iz 56 mootori lahtivõtmine
#21

Mul seal seda ei olnud oli ainult migni imelik seib sakilise äärega ma ei suuda mõistatada selle põhimõtet. Aga kui järgminekord jälle juhtub siis vaatan mingi stopper seibi sinna.
Küsimus on ikkagi selle kohta et miks ei tee head häält..kas on migni süüte viga või karpa reguleeringus midagi...kui korralikult kiirendama hakata siis on ilus hääl.
Vasta
#22

See sakkidega seib ongi stopper. keerad kinni ja painutad seibi servad ülesse.
Kolvi sõrm või kepsulaager on ka vist läbi.

See "puterdamine" nö. gaasi järsult keerates ei lähe pöördesse.
*Süüde vale, kontakti vahe vale.
*Karpa vajab regullimist.
Vasta
#23

Sakkidega seib on samasuur kui mutter ise seda ei anna kuidagi painutada. Pöördesse läheb...aga hääl ei ole ilus...sõidu ajal suurematel kiirustel kiirendades tekib ilus hääl.
Kolvi sõrm ise läks tihedalt sinna pronks puksi sisse ja kepsu laager all oli kah suhteliselt tihe.
Vasta
#24

(06-04-2014, 00:14 AM)oliveer Kirjutas:  Sakkidega seib on samasuur kui mutter ise seda ei anna kuidagi painutada. Pöördesse läheb...aga hääl ei ole ilus...sõidu ajal suurematel kiirustel kiirendades tekib ilus hääl.
Kolvi sõrm ise läks tihedalt sinna pronks puksi sisse ja kepsu laager all oli kah suhteliselt tihe.

Siduri korvi sees, mutri all käib üks plekist, painutatav seib, millel on võlli nuudi sakid.
Keerad mutri kinni ja painad servad ülesse.

Muidu kerib end lahti ja siduri korv lendab minema, rikkudes, korvi, võlli, karteri või mida iganes, mis teele ette jääb.

Kepsu laagri lõtku võib kahe moodi kontrollida, esmalt võta genekas ja küünal maha ja keera rootorist edasi-tagasi.
Kui on kõlksu kuulda, siis on asi halvasti.

Edasi
Silinder maha, kolb maha ja tõstad näpuga kepsu ülespoole ja lööd kummi haamriga alla poole.
Löömisel peab katsetama ka erinevaid külg kaldeid vasakule-paremale.
Kui kõliseb, on kulunud.
Vasta
#25

Kui mootor lahti oli siis sai kontrollitud seda lõptu teise variandi järgi. Selline hästi väike kõlksakas oli.

Ja sellel seibil on sakid väljaspool, seest on sile.
Vasta
#26

Tegin pildi kah sellest mutrist ja seibist (all kanistri peal). Sealt näha, et need üheuurused, sellega ei saa stopperdada seda muttrit ju. Kas mul on siis midagi puudu ?
http://fotoalbum.ee/photos/oliveer/106006115
Vasta
#27

See küll õige seib seal ei saa olla.Meenutab Volga või Veomasina sakilisi seibe,mis käivad mutrite alla. Õige seib on sama lai kui mutter ja kõrvad ulatuvad üle mutri. Sisuliselt saab selle stopper seibi ise ka teha plekist nii,et mahub ääred ümber mutri painutada.


Vasta
#28

Vaatasin just 56 kataloogi, seal on samasugune seib olemas...muid seibe ei ole.
Vasta
#29

Mul on mitu IZ 56d olnud ja kõigil on erinevad seibid seal all olnud.
Ei vaidle selles osas,et see originaal pole. Samas kuidas see seib midagi seal stopperdada saab on veidi mõistatus.


Vasta
#30

Tegin sinna ise ühe...eks näis kas kestab
Vasta
#31

Proovisin tänan ii sõita, et võitsin õhufiltri ära ja hääl oli kohe nagu parem, Tegi ikka ilma gaasi andmata kolisemist aga kui gaasi anda siis oli parem kui ilma. Kas tähendab et kütte segu ikkal iiga rikas vms. Panin nõela kõige "ökomasse" asendisse ja tundus nagu läks paremaks aga ikka kui gaasi ei anna siis hakkab kolisema.
Vasta
#32

Gaasiga mängimine su väntvõlli ei paranda.
Vasta
#33

Vb ma pole tõesti nii hea seletaja, aga pistab et sa ei saa aru, mida ma öelda tahan siin.
Samas tahaks üle küsida : linki vaadates http://www.jogevamc.ee/pictures/izh/diff/index.html on mul G36M genekas "new iz56" ja "old iz56" relee. Kas sellel on ikka nii et - on massis. Saan ma seda vaadata ka ise kuskilt et ala geneka läheb mingi juhe massi siis on - massiks või vastupidi. Segane jutt Big Grin
Nimelt eile sõitu lõpetades märkasin et kontrolllamp põleb töötamise ajal - peaks tähendama et ei lae
Vasta
#34

Enne kui sa releed ja generaatoreid hakkad vahetama. Vaata harjad ja rootor üle. Ilmselt on harjad kinni või ära kulunud ja rootor must.
Kui need asjad üle käidud ja siis ka ei lae,siis juba tasub releed ja muid komponente vahetama asuda.
Harjad saab valmistada ka ise,kui on olemas toorik ja rootori lamellide osa tuleb bensiinise kaltsuga ära pesta.


Vasta
#35

Enne vahetust tuleks ka testriga laadimist kontrollida ja vajadusel paika regullida.
Enamus vigu ongi määrdunud või puudulik kontakt, katkised juhtmed, kulunud harjad ja vale regull.
Valesti reguleeritud laadimine võib aku ära tappa ja sind masinaga teepeale jätta.
Kui testrit kasutada ei oska, siis pead leidma kellegi, kes laadimise paika paneb ja vead üles leiab.
Vasta
#36

Multimeeter olemas. Kuidas ma mõõdan rootori takistusi. Sealt ei näita mulle mitte midagi. Ja mida muid asju kontrollida sellega ? Kas need pooluskingad peaksid olema teoorias kergelt püsimagnetid ?
Vasta
#37

Ei tohi olla lühist mähiste ja massi vahel, staatoril tuleb selle kontrollimiseks juhtmed lahti võtta.
Ei tohi olla katkestusi ja lühiseid juhtmete vahel.
Laadimine peaks olema pidevalt 7v ringis, nii tühikäigul kui ka täis gaasil.
Kontaktid peavad olema lihvitud ja bensiiniga puhtaks pestud.
Laadimist reguleerib laadimisrelee, mis pöörete tõstmisel langetab volte staatormähisel.
Vasta
#38

Saad natuke täpsemalt seletada, kuidas mõõta seda ankrut. Kas ma panen multimeetri otsad lamellidele ja siis kuskile massi ?
Vasta
#39

Lugedes A.Palu raamatut siis. Vaatan et mu relee-regulaatori pingeregulaatori katkesti vahe oleks nagu väga väike. Kui see sildeplaat seal nende kahe kontakti vahel värisema peaks alguses väiksema takisti poole pealt siis ta arvatavasti käib ka vastu teist kontakti mis on suurema takistusega, ja seega ei saa ergutusmähised piisavalt voolu. Ma ei tea kas selline asi üldse lamist saab jhtuda, kui enne probleemi ei olnud.
Mu poolne variant oleks selline, et paneks käima ja siis korraks hoiaks paberilehte või lihtsalt näpuga regulaatori sildeplaati paigal ja vaadata kas hakkaks laadima. Kas selline asi on üldse ohtu, mis ekspedid arvavad ?
Vasta
#40

Kui sa annad kergelt gaasi ja surud ergutusmähise relee kokku, kas siis kustub laadimise lamp ära?

Nagu tead, mida suuremad on pöörded, seda rohkem voolu generaator toodab.
Et generaator akut lõhki ei laeks, hakatakse suurema tootmise juures vähendama staatori toidet (ergutusmähis) ehk generaatori magnetvälja.
Tühikäigul peaks seal olema umbes 7v ja gaasi andes langeb vb. 2v peale.
Seda tööd teeb laadimisrelee.

Laadimisreleel regullitakse kontaktivahet ja vedru pingsust. Mida lõdvem on vedru, seda rohkem saab voolu ergutusmähis ja rohkem toodab generaator.

Kui liiga palju toodab, siis tapad aku, süütepoolid, pirnid jms. ära.

Enne regullimist pead kõik muud vead kõrvaldama, kontaktid puhastama ja bensiiniga üle pesema.

Tõenäoliselt on sul ikka mõni halb kontakt või kulunud harjad.
Iz`il on kombeks ka rootorit lõhkuda, vaata, et rootori küljeplaadid ei oleks nihkes, puhasta lamellid 2000 liivapaberiga ja kontrolli testriga, et poleks ühendust lamellide ja metall osaga, ning kõik lamellid peavad olema omavahel ühenduses.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne