Gaz-53 läheb kuumaks, mõistus otsas...
#1
Question 

Küsin targematelt nõu, sest ise olen liialt asja sees ning ei suuda enam adekvaatselt mõelda...
Ühesõnaga probleem selles, et Gaz-53 mootor hakkas ühel heal päeval ülekuumenema.
Loetlen ette asjad, mis olen ära kontrollinud või teinud:

*Radiaator om maha käinud nüüd juba 4korda. Olen pesnud seda surveveega, ehmatanud õhuga, pannud sisse tugeva äädikalahuse ning keetnud seda (panin lõdvikute otste vahele raudtoru, mida keevituspitsiga kuumutasin). Auto ise olnud kogu aeg tosooli masin, seega katlakivi sees pole, äädikalahusega keetes tuli pärast välja täiesti selge vedelik. Natuke mehhaanilist sodi oli ülevalt august vaadates ribide avade ees, sai neid traadikonksuga ära nokitud. Survevesi käib ilusti radikast läbi. Ei tundu, et oleks umbes.
Ennetades küsimust, et kas lekkepeatajat olen pannud - jah olen pannud, aga seda aastaid tagasi, peale seda on töötanud kümneid tuh km, pole jahutusega siiani probleeme olnud.

*Veepump sai kontrolliks maha võetud, kuna kahtlustasin labade kulumist või murdumist või tiiviku lahtiolekut võllilt - see aga oli täiesti korralik, tiivik nagu uus.

*Radiaatori alumise lõdviku sees on täies pikkuses korralik traatspiraal, seega alumist lõdvikut kortsu ei saa tõmmata.

*Hiljuti sai ämbliku tihend vahetatud (selgus, et vähemalt 4 silindrit võtsid selle vahelt lisaõhku). Sai nüüd kontrolliks uuesti ämblik maha kistud, kuna kahtlustasin, et äkki on tihend paistetanud ja jahutuse avad sulgenud - tihend oli ilusti, jahutusvedeliku avad täiesti vabad.

*Termostaat sai nüüd üldse välja võetud. Ennetades soovitust, et äkki ilma termostaadita ei hakka suur ring õieti tööle ja lähebki kuumaks, nagu osade autodega on (näiteks MB), siis minu teada Gazidel visati juba veneajal esimese asjana termostaadid välja, lisaks sõidavad krossimehed ilma termostaatideta.
Kui radikakork eemaldada, siis jahutusvedelik ise käib ilusti silmnähtavalt ringi - gaasi andes lausa pritsib korgi avast välja.

*Ennetades pakkumist, et radikal on tuulekoda puudu - ei see on ilusti olemas ning korras masin ei kuumene ka ilma selleta üle.

*Plokikaanetihendid tunduvad ok, survet jahutusse ei löö. Panin katseks kantossi radika korgi asemele, paiste see ei läinud. Ka on jahutusvedelik ilus puhas, ära ei kao. Õli on normaalne (pole emulsioon).

*Olen katseliselt kruttinud ka süüdet siia-sinna. Ei saa öelda, et mingis asendis läheks vähem kuumaks, ikka ühtemoodi.

*Üks asi veel, mis võibolla ei tasu mainimistki - ämblikutihendi vahetamisel sai ämblikust veepumpa minev peenike voolik pandud uus ja korralik (nurgaga). Enne seda oli seal tavaline sirge voolikujupp, mis nurga alla painutatuna oli "poollötsis".

*Ennetades pakkumist, et äkki temp andur valetab - panin kraadiklaasi radika avast sisse, kui seier oli veidi üle 80C, kraadiklaas näitas 84C. Seega usun, et näitab õigesti.

*Peaks ka mainima seda, et mitte väga ammu läks korra vendika rihma purunemise tagajärjel temperatuuri seier veidi üle 100C, st sai ilma veepumba ja tiivikuta sõidetud mõned kilomeetrid. Mootor mulinal veel ei keenud. Põhimõtteliselt peale seda ongi mootor hakanud kuumaks minema. Aga täpselt samal ajal sai ka ämbliku tihend vahetatud. Ilmad olid veel külmad ja juba siis märkasin, et mootor on hakanud rohkem soojaks minema.

