduga. Elektriga toimivatest riistapuudest nagu sundvent ja kont püüame nii kaugele hoida kui võimalik. KODU peab suutma toimida ka ilma elektrita!

PS: just see pliit ja selle kütmine ongi asi, mis vanasti toimus palktaludes aastaringselt ja just see hoidiski majad pikaealised ning sisekliima korras! Täna on elekter ja gaas söögi tegemiseks aga need ei küta ega kuivata maja. Seega kui pliiti ei viitsi kütta või pole seda sootuks, peab elektriliste lahendustega sama tegema. Ehk õhksoojuspump on hädavajalik...

[aavu]

Palavate ilmadega ei toimi loomulik ventilatsioon korstna kaudu. Toa külm õhk ei tõuse mitte korstna kaudu sooja väliskeskkonda. Just selle tõttu tuleb kasvõi kord nädalas korsten soojaks kütta. Meil sama sitatsioon kodus.

[ahtos]

Kui elektrit ei taha kasutada,siis tuleb kütta pliiti või ahju.Kui polnud kasutusel el pliiti tegi perenaine hommikul kohvi ikka puupliidil ja polnud niiskusega muret,nüüd tehakse tuli pliidi alla ainult tõsisema keeduse valmistamiseks,kui siiski.Ise kasutan õhkõhk soojuspumppa juba üsna mitu aastat ja just suve lõpupoole ja vesi voolab kondentsi torust ikka ojana.Minu soovitus on soojuspump,kui pead puid ostma,kui aga puud oma metsast siis hommikul tuli pliidi alla.

[MeelisV]

Aga mis majaga üldse tegemist on? Kas palk või kivi? Kas alates 1915 on sama laudis seinas (kivi puhul mitte)? Kui on vahepeal ümber tehtud, siis kas laudise all järsku tõrvapappi ei leidu. Kas põranda all on liiv või muld? Liivaga ei tohiks ka allikad segada sest liiv ongi hea looduslik hüdroisolatsioon.
... Seega, kust ahi oma õhu võtab ja kas kõikjal majas on niiske või ainult teatud tubades? Jne. ...

Ikka palkamaja nagu tolleaegsele talumajale kombeks, laudis on vana, st vähemalt ennesõjaaegne ja tõrvapappi ei ole vahel. Põranda all on noh allpool muld ja vastu põrandalaudu liiv, umbes sama kiht mis väljastpoolt maapinna ja esimese palgirea vahekõrgus (30-90 cm sõltuvalt maja nurgast).

Aga liiv ja isolatsioon? Vanasti ehitati teid soodesse nii et rammiti mingi vahemaa tagant turba sisse torud, mis täideti liivaga ja selle peale laotati liivapadi - asja nimetati püst- ehk vertikaaldrenaažiks, seega liiv juhib niiskust ülespoole või kuidas?

Niiskus on kõikjal majas, sh tubades, kus on ahjusuu aga ka nt sahver mis ilma küttekoldeta, seal tükib täissuitsuvorst kiiresti hallitama, samas kui jahikaaslastel seda muret pole.

Aga see kopitamise mure tubades ei teki siiski päris kevadel, vaid enamasti juulikuu jooksul, st mingi aja pärast kütteperioodi lõppu pole hullu aga kõige kuumemal ajal, kui aknaid ei taha avada, läheb asi hulluks.

kas siin ei tule mängu ka see sama niikuse liikumise reegel mis talvel
ehk niiskus liigub seina sisse soojast külmema suunas ?
suvel on väljas meil ka päris kõrge niiskus

[Moto555]

Niiskus juhib nii sooja kui külma ja mööda niisket seina tuleb külm edasi nii, et mühiseb.
Põranda alused võiks olla ventileeritud ja kui arvad, et alt tuleb niiskust liiga palju üles tuleks kindlalt ventileerida alt ja mis tubades toimub.Soovitaks tubades temperatuuri ühtlustada, teed tubade vahele vent avad ja liigutad õhku kasvõi väikse vurriga aitab hästi.Mul oli endal jama, et küttekolded on aga tubades sooja ja jahedama kontrast liiga suur ja kippus seintele niiskust korjama.See mure sai tubade temepatuuri ühtlustamisega lahendatud.Kui niiske ja koppab seest suvel aknad uksed lahti ja tuulutada vaja ja kui juba jahedam siis aitab ka liigse niiskuse vastu väljast värske õhk väga hästi.Kui sa istud autos, aknad udused siis parim ja kiireim probleemi lahendus on kui sa keerad nuppu nii, et see võtab väljast värsket õhku ja aknad saavad ruttu puhtaks.Kui planeerid konditsioneeri paigaldust eramusse siis see on kallis lõbu ja tasuks analüüsida, mis kus on valesti ehitatud ja neid muresid lahendada.Ei aita ka kont kui see just ei ole megavõimas aga seal ruumis sa viibida ei taha pikemalt.
Suvel saad vast tule pliidi alla hommikul vara kui korstna ots palav ei ole.Kui päike otsa kuumaks kütab ja korstajalg külm siis tuld sa pliidi alla ei saa."Soojakott" istub korstnas.

