Paar kuud tagasi sai Talverallile registreerudes mainitud, et osaleme oma 10. rallil viimast korda antud üritusel, sest vanust juba kenasti ja tervis pole enam selline võrreldes aegadega, kui rohi rohelisem ja taevas sinisem ja lumi valgem oli. Et viimasest viimast võtta, tegi mu kallis hüper-super kaardilugeja taktikalise käigu - loobudes osalemisest (konkurentide uinutamiseks
).
Laupäeva hommikul õnnestus mul peale mõningaid otsinguid leida Kopli liinidelt asenduseks üks nägus noormees nimega Märt (peakorraldaja arvates oli kaardilugeja vahetuse ajendiks protest Putini vastu, no teate ju küll
).
Tänapäeva noored on igati hakkajad, haaravad uusi asju lennult, mõtlevad välja uusi sõnu (diagonool - diagonaalselt(?) kurvi suuna kirjeldamine noolega
), seega läks legendi lugemine (peale road booki õiget pidi keeramist
) kuni lõpuni libedalt.
Tehnilised probleemid meid väga ei vaevanud, kogemata avastasime, et jagajakaas oli kaduma läinud (mis oluliselt ei mõjutanud Itaalia/Poola kvaliteettehnika toimimist), õnneks oli Märt eelmise õhtu kõrtsis veetnud ja kustutas end hommikul Borjomiga. Tühjast pudelist sai suurepärase kaitse kontaktidele muda ja vee vastu.
Lisakatse suhteliselt hea tulemuse taga polnud muud, kui et gaas jäi stardis peale, käiguvahetus käis täistuuridel (racing värk
), meil oli hirmus küll, no aga mis sa ikka teed. Pärast katset oli masin jälle endine ja rahulik.
Suured tänud Marele pikaajalise treeningu, Märdile abikäe ulatamise eest ning kogu ülejäänud Muhuklubi pundile.
Sügavad kummardused korraldajatele toreda ürituse ning alajõulistele halastamise eest
.
Oli kena kevadine vanatehnikaüritus!