Nüüd räägin kuidas auto käitub. Sõites ära kuskil 15-20km hakkab tasahaaval temperatuuri seier pidevalt tõusma (ribid lahti, termostaat väljas). Üle 100C kriipsu pole ma lasknud, siis olen seisma jätnud. Sellise näiduga pole veel mulinal keenud aga jube kuum on mootor küll - enam ei käi korralikult ja bensu võtab meeletult.
Eriti läheb kuumaks koormaga sõites, ehk siis, kui koormus mootorile on suur, ka suurema kiirusega (65-75kmh) läheb rohkem kuumaks. Jättes auto tühikäigule käima, siis pigem seisab seier või õrnalt langeb. Kui sõita väikse kiirusega ilma koormata, siis on võimalik saada seier natuke alla 80C.
Olgu mainitud, et siiani oli termostaat sees ja seier seisis igas asendis ilusti 40 ja 80 vahel oleva kriipsu peal. Polnud mingeid probleeme jahutusega, ka kuumadel suvedel.

Jääb mulje, nagu toodaks mootor liialt kuuma ning radikas ei jõua seda maha jahutada. Katsudes alumist lõdvikut ja toru kohalt radika vanni, on see täiesti tuline. Nagu oleks radikas kinni, seepärast ma juba 4x olen seda maha võtnud. Samas ei saa ju radikas üle öö niisama kinni jääda ju?

Allika roadmachine.ru andmetel toimub ülekuumenemine sellistel põhjustel:

Tsitaat:Двигатель перегревается

Характерными признаками перегрева двигателя являются: падение мощности, появление звонких стуков, значительное повышение температуры охлаждающей жидкости.
Перегрев двигателя вы можете обнаружить легко, по показаниям указателя температуры воды, а также по аварийному сигнализатору, который имеется на автомобилях ГАЗ-5ЗА, ЗИЛ-130, «Волга» и ряде других. При повышении температуры охлаждающей жидкости сверх нормы на автомобилях («Волга» — 92—98°С, ГАЗ-53А — 105°С, ЗИЛ-130 — 115°С) загорается сигнальная лампочка. Обычно сильный перегрев двигателя характеризуется выделением пара из пароотводной трубки радиатора. Причины перегрева двигателя следующие;
1. Неисправна система охлаждения либо недостаточно количество охлаждающей жидкости в радиаторе;
2. В цилиндры двигателя поступает богатая или бедная смесь, либо применено топливо, не соответствующее типу двигателя.
3. Слишком позднее зажигание.
4. Неисправна система смазки (или перегрузка двигателя).

Praegu jääb mul kahtlustada vaid "Punkt 2." Kas ämbliku tihendi vahetusega muutus segu niivõrd, et see ei meeldi mootorile?

Või mis mul veel võib olla kahe silma vahele jäänud? Andke nõu...
Vasta
#2

Kas survetesti tehes ülevooluava sulgesid? Näeb kangesti plokikaanetihendi rikke moodi välja ju, eriti kuna tekkis pärast ilma rihmata sõitmist.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#3

Kui kõik jahutussüsteemiga seonduv kontrollitud,vaata ega küttesegu liialt lahja ei oleks(küünalde värv valge)See põhjustab samuti ülekuumenemisi.

IZ-56 61a,IZ-ju2k 71a,Dnepr MT-9 74a
Vasta
#4

(16-03-2014, 11:21 AM)Marko Kirjutas:  Kas survetesti tehes ülevooluava sulgesid? Näeb kangesti plokikaanetihendi rikke moodi välja ju, eriti kuna tekkis pärast ilma rihmata sõitmist.

Hea tähelepanek! Ei sulgenud...
Eks katsetan ära. Aga tundub, et midagi on siiski kapitaalselt mäda. Praeguste ilmadega ja ima termostaadita ning lahtiste ribidega ei tohiks see mootor õieti leigekski minna.

Veel paar paar ennetavat asja, mida võidakse pakkuda:

*Radika kork on kogu aeg üks olnud. Tundub, et Gazil on suht suva selle kindlast pidamisest ning ettenähtu surve hoidmisest süsteemis. Aastaid tagasi sellesama masina radikas ülevalt nurgast lekkis, siis sai kork vaid õrnalt peale keeratud, et ei tekiks süsteemi survet. Ei läinud kuumaks ega midagi.

*Ventika tiivik on õiget pidi, imeb õhku läbi radika.

(16-03-2014, 11:30 AM)peeter11 Kirjutas:  Kui kõik jahutussüsteemiga seonduv kontrollitud,vaata ega küttesegu liialt lahja ei oleks(küünalde värv valge)See põhjustab samuti ülekuumenemisi.


Segu oli kindlasti lahja enne ämblikutihendi vahetust. Enamus küünlaid olid täiesti valged. Sai sõidetud tooreklapp poolenisti peal, seda aastaid. Ei olnud jahutusega mingeid probleeme.
Nüüd ei vaja üldse enam toorest, külmalt käib päris ilusti, kuni läheb liialt kuumaks...
Vasta
#5

Koormuse all läheb kuumaks. Suhteliselt kindel, et plokikaane tihend on õhtal. (kehvemal juhul on kuskil mingi mõra)

Kuna probleem tuli sellest, et sõideti ilma rihmata natike aega ja tembi näidik oli siis nii 100 kraadi juures. See lause ütleks mulle juba kõik. Kuna teisi asju oled juba proovinud ju vahetada. Radikaid - termostaate jne. Tulemus on 0.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#6

Kuna see kuumenemine hakkas lihtsalt järsku, siis võib aimata, et midagi pidi mootoris juhtuma.
[Pilt: veetiivik.jpg]
Võib olla ka selline kaval asi, et veepumba tiivik pääseb soojenedes südamiku pealt lahti ja ei käi enam nii kenaste ringi. Soovitan kindlasti töötav termostaat sisse panna - saab asjast kiiremini aimu.


Vasta
#7

Pakuks ka plokikaane tihendit.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#8

Plokikaanetihend või tõmbas esimese kuumaga kaane kõveraks/mõra sisse. Õli ei peagi jahutusvedelikku minema. Nuusuta käimise ajal raidika korgist, kas CO haisu on tunda?

3D modeleerimine.
Vasta
#9

(16-03-2014, 12:51 PM)Tift Kirjutas:  Kuna see kuumenemine hakkas lihtsalt järsku, siis võib aimata, et midagi pidi mootoris juhtuma.
...........
Võib olla ka selline kaval asi, et veepumba tiivik pääseb soojenedes südamiku pealt lahti ja ei käi enam nii kenaste ringi. Soovitan kindlasti töötav termostaat sisse panna - saab asjast kiiremini aimu.

Eks kõik sai alguse sellest, et tahtsin paremaks saada, sai timmitud süüdet, sai avastatud lekkiv vaakumregulaatori stuts, sai lekkiv ämblikutihend vahetatud - lõpptulemus on hoopis ülekuumenev mootor.

Arvan, et termostaadi tagasipanek teeks asja hullemaks.

Nagu eespool mainisin, siis kahtlustasin ka veepumba tiivikut, aga see sai juba kontrollitud.
Tagantjärgi tarkus veel see, et ka labaseid kiilrihmasid tuleb perioodiliselt vahetada. Vana, aga välimuselt täiesti ok rihm või täiesti ootamatult kiududeks laiali lennata.

(16-03-2014, 13:05 PM)tarko Kirjutas:  Plokikaanetihend või tõmbas esimese kuumaga kaane kõveraks/mõra sisse. Õli ei peagi jahutusvedelikku minema. Nuusuta käimise ajal raidika korgist, kas CO haisu on tunda?

Plokikaanetihend on muidugi paha variant. Kas tõesti on vene raud nii õrn, et juba enne päris keemaminekut annab järgi? Vaatasin kaardi pealt järgi - kui avastasin, et temp on üle 80 juba, sõitsin edasi 4km (enne kui sain suurelt maanteelt maha keerata). Selleks ajaks oli seier vaid oma paksuse jagu üle 100C kriipsu. Ei keenud üldse, radika korgi sai ilusti käega maha keerata, ei olnud survet sees, ei auranud, ei mulksunud.

Eks katsun lähiajal radika avast nuusutada ja teha kantossitesti suletud ülevooluavaga.