[honkomees]

mul alaliselt tubade vahel uksed lahti, köögiuks samuti. Ainult sahvri ja koridori uksed käivad kinni. Aga hallitavad jah peamiselt välisseinte juures ja vastu koridori. Tapeet läheb laiguliseks ja pikalt nagis seiseb riie kopitama. No krt ei taha kütta suvel pliiti, niigi õues palav ja kui veel toas ka palavaks kütad, siis on sama nagu linnas laste juures, magada ei saa palavuse käes. Ja kas ainult pliidi kütmisest suure maja puhul aitabki, põrandapinda ühes toas samapalju kui terves linnakorteris, kolm ahju lisaks pliidile.

[v6sa]

....
kas siin ei tule mängu ka see sama niikuse liikumise reegel mis talvel
ehk niiskus liigub seina sisse soojast külmema suunas ?
suvel on väljas meil ka päris kõrge niiskus

Tuleb ikka. Ning rääkides niiskusest tuleb meeles pidada, et me ei räägi mitte suhtelisest niiskusest, mida me protsentidena seinalt loeme, vaidõhus oleva niiskuse hulgast.

Mida soojem on õhk, seda rohkem veeauru õhku "mahub".

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repos...%20osa.pdf

---

...
No krt ei taha kütta suvel pliiti, niigi õues palav ja kui veel toas ka palavaks kütad, siis on sama nagu linnas laste juures, magada ei saa palavuse käes.
...

Jutt käib pigem korstna "töölekütmisest" kui pliidi kuumaksajamisest.

[viplala]

mul alaliselt tubade vahel uksed lahti, köögiuks samuti. Ainult sahvri ja koridori uksed käivad kinni. Aga hallitavad jah peamiselt välisseinte juures ja vastu koridori. Tapeet läheb laiguliseks ja pikalt nagis seiseb riie kopitama. No krt ei taha kütta suvel pliiti, niigi õues palav ja kui veel toas ka palavaks kütad, siis on sama nagu linnas laste juures, magada ei saa palavuse käes. Ja kas ainult pliidi kütmisest suure maja puhul aitabki, põrandapinda ühes toas samapalju kui terves linnakorteris, kolm ahju lisaks pliidile.

Üks võimalus on augud seintesse/lakke teha, sinna pisikesed vendid külge. Sellest peaks täiesti piisama suvel, et õhk ringi panna käima. Momendil tahavad sul seinad kuivada, mis on täiesti loomulik, kuid kuna õhk seinte ääres on liiga niiske ning seisev, ei saa niiskus seintest välja, ning tekibki hallitus.
Õhu ringi ajamiseks ei pea meeletuid investeeringuid tegema. Üks 100mm puur, natuke toru, ning vendid seintele. http://www.k-rauta.ee/pages/product.aspx...20VCatalog&category=Krauta28505(Rautakesko%20Estonia%20Catalog)&pid=000000000500553716(Rautakesko%20Estonia%20Catalog)

[MeelisV]

korstna ventilatsioonilõõri otsa tuleks panna hoopis tuulejõul töötav tõmbeventilaator
sai see pandud kuivkäimla lõõri otsa, et suvel parandada tõmmet ehk vältida aroomide levikut potist tuppa
ja toimib küll.

üks näide http://www.torujyri.ee/products/283

[honkomees]

korstna ventilatsioonilõõri otsa tuleks panna hoopis tuulejõul töötav tõmbeventilaator ...

mul korstnatel ikka üks lõõr ainult, kuhu sa seal selle ventilaatori paned ...

[MeelisV]

korstna ventilatsioonilõõri otsa tuleks panna hoopis tuulejõul töötav tõmbeventilaator ...

mul korstnatel ikka üks lõõr ainult, kuhu sa seal selle ventilaatori paned ...

siis paned kevadel ülesse ja sügisel võtad maha ning vahepeal ahju ei küta
samal ajal on siiber lahti ja ahju uks kah - ventilatsioon mis sugugune.