Elumaja soojustamine ja küttesüsteem?

See suur et... Lugesin siin teemat ja seoses soojuspumpadega jäi silma ehitusinfo lehelt et:

"Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt elektrienergiat. Ühe kWh elektrienergiaga saadakse:

*maasoojuspumbaga 2,5–3,5 kWh soojust;
*õhusoojuspumbaga 1,5-3 kWh soojust;
*ventilatsioonisoojuspumbaga 2-4 kWh soojust."

Eeeeeehk siiiiiiis igiliikurid on ikka võimalikud Maal?? Või see on see, et 1 tonn rauda kaalub rohkem kui 1 tonn sulgi?

Aga samas tegelikult oli küsimus palkmajade soojuspidavuse kohta. Nimelt jäi silma netist ja raamatutest, et aastaringseks elamiseks kõlbab maja, millel palgi läbimõõt alates 20 cm. Sellisel juhul puudub vajadus (lisa) soojustuse vastu, kui kõik palgid on spets tehtud, et eelneva palgiga sobituda, et pole isegi takku vahele vaja.
Aga palkide omavaheline kokkupuute ala on ju oluliselt väiksem kui 20 cm, tihti ainult 15 cm, ehk siis pole seina paksus 20 cm?
Kuidas seda siis mõista nüüd?
Küsin sellepärast, et tahaks ühe vana palgist aida korda teha, millesse saaks tulevikus rajada sooja pidava töökoja. Et millisest palkide kokkupuute ala laiusest algab see soojapidavus?

Lenda Juri Gagarin
Vasta

(02-02-2014, 20:10 PM)sm. Eestimaa Kirjutas:  Eeeeeehk siiiiiiis igiliikurid on ikka võimalikud Maal?? Või see on see, et 1 tonn rauda kaalub rohkem kui 1 tonn sulgi?

Ma võin sulle hetkega ära tõestada, et tonn sulgi kaalub vähem, kui tonn rauda. Mis seal võimatut on?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(02-02-2014, 20:10 PM)sm. Eestimaa Kirjutas:  See suur et... Lugesin siin teemat ja seoses soojuspumpadega jäi silma ehitusinfo lehelt et:

"Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt elektrienergiat. Ühe kWh elektrienergiaga saadakse:

*maasoojuspumbaga 2,5–3,5 kWh soojust;
*õhusoojuspumbaga 1,5-3 kWh soojust;
*ventilatsioonisoojuspumbaga 2-4 kWh soojust."

Eeeeeehk siiiiiiis igiliikurid on ikka võimalikud Maal?? Või see on see, et 1 tonn rauda kaalub rohkem kui 1 tonn sulgi?

Aga samas tegelikult oli küsimus palkmajade soojuspidavuse kohta. Nimelt jäi silma netist ja raamatutest, et aastaringseks elamiseks kõlbab maja, millel palgi läbimõõt alates 20 cm. Sellisel juhul puudub vajadus (lisa) soojustuse vastu, kui kõik palgid on spets tehtud, et eelneva palgiga sobituda, et pole isegi takku vahele vaja.
Aga palkide omavaheline kokkupuute ala on ju oluliselt väiksem kui 20 cm, tihti ainult 15 cm, ehk siis pole seina paksus 20 cm?
Kuidas seda siis mõista nüüd?
Küsin sellepärast, et tahaks ühe vana palgist aida korda teha, millesse saaks tulevikus rajada sooja pidava töökoja. Et millisest palkide kokkupuute ala laiusest algab see soojapidavus?

Minu teada kõlbab 20 cm palki suvemajaks või saunaks. Elumajale on ikka põhjamaades 40cm miinimum, et täiendavat soojustust ja tuuletõket vaja poleks.

Ilma takuta paigaldatud palke tahaks oma silmaga näha, et need on ka nii soojapidavad - kui võiks olla.

Muidugi oleneb ikkagi asi sellest ka, et kui soojapidavat ruumi tahetakse. Telk on ka soojapidav.

Nende soojuspumpade ja elektriga kütmise kohapealt ütleb mulle loogika seda, et kui sa kütad väljast tulevat õhku (-20 kraadi) toa soojaks, kulub selleks hullult energiat - kui nüüd paigaldada selline maa-vesi-õhk soojustpump, mis võtab maaseest +4 kraadist vett ja soojendab seda külma õhku, mida õuest võetakse - siis kulub räigelt vähem energiat. Üld mõistes töötavad minu loogika kohalt kõik need õhk - elekter kütjad sama moodi. Üritatakse kuskilt raisku minevat soojust ära kasutada.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta

(02-02-2014, 21:10 PM)phyl Kirjutas:  Minu teada kõlbab 20 cm palki suvemajaks või saunaks. Elumajale on ikka põhjamaades 40cm miinimum, et täiendavat soojustust ja tuuletõket vaja poleks.
seukest palkmaja tahaks kohe näha oma silmaga, mille seinad selle põhjamaade miinimumi kohased on. ja mäherdune siis veel see maksimum võiks olla?
Vasta

Loe minu lauset uuesti ja vähe teravamalt.
Ilma lisa soojustuseta ja tuule tõkketa on 40 cm miinimum palgi läbimõõt. Kokkupuute kohapealt on natike õhukesem (32-35cm).

Alla selle mõõdu on soovitatav hakata maja soojustama.

Aga nagu ma juba mainisin, siis telk peab ka sooja - küsimus on ainult selles, kui palju oled nõus kütma hoonet.

Palgi paksuse maksimum mõõtu põle olemas - tee nii paksust palgist kui tahad/kätte saad.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta

phyl:
"Minu teada kõlbab 20 cm palki suvemajaks või saunaks. Elumajale on ikka põhjamaades 40cm miinimum, et täiendavat soojustust ja tuuletõket vaja poleks.

Ilma takuta paigaldatud palke tahaks oma silmaga näha, et need on ka nii soojapidavad - kui võiks olla."

minu teada kõlbab aga 15 cm ja alla suvemajade ja saunade ehit.
allikas: tänapäeva palkmajade tootjad.

video pildis on vist parim seletus nt:
http://www.youtube.com/watch?v=wcKTtc8m02Y
(kui keegi inglise keelt ei valda siis härra räägib, et palgid tahutakse käsitsi üksteise peale sobima ja et seejärel palkide vajumine kõrvaldab õhuvahed, mis annab ka aurutõkke. ning samuti on olulised palkide kuivamisel tekkivad praod ja kruvi sarnased väänded- praod peaksid olema vertikaalsed kui lõpuks palke üksteise otsa laotakse või siis mitte välisseinal, vajumised toore palgi puhul lõppevad 4-5 aasta pärast, ja külma kliima puhul on vaja siseruum üleliigsest niiskusest lahti saada ning puuga köetavate ahjude juures on palkide kuivamine kiirem. edasi räägib ta puu pööretest kasvamisel ja kuidas seda ära kasutada, millest ma ka päris täpselt aru ei saanud..)

lemmik video on http://www.youtube.com/watch?v=_3J5wkJFJzE soomlaste käsitööst, kus pannakse takku nagu tavaliselt jm... aga see ei haaku küsimusega.

(02-02-2014, 22:42 PM)phyl Kirjutas:  Loe minu lauset uuesti ja vähe teravamalt.
Ilma lisa soojustuseta ja tuule tõkketa on 40 cm miinimum palgi läbimõõt. Kokkupuute kohapealt on natike õhukesem (32-35cm).

Alla selle mõõdu on soovitatav hakata maja soojustama.

Aga nagu ma juba mainisin, siis telk peab ka sooja - küsimus on ainult selles, kui palju oled nõus kütma hoonet.

Palgi paksuse maksimum mõõtu põle olemas - tee nii paksust palgist kui tahad/kätte saad.

Lugesin ka, aga miks siis ikka kõik palkmajade ehitajad teevad ristivastupidi sinu öeldule, aru ma ei saa.

Lenda Juri Gagarin
Vasta

(02-02-2014, 22:49 PM)sm. Eestimaa Kirjutas:  minu teada kõlbab aga 15 cm ja alla suvemajade ja saunade ehit.
allikas: tänapäeva palkmajade tootjad.

video pildis on vist parim seletus nt:
http://www.youtube.com/watch?v=wcKTtc8m02Y
(kui keegi inglise keelt ei valda siis härra räägib, et palgid tahutakse käsitsi üksteise peale sobima ja et seejärel palkide vajumine kõrvaldab õhuvahed, mis annab ka aurutõkke. ning samuti on olulised palkide kuivamisel tekkivad praod ja kruvi sarnased väänded- praod peaksid olema vertikaalsed kui lõpuks palke üksteise otsa laotakse või siis mitte välisseinal, vajumised toore palgi puhul lõppevad 4-5 aasta pärast, ja külma kliima puhul on vaja siseruum üleliigsest niiskusest lahti saada ning puuga köetavate ahjude juures on palkide kuivamine kiirem. edasi räägib ta puu pööretest kasvamisel ja kuidas seda ära kasutada, millest ma ka päris täpselt aru ei saanud..)

No see on jutt, mida mina mäletan vanaisalt, mida ma ei teadnud on aga parema/vasaku/otse-kasvusuunaga palgi kasutamist ... või siis ei jäänud see mulle meelde. Tema väide on, et vasakupöörisega palk jääb koguaeg liikuma ja see tuleb panna võimalikult alumisse kihti. Ühtlasi siunab ta ka 80-datel ehitatud palkmaju, mille soojustuses kasutati villa.

Ise enesest kaalu lisab ka asjaolu, et vana ehitab "õiges" regioonis Wink

Dad.
Vasta

(02-02-2014, 22:49 PM)sm. Eestimaa Kirjutas:  Lugesin ka, aga miks siis ikka kõik palkmajade ehitajad teevad ristivastupidi sinu öeldule, aru ma ei saa.

See on sama kategooria küsimus nagu ka:
a) miks inimesed narkotsi panevad?
b) miks ehitatakse 15cm villaga maju?
c) miks proovitakse, kas värv on värske?
d) miks sõidetakse Mossedega? ...Tommy ;P
e) miks esimese külmaga jääle ronitakse
jne

Dad.
Vasta

Maru palju muutujaid on siin diskussioonis. Esiteks see vana räägib seal käsitsi tahumisest ja ümarpalgist.

Mina pean silmas ikkagi "tänapäeval" levinud ehitust, kus palgitel saagitakse maha kaks külge - ühesõnaga servamata pruss. Paigaldamisel tõmmatakse need prussid keerme lattidega pingesse ja pingutatakse aja jooksul peale. See on lollikindel variant ja kiirem ehitus viis, kui hakata käsitsi tahuma ja õigeid puu "väändeid" valida ja arvestada nüüd protsendi täpsusega kui palju see palk nüüd täpselt vajub.

Mina räägin aiast, sina aia august. Mõlemal on õigus, küll aga minul on lihtsalt utoopilisemad standardid.

Miks mina räägin ikkagi 40 cm palgist on täpselt need samad kuivamis lõhed, mis tekivad igal juhul palki. Kui nüüd palk on 20 cm ja sinna tekib 10 cm lõhe, on seina paksuseks ikkagi 10 cm. Kui nüüd algmaterjaliks on 40 cm ja sinna tekib siis 20 cm lõhe, siis seina paksuseks jääb ikkagi 20 cm.

Jätkuvalt, ka telk peab sooja. Küsimus on ainult selles, kui palju sa hoonet kütta soovid.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta

(02-02-2014, 23:11 PM)dad Kirjutas:  
(02-02-2014, 22:49 PM)sm. Eestimaa Kirjutas:  Lugesin ka, aga miks siis ikka kõik palkmajade ehitajad teevad ristivastupidi sinu öeldule, aru ma ei saa.

See on sama kategooria küsimus nagu ka:
a) miks inimesed narkotsi panevad?
b) miks ehitatakse 15cm villaga maju?
c) miks proovitakse, kas värv on värske?
d) miks sõidetakse Mossedega? ...Tommy ;P
e) miks esimese külmaga jääle ronitakse
jne

Dad.

Haha, okei,
(aga et olgu öeldud, et ma ei tahtnud kedagi maha teha või mõnitada, sest ma pole kõige parem sõnasepp ja nüüd uuesti enda juttu läbi lugedes mõistan et äkki see kõlab veits imelikult või vaenulikult.)
Igatahes, selline max läbimõõduga 20cm palkmaja on sugulastel valmimas ja kuna mul endal on vaid osaline teooria teada, siis sellepärast küsisingi...

Lenda Juri Gagarin
Vasta

no eks esivanemad lihtsalt ei jaganud matsu siis. majake mul napp 20 senti paksudest kahest küljest sirgemaks lõigatud palkidest ja takuvahed veel tõesti üksjagu peenemad. sadakond aastat maja püsti seist ja vanasti oli siin ikke õige lämm olla. nüid, kui ma lakast heinad maha ajasin, on külmade ilmadega toas ka külm muidugi. a igatahes enne kui lämm lihtsalt ülesse ei saand pidasid seinad sooja küll.
ja ikkagi tahaks näha üht 40 sendiste seintega palkmaja. tõsiselt. päris huvitav oleks, seinas ilmselt siis 6-7 kihti palke ainult.
Vasta

(03-02-2014, 00:55 AM)diesel Kirjutas:  ja ikkagi tahaks näha üht 40 sendiste seintega palkmaja. tõsiselt. päris huvitav oleks, seinas ilmselt siis 6-7 kihti palke ainult.
Eestist Sa vist ei leia aga ma sattusin kunagi täiesti kogemata (laevad käisid harva ja terve päev ol iaega kolada) Helsinkis soomlaste vabaõhumuuseumisse. Sellesse, mis seal Kekkoneni muuseumi juurest sillaga üle vee saarele läheb, nimeks Seurasaaren ulkomuseo. Vaat seal oli küll Karjalast toodud mitmekordne palktalu, mille alumiste kihtide palgid olid pigem 60-70 cm! See eriti julm maja on Pertinotsa talu (ka tagantpoolt vaade) ja tahutud palkidest, mis on ka veel tohutu jääkpaksusega, on Selkämä talu.
Et sellist poomkant-prussi saada pidi algne tüvi ikka väga jäme olema. Lihtsalt varast paksem ümarpalk ei anna seina soojusele mingit lisaväärtust ja on raiskamine. Ilus, jah, aga raiskamine. Pigem lase saeraamis jämedast palgist neljast küljest "pettepalk", seimerist läbi ja serrvad ühtlaseks (punn või tapp oleks ju super) ning koos villa ja tuuletõkkega saab maja kordi soojem, näeb välja ehe palkmaja ja raisanud pole ehitaja suurt midagi.

Meil suvekodus on täieliku eheduse jaoks jäetud asi täiesti vahedega, moodne lahendus on aga selline, mis traktorite hoiukuur sai haltuurana ehitatud. Muidugi on selline kuivatatud ja pragudeta punn-laud päris kallis ja kena tulemuse saavutamiseks ilge nurkadega nikerdamine aga tulemus on ka ilus, tuuletihe jne. Panedki kõigepealt välislaudise ja siis soojustad-ehitad tahtmisel väljast sissepoole. Kumb ilusam on, see peaks olema maitse asi, mulle meeldib-meeldis aastal 2012 teoreetiline "vahvel-palk"maja ikka rohkem Wink Ja tegelikult lõpuks ei tulnudki kena välisseina ruuduhind liiga suur, sest jääke peaaegu ei jäänud! Kõik prussiotsad, laudise jäägid läksid siss eriiulite ehitusse, välislaudise otstest sai viilulaudis ja jääke jäi ühe saunateo jagu - kuni 10 cm klotsidena. Lisaks see, et mitte väga punnitadest koos vana jama lammutamisega 10 päeva tööd "võtmed kätte" lahenduseni koos kohapeal usteraamide keevitamise jms, näiteks peremehe labida lappimiseni Big Grin .