Ah jaa, tuli veel pakkumine, et äkki on tekstoliit loksuma hakanud ja gaasijaotus liiga valeks muutunud...
Vasta
#10

Test tehtud! Targemad kommenteerivad:



Nii käitub külma mootoriga. Kuidas käitub kuumaga, või kuumalt koormusega, ei tea veel. Vesi lahmab praegu ülevalt täie kõriga, ilmselt seepärast lööbki veidi punni. Gaasi maha lastes imeb hoopis sissepoole. Termostaadiga poleks esialgu mingit vee liikumist. Alles siis, kui see avanema hakkaks, oleks seda näha.
Vasta
#11

Kui jahutusvedeliku kadu pole ja radika alumine ots läheb samuti kuumaks siis tuleb uurida miks ei toimu radika soojus vahetust õhuga? Kas käib ventikas valet pidi või on ikkagi radikas hukas. Kahtlustan rohkem viimast sest korras radika jahutusvõime on nii suur,et kahtlen kas isegi 40l bensiini tunnis suudaks teda sellise ilmaga keema ajada.
Vasta
#12

(16-03-2014, 15:52 PM)janek555 Kirjutas:  Kui jahutusvedeliku kadu pole ja radika alumine ots läheb samuti kuumaks siis tuleb uurida miks ei toimu radika soojus vahetust õhuga? Kas käib ventikas valet pidi või on ikkagi radikas hukas. Kahtlustan rohkem viimast sest korras radika jahutusvõime on nii suur,et kahtlen kas isegi 40l bensiini tunnis suudaks teda sellise ilmaga keema ajada.

Ventikas käib õigetpidi, seda juba eelpool mainisin.
Mulle on ka koguaeg tundunud, et radikas on pooleldi kinni. Seepärast olengi seda 4x maha võtnud.
Või tegelt tundub, et mootor on üks hetk hakanud rohkem kuuma tootma, kui enne. Enne seesama radikas jahutas aastaid ilusti.
Ja neid asju on kaks, mis sai enne kuumaksminekut tehtud - vahetatud ämbliku tihend ja 4km ilma ventikarihmata sõidetud.

Kas ei või olla mingi õhutuse teema? Äkki peaks nina taevasse korra ajama ja kuskilt ämblikust vms õhukork välja ajada, vms?

Tegelikut sa ka karbussi torgitud. Sellele said kõik uued tihendid ja düüsid. Veel sai alusjalg vahetatud ja avastatud vaakumregulaatorisse mineva voolikustutsi lekkimine. Süüdet sai ka varasemaks keeratud.
Need asjad aga peaksid ju kõik vastupidiselt mõjuma - pigem peaks minema mootor kuumaks just liiga lahja seguga (palju õhulekkeid) ja hilisema süütega...
Vasta
#13

Neti teel raske nõu anda,kõike võib olla . Lähtu loogikast, et kui ülevalt pumbatakse radikasse teatud tmperatuuriga vett, siis peab ta alt väljudes oluliselt jahedam olema. Mida aeglasemalt see vesi ringleb seda jahedam peaks see alt olema. Kui see nii ei ole, siis radikas ei suuda soojust eraldada ... miks, seda pead ise kohapeal uurima.
Võib ka olla,et mootor toodab rohkem sooja,ehk põletad samas ajas rohkem kütust aga sellele mina ei panustaks, eriti sellise ilmaga.
Uuri ikkagi välja kas radikas töötab?
Vasta
#14

Vesi jah käib ilma termostaadita ringi tohutu kiirusega. Ilma sisemise traadispiraalita veab pööretel alumise lõdviku täiesti kortsu. Ülevalt lahmab nagu 2" torust täie kõriga.
Ilmselt proovingi järgi veel 2 asja, panen termostaadi tagasi ning kui see ei aita, proovin teist radiaatorit.
Vasta
#15

On üks teooria. Nimelt tuleks vaadata ,kus asub temperatuuri andur. Oletusel ,et plokikaanetihend lekib ühepoolselt nii ,et mootorisse ei jookse jahutusvedelik märkimisväärses koguses vaid hoopis survetaktis lööb natuke õhku jahutussüsteemi. sellisel juhul võib tekkida plokikaane alla väike õhupadi ,mis antudjuhul anduri ümbruses takistab soojusvahetust ja temp tõuseb. Sama probleem on ka kui veepump ei tööta hästi. Kõigepalt hakkavad kõige kuumemates kohtades tekkima jahutusvedelikus gaasi mullid ja need takistavad soojusvahetust. Pärast on mootori sees keemine ja kaan läheb kõveraks. Teisalt võib mootori ülekoormamist põhjustada ka ülekoormamine näiteks mõni pidur on peal või midagi.
Vasta
#16

Enne kondoomi paigaldamist tuleks seade üles kütta Big Grin

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#17

Plokikaane tihendi võimalikule veale viitab ka jahutusvedeliku pinna kõikumine. Mootorisse võivad moodustuda heitgaasidest aurukorgid, mis takistavad jahutusvedeliku ringlust. Gaz 66 ei ole küll mingeid õhutusnipleid kuskil, valad mootori vedelikku täis ja kogu lugu, 53 siis sama teema. Radiaatori avast heitgaase tunda on enam kui kahtlane, siis peaks kogu silindri sisu veesärki jooksma. Sisselaskekollektori tihendi vahetus nüüd kindlasti selliseid sümtomeid ei põhjusta. Kui autos on olnud kogu aeg tosool sees, siis vaevalt midagi umbe sai minna. Välja arvatud juhul, kui lapsepõlves on autos vesi sees olnud ja nüüd kuumaga keetis mingi kaki lahti, mis ummistas radika.

Kõikse tähtsam asi jäi plokikaane asjus lisamata. Kas salongi soojendusest tuleb kogu aeg sooja õhku stabiilselt? Kui vahepeal hakkab lambist külma puhuma, siis tihend läbi.
Vasta
#18

(16-03-2014, 20:29 PM)meli666 Kirjutas:  Kunagi sai tuvastatud plokikaane tihendi viga järgmiselt. Tuleb survestada küünla avast silindrit. Selleks otsib mingi vana küünla ja lööb isolaatori osa kõik katki. Sinna otsa keevitab suruõhu kiirliitmiku.
Järgmiseks tuleb hakata silindreid survestama. Rõhk võiks vähemalt 10 Bari olla. Survestada tuleb siis klapireguleerimise järjekorras. Ehk siis mõlemad klapid suletud.
Selliselt võib vea välja anda, radikas või siis paisupaagis mullitab. Aga alati selle meetodiga siiski viga tuvastada ei anna ka. näiteks õli ja jahutusvedeliku kohalt tihend praak.

Lihtsam kogu see pull vahele jätta ning veepumbalt rihm maha võta ja mootor käima, kui mõne aja pärast hakkavad mullid pinnale kergima korgi all siis jällegi asi selge...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#19

(16-03-2014, 20:01 PM)Külahull Kirjutas:  ..... Kui autos on olnud kogu aeg tosool sees, siis vaevalt midagi umbe sai minna. Välja arvatud juhul, kui lapsepõlves on autos vesi sees olnud ja nüüd kuumaga keetis mingi kaki lahti, mis ummistas radika.
.....

Tundub suhteliselt hea pakkumisena. Tõesti oli korgi avast näha mingeid kõvasid tükikesi ribide avade ees, üritasin neid traadist konksuga kätte saada. Avast kaugemale nuka taha ei näinud.

Soojendusest on ikka ilusti vaid kuuma tulnud.

Homme katsun aega leida ning teise masina radikat proovida.
Vasta
#20

(16-03-2014, 16:05 PM)Romka Kirjutas:  Süüdet sai ka varasemaks keeratud.
Need asjad aga peaksid ju kõik vastupidiselt mõjuma - pigem peaks minema mootor kuumaks just liiga lahja seguga (palju õhulekkeid) ja hilisema süütega...

Loogika vastane minu jaoks. Kui süüde on varajane siis ju süttib segu varem ja seega põleb kauem enne väljalaskesse minekut = kütab rohkem mootorit. Ja kui süüde hiline on, siis jääb mootoris põlemiseks vähem aega ja enamus kuuma läheb väljalaskesse. Cool
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne