[mlsluik]

Mida iganes nad sinna sisse ei aja see on igatahes kombaini ära tapnud... Arvata võib et trummel umbes, mootor igatahes ei tööta pilditegemise hetkel... Alles teisel pildil on eluvaim taas sisse puhutud...

[kopraonu]

Pigem nagu kummilindi juppe söödetakse sisse???

[v6sa]

Huvitavaid pildikesi venemaalt
...

Kust need pildid pärinevad?

Kui kaks esimest võivad ka tehase katsealadelt olla, siis viimasel olev veoauto on välikatsetustel pruugitav mõõtelabor. Kas just tensolabor, kuid sääraseid oli ka Eestis tükki kolm.

Igasuguse tehnika katsetamisel otsitakse piiri, kustmaalt järgi annab. Kui õiget materjali võtta pole, otsitakse midagi lähedast. Pildi järgi ei oska pakkuda, kuid puukoor oleks üsna pruugitav.

[Vahelaager]

kas see teine pilt, nagu Düno test pole, sest kui lähemalt uurida, siis on näha et mingisugune võll läheb mootori otsast, kusagile sinna hoonesse sisse.

[Rapsijuurikas]

Esimene ja teine pilt ei ole samast kombainist.

[E303]

Nutikas tehniline lahendus venemaalt kus poolroomik niva tagasild on ümberehitatud ja külge monteeritud metsamasina kaarkummid.

[Daff]

Oli au näha vana SK-4 tüüpi kombaini, täiesti komplektset ja hästi hoitut. Kombaini enda nägemine poleks olnud ehk eriti märkimisväärne aga kuna ta asus Tšehhis, siis ma arvan on asi imestamist väärt küll.

[krossifänn]

Tšehhi piisavalt suur maa ja seal võib neid palju olla.
Ega mõni neist?

[Daff]

Mitte ükski nendest. Masin asus ühe torutöödega tegeleva firma õuel ilusasti platsinurka pargituna.

[E303]

Leidsin uut huvitavat  infot sellise eksperimentaalse kombaini kohta nagu CK-8 .Eriti tähelepanuväärse konstruktsiooniga  on selle kombaini  heeder ning kombain oli varustatud 2 mootoriga sellist asja pole näinud ühelgi teisel  vene kombainil.                                          В 1954 году Головное специализированное конструкторское бюро по самоходным зерновым комбайнам и хлопкоуборочным машинам (г. Таганрог) представило на испытания на Сибирскую МИС экспериментальный самоходный комбайн СК-8.
Хедер комбайна по отношению к молотилке расположен фронтально и имеет ширину захвата равную 8 метрам. Хедер состоит из центрального корпуса и двух крыльев.
Боковые крылья подвешены шарнирно к центральному корпусу и каждое крыло, независимо от другого, уравновешено пружинами.
Для транспортировки комбайна по проселочным и железным дорогам, крылья жатки устанавливаются и закрепляются в вертикальном положении, уменьшая транспортный габарит комбайна до размеров, позволяющих полностью разместить собранный комбайн на ж.д. платформе или проехать по шоссейным дорогам и мостам.
Приемный битер является общим для обеих секций молотилки.
Барабан – двухсекционный; секции барабана соединяются между собой зубчатой муфтой.
Габариты в рабочем положении, мм: длина 10350
ширина 8880 высота 4000
Общий вес, кг 8525
Рабочая ширина захвата хедера, м 8
Ширина молотилки, мм 1847
Тип барабана Бильный
Длина барабана (каждого), мм 860
Объем бункера, м3 2,8
Емкость копнителя, м3 10
Количество двигателей2
Мощность каждого двигателя л.с. 62
Передние колоса – ведущие, двухскатные. Площадка управления размещена впереди молотилки, над наклонной камерой жатки. Над площадкой водителя установлен тент.
На крыше молотилки комбайна на специальных рамах установлено два двигателя ЗИС 121К, параллельно продольной оси комбайна.
Один из двигателей – левый по ходу — приводит в движение рабочие органы комбайна, а другой – ходовую часть и рабочие органы копнителя. Двигатели имеют возможность перемещаться для натяжения ременных передач.
http://rcforum.ru/showthread.php?t=25404&page=248

[aavu]

Haspel riputatakse puuokstele 3m kõrgusele ja siis kombain küljega haspli juurde, et saaks kukile upitada. Või on Ilja Muromets, Dobrõnin ja Popovits abiks? Näe, nimedki meelest läinud!

[krossifänn]

Alustuseks kaks pilti siis. Kas tunnete sarnasust ?
       
Esimese foto autor siis ksf.Sillu. Teine kellegi P.Pereshivailovi looming.
CK-4 vilja väljalaadimistoru on kuidagi ebaloomulikult pikaks venitatud,terapunkril olevad kirjad üle värvitud jne. Aga müts maha selle mehe ees kui kõik need pildid tema looming on.Galeriid saab vaadata SIIN

[Tegelane5]

Joonistused on ilusad, sotsialistlik realistlikus stiilis

[krossifänn]

Viljandimaal müügis teraviljakombain SK-4.
http://www.soov.ee/viljandimaa/Kombain_S...m?ca=1&w=3
   

[Illimar]

Viljandimaal müügis teraviljakombain SK-4.
http://www.soov.ee/viljandimaa/Kombain_S...m?ca=1&w=3

Tegu on sama SK-4-ga, millest ksf! Sillu mõned aastad (2) tagasi töövideo tegi.
https://www.youtube.com/watch?v=neiwMQO9tdQ

[kolos]

kahju et müügis, aga ck-4 jasid saab näha ja ka veidi kuulda kahes filmis

http://kinofilms.tv/film/ot-zari-do-zari/32468/

http://ruskino.ru/mov/1688 - letnie snõ

ühele on ka torrent olemas, teisele oleks kah, aga saab ka onlines vaadata. emotsioonid on igaljuhul laes. mõõtmatud põllud ja komabine oli tavaliselt ikka nii 10 kaupa.

[Jokker]

Nutikas tehniline lahendus venemaalt kus poolroomik niva tagasild on ümberehitatud ja külge monteeritud metsamasina kaarkummid.

Väga asjalik lahendus. Olen ise ühe sügise poolroomikutega vilja võtnud ja ainus häda oligi selle juures see, et tagasild kippus ära uppuma. Arvukate väljasikutamiste juures lõpuks irdus kombainist. Sai siis põllul see "saki" ja kraana abil kuidagi kinni keevitatud ning lõpuks töökojas veel alla ehitatud suusk.
Pilte asjast pakkuda pole - lihtsalt minu meenutused 1985a. sügisest Alatskivi põldudel.

[E303]

Algamas on lõikuskuu ning kombainid juba põldudel tegutsevad.Üks küsimus millele ei ole õiget vastust leidnud on selline -  Miks vene ajal eestis ei kasutatud viljakoristusel purustatud põhu tehnoloogiat kus kombaini küljes oleva purustiga põhk purustati ja lasti kombaini taga olevasse kärusse , kus see  traktoritega lautade juurde viidi.  Venemaal on selline süsteem siiani osaliselt kasutusel .Eestis aga lasti põhk enamasti  kombaini poolt vaaludesse kus see siis pressiti või rulliti .Sügise poole kui tulid vihmasemad ilmad siis  pandi kombaini põhupunkrile põhi alla ning lasti põhk hunnikutesse kus see siis hiljem lohistiga metsa või põlluäärde kokku lükati  ja sinna ta tihti ka vedeleme jäigi. Mingit põhu purustamise värki tol ajal eestis ei tuntud kuigi eestis olid olemas mõned sellised kombainid nagu selgus ühest ksf krossifänni  vanast postitusest ja  alles uue vabariigi  alguses kui tulid juba lääne põhupurustiga kombainid sai see põhu töötlemise tehnoloogia valdavaks  , kus lihtsalt põhk purustatakse põllule .

[Daff]

Olen tükk aega vait olnud aga nähes Ksf. E303 poolt eelmises postituses üles riputatud pilte haaras käsi ise enesest relva järele. Selle vasakpoolse kommejandiga sai 6 aastat suvesid huvitavamaks muudetud. Masina mark on SK-5/PUN-5. PUN-5 on selle purustaja mark, mis tagaosas ilutseb. Neid kombaine ei tulnud eestisse SKP variandina, kuna idee kohaselt nad pidid kõik minema uudismaale aga üksikuid isendeid eksis ka siiakanti ära.
See SK variant lõuna eestis just eriti ei toitnud ja 3. aastal pistsin taha SKP tagasilla. Ikkagi oma 15cm kõrgem ja enam ei pidanud tuulispasse vahetama. Muidu tuli neid 3tükki ringi tõsta. Mäda põllu peal käis kõht liiga kähku vastu maad.

3. aastal sai see purustaja maha võetud kuna mootor oli masinal sama mis põhukogujaga apastraadil aga purustaja võttis hulga rammu mootoril vähemaks. Eriti viletsalt tundsin ennast rukkis, kus pidi ikka väga tasa ja targu laskma, et trumlit mitte kinni jooksutada. Esmalt lendas minema see toru ja põhk suundus nugade vahelt otse põllule ning mõne päeva pärast kolis torule järele ka ülejäänud kupatus. Siis sai ennast päris kenasti juba rooli taga tunda.

Veel oli häda selles, et ma rikkusin kogu põhukoristussüsteemi ära oma peenestatud põhuga. Majandil oli vaja osa põhku pallitada, mis läks vist söödaks. Minu poolt toodetud pudi aga ei sobinud selleks ja sellest tulenevalt pidin eraldi põllul toimetama. Selle tagajärjel said aga tugevalt kahjustatud sots võistluse põhitõed, kus kõik pidid olema võrdsed, kuid mina polnud just kõige võrdsem ja samuti sai minu eneseväärikus riivatud. Kui toimus aga põhu kogumine põhukogujate abil, siis tekkis probleem, et minu poolt toodetud pudi pidid lohistajamehed kokku lükkama, mis aga oli suht tülikas, kuna osa pudi jäi siiski põllule ja sellest tõusis sügisel uus tüli, kui künnimehed olid hädas oma ummistunud atradega.

Muidu tore masin aga tüli oli temast omajagu. Kõige suurem probleem ehk oligi selles, et ta lõi sassi tavapärase rutiinse elukorralduse kolhoosi põllumajandussektoris. Mõne aasta pärast harjuti selle masinaga ära ja kõik toimis kenasti aga siis tuli uus häda, NSVL sai otsa.

[deeremees]

On see normaalne nähtus või ei, et Nival niimoodi summutist musta välja ajab. Koheselt meenub kuis naaber mõned aastat tagasi lasi kastemärga umbrohust teravilja oma põllul koristada, must summutist väljas, tekkisid ummistused (põhk ei suutnud välja tulla kombainist) Pea pool päeva mässas põllul. Jube põnev oli jälgida. Kahju et tol korral pilti ei teinud. Peale seda ta enam ei kasvata teravilja.