[Pilt: 190620121028.jpg]
[Pilt: 260620121036.jpg]
[Pilt: 040720121055.jpg]
Vasta

(02-02-2014, 23:21 PM)phyl Kirjutas:  Maru palju muutujaid on siin diskussioonis. Esiteks see vana räägib seal käsitsi tahumisest ja ümarpalgist.

Mina pean silmas ikkagi "tänapäeval" levinud ehitust, kus palgitel saagitakse maha kaks külge - ühesõnaga servamata pruss. Paigaldamisel tõmmatakse need prussid keerme lattidega pingesse ja pingutatakse aja jooksul peale. See on lollikindel variant ja kiirem ehitus viis, kui hakata käsitsi tahuma ja õigeid puu "väändeid" valida ja arvestada nüüd protsendi täpsusega kui palju see palk nüüd täpselt vajub.

Mina räägin aiast, sina aia august. Mõlemal on õigus, küll aga minul on lihtsalt utoopilisemad standardid.

Miks mina räägin ikkagi 40 cm palgist on täpselt need samad kuivamis lõhed, mis tekivad igal juhul palki. Kui nüüd palk on 20 cm ja sinna tekib 10 cm lõhe, on seina paksuseks ikkagi 10 cm. Kui nüüd algmaterjaliks on 40 cm ja sinna tekib siis 20 cm lõhe, siis seina paksuseks jääb ikkagi 20 cm.

1. räägid sina mingis pornost ja mina (ning ka see vana) palkmajast
2. palgilõhest seletas videos meister päris pikat, ühtlasi ka sellest kuidas neid vältida

Palkmaja seisab ka meil aastasadu, kui katus peab ja põlema ei panna, samuti on palkmaja remont, võtad ja teed ära ... kui muidugi oskad.

Dad.
Vasta

Minu isiklik arvamus on, et kui on voodrilaud, siis olgugi laud, mitte palgi imitatsioon. Pea samasugune nilbus, kui plastmassist laelaud või penoplastist "vana palk".
Vasta

(03-02-2014, 14:45 PM)vant Kirjutas:  Minu isiklik arvamus on, et kui on voodrilaud, siis olgugi laud, mitte palgi imitatsioon. Pea samasugune nilbus, kui plastmassist laelaud või penoplastist "vana palk".
Vaata Vant, paljudes kohtades ja paljude ilusate majadega on meile peale surutud "miljööväärtuslikkus" ehk kurat midagi teha ei tohi! KUI, siis välimus peab igal juhul vanaaegne säiluma. Teine asi: ka kuur võiks sobida "ansamblisse" ja peab olema kiiresti ehitatav ilma debiisete kokkuvajumisprobleemideta (keegi ei viitsi anno 2014 tegeleda ilge ootamisega!), seega palgist on seda ku mõtetu teha! Seega ongi ehe LAI voodrilaud, mis lihtsalt on pealt kumer.
Nõus - palkmaja on lahe ja ilus ja hea kliimaga. Aga näiteks mina, kui mul oleks uue maja ehitamise võimalus ja ilgelt tahaks palkmaja, teeks selle liimpuidust. Ka palgid laseks liimida kokku et vältida tuulepragusid, freesidest läbi, et varad oleks maksimumlaiad, et siseseinad oleks siledad ja võimaldaks normaalse kodu ehitada jne. Aastaringne kodu ei saa olla suvila ja elades 43 aastat ülirohke puhta puidu keskel tüütab see ikka hirmsasti ära. Seda on muuseas väitnud uute palkmajade omanikud, kes päris käbedalt sees "euroremonti" paljudes ruumides tegid et oleks mõistlik-kaasaegne elukeskkond, kuhu sobiks ka näiteks klaaslaud, nahkmööbl jms! Mingi osa jätad palgi aga... Palkmaja on vaid seina kandetarindi-soojapidavuse ja välimuse vorm, sisu võiks olla ka uuel palkmajal 21.sajandile kohane! Miskipärast ju keegi ei tee muld- ja paremal puhul paekiviplaadist põrandaid Wink

Ehk kui inimene ei taha omale krohvitud penoplastiga kuubikut või see pole lubatud või üldse ei sobi looduskeskkonda ja/või projekteerimistingimus on "viilkatusega väljanägemiselt palkmaja", siis palju muid mõistlikke lahendusi polegi. Variant 2 on ehitada suurem peenikese palgiga(suvilapalk) palkmaja kuhu sisse siis mahuks ära soovitud mõõtudega pärismaja. Romantiline maaelu-stiil on küll tore aga isegi moodne suur LED-teler on palkmajas kui sea seljas sadul. Ja lakitud liimpuitustega köögimööbel on ka tore - suvilas - aga kurat kodus tahaks midagi muud. Jne. Ma täitsa mõistan neid lasnogorski paneelpellerist pääsenud äkkvõimalustega inimesi, kes hullusid/hulluvad OMA palkmaja peale aga reaalsus tuleb neile kohale sama kiiresti Big Grin Igapäevane elamine on vähe teine asi, kui firmapeoks või sõprade-hobikaaslastega renditud suures-uhkes palkläbulas tina panemine.
Vasta

Minu meelest on palkmaja elamuna kole. Nii seest kui väljast. Kui ma peaks endale maja ehitama, siis kivist ja puitvoodriga. Ma ei viitsiks kaks korda nädalas vajumisest põhjustatud vigasid parandada, ega takku toppida. Ma tahaks korralikku kõva ja sooja kivimaja. Nagu ka PlyVal64 mainis, meeldiks mullegi tänapäevane disain toas, mitte vokk, kopitanud võrevoodi ja triibulised lapitekid põrandal. Palgid las jääda fännidele ja lillelastele.

Ja tüli oli alanud Big Grin

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Tore on oma arvamust avaldada ja tatti pritsida ... sina Priit oleks nagu terve Rooma riigi valmis teinud aga käpaga tuleb vähe teine asi ...

Minu pärast elagu või telgis, kui see on persooni sügav sisemine veendumus, mind ei morjenda ja ühtlasi ei ole ta minu arvates: loll, mölakas ja kõverate jalgadega (jne solvangud tema ema kohta) ...

Küll aga meeldib mulle, kui oma arvamust ei peeta teiste suhtes ülimaks ja ollakse nõus arvestama ka teistsuguse maailmavaatega.

Dad.
Vasta

priit, mul on köögi (rehetoa) põrand paeplaatidest. mitte lihvitud vaid just seukse siledusega nigu murrust tuleb. aastate jooksul on nad üksjägu väsind ja plaanin juba pikemat aega värskete paeplaatide vasta välja vahetada. muist põrandut oli täitsa muld ka, aga selle jõudis kadunud issi segulurriga üle lödistada.
igatahes ei kurda ja heaste ei taipa ka, mikspärast seuke põrand ei peaks kõlbama.
ja et veel pisut "tüli norida", siis lapitekke pole, aga kaltsuvaipu on mul siin tubli tosin vist maas tubades ja ei häiri sugugi.
Vasta

On kaks täiesti erinevat asja, ehitada palkmaja uuena ja minna selle stiili peale, või elada esiisade vanas tares. Viimasel juhul ma valiksin seal majas oleva loomuliku eluolu, disaini, ning hõngu. Juhul kui ma peaksin end ükspäev leidmas sellises vanas majas, ei hakkaks ma teda lammutama, vaid sobituksin ise sinna. Jah, ma valiksin puhastatud palgi ning kääksuvad põrandalauad, sest see peab lihtsalt nii olema. Ja ma usun, et mulle meeldiks see, sest vastasel juhul ei oleks tegemist koduga.
Kuid eelnevalt ma rääkisin uuest majast ja oma nägemusest. Vot seda ma ei teeks palgist jne.
Loomulikult on maitseid erinevaid ja peabki olema. Üsna kurb oleks, kui kõikjalt passiksid vastu ühesugused elamud.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(03-02-2014, 16:19 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Vaata Vant, paljudes kohtades ja paljude ilusate majadega on meile peale surutud "miljööväärtuslikkus" ehk kurat midagi teha ei tohi! KUI, siis välimus peab igal juhul vanaaegne säiluma. Teine asi: ka kuur võiks sobida "ansamblisse" ja peab olema kiiresti ehitatav ilma debiisete kokkuvajumisprobleemideta (keegi ei viitsi anno 2014 tegeleda ilge ootamisega!), seega palgist on seda ku mõtetu teha! Seega ongi ehe LAI voodrilaud, mis lihtsalt on pealt kumer.
Nõus - palkmaja on lahe ja ilus ja hea kliimaga. Aga näiteks mina, kui mul oleks uue maja ehitamise võimalus ja ilgelt tahaks palkmaja, teeks selle liimpuidust. Ka palgid laseks liimida kokku et vältida tuulepragusid, freesidest läbi, et varad oleks maksimumlaiad, et siseseinad oleks siledad ja võimaldaks normaalse kodu ehitada jne. Aastaringne kodu ei saa olla suvila ja elades 43 aastat ülirohke puhta puidu keskel tüütab see ikka hirmsasti ära. Seda on muuseas väitnud uute palkmajade omanikud, kes päris käbedalt sees "euroremonti" paljudes ruumides tegid et oleks mõistlik-kaasaegne elukeskkond, kuhu sobiks ka näiteks klaaslaud, nahkmööbl jms! Mingi osa jätad palgi aga... Palkmaja on vaid seina kandetarindi-soojapidavuse ja välimuse vorm, sisu võiks olla ka uuel palkmajal 21.sajandile kohane! Miskipärast ju keegi ei tee muld- ja paremal puhul paekiviplaadist põrandaid Wink

Ehk kui inimene ei taha omale krohvitud penoplastiga kuubikut või see pole lubatud või üldse ei sobi looduskeskkonda ja/või projekteerimistingimus on "viilkatusega väljanägemiselt palkmaja", siis palju muid mõistlikke lahendusi polegi. Variant 2 on ehitada suurem peenikese palgiga(suvilapalk) palkmaja kuhu sisse siis mahuks ära soovitud mõõtudega pärismaja...

See ümara profiiliga laudis nüüd küll ehe pole. Isegi kitš ega jäljendamine mitte. Pigem püüab üks kuur meeleheitlikult kisendada:"tahan saada palkmajaks!"
Aga mitte kuidagi ei tule see tal väljaSmile
Ma ei tahtnud mitte seda öelda, et kuur palgist peab olema, vaid seda et selle palki jäljendada püüdva laudise asemel võinuks olla päris laudis. Olnuks hulka ehedam ja vanaaegne ja miljöösse sobinduv ja mis kõik veel.
Nii nagu pole "vanaaegsed" ja loomulikud tänapäevased ühte mõõtu peenikesed freesitud kusekollaseks võõbatud palgid, pole seda ammugi palki haleda plagiaadina jäljendada püüdev laudvooder. Vanasti polnud sellist maja ega kuuri kuskil, erineva laiusega laudisega hooneid aga küll.
Igasuguse vanaaegse ja algupärase asja oskamatu jäljendamine võib vahel mõjuda vastupidiselt soovitule- groteskse ja naeruväärsena.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne