[rollfix]

Kas mõõdulindi asemel ei oleks lihtsam keeratud ringide arv ära lugeda? Siiani niimoodi teinud ja eksimus 0,5 kuni 1 ring.
Peale seda sillastend, mis sellest et ,,teed ei otsi,,.
Sama hästi võiks ka praegusel ajal, nagu ennevanasti tehtud sai, kodus rehve vahetada heebli ja vasara abil ning tasakaalustada käändmiku võllil mis kinnitatud töölauale....Ometi ma enam seda ei tee.

[Marko]

Keeratud ringide lugemine (ilmselt siis roolivarrastest jutt) toimib vaid siis kui detailid on ideaalselt ühes mõõdus. Paraku nad seda ei ole. Lugemine toimib ennetava meetmena, siis peab ikkagi mõõtma.
Rummu otsas saab teha ainult staatilist tasakaalustamist.

[Talupoeg taluja]

No ma olen siin esisilda reguleerinud nii,et võtan rooliotsa lahti ja keeran mõne ringi kuhugile poole. Kui kummi enam ei söö.....jätan asja rahule.....

[Dexter]

Kokkujooksu saab küll silma ja mõõdulindiga paika, kuid kuidas on külgkaldega? Jah, kui väga tahta saab ka selle mõõdulindiga aga jamamist kui palju.
Nentigem, et 3d sillastendi progedes on vead sees. Nt. oli aastaid (5?) tagasi Mitsu L200 ja pajero spordi külgkallde vahemik vale. Hetkel on kahtlus ka Hyundai terracani andmetes, kuna kisub jubedalt sinnapoole kuhu tee kalle on. Olen vähemasti 5 kui mitte rohkem korda kontrollinud stendis, et kallded ning järeljooksud oleks lubatud normi keskel. Aga kuna selle auto veermik baseerub ülalmainitud mitsudele, siis arvangi, et normi numbrid programmis valesti. Mainin ka lisa diskusiooni rahustamiseks, et kõik liigendid on korras (St. ilma loksuta)
Seega, vahetpole kuidas paned, peaasi, et rehvi ei "sööks" ning jookseb hästi (otse).

[canyondrift]

Ise olen esisilla paika saanud enamvähem õigeks (rehvi ei söö ja jookseb otse) kahe puupulga, hariliku ja sisuliselt silma järgi.

Nendel kellel auto ikka ja jälle metsa poole jookseb... Ehk on viga kõveras keres? Isegi nähtud kuidas Audi 80 esisild paigast sõidetakse, välja tõmmatakse ja ikka kipub uitama, isegi siis kui "mõõdulindi järgi" paigas.

Autoremondifirmas praktikal olles ei täheldanud küll erilisi juhtumeid, kus oleks sild valesti paigas peale arvutiga regueerimist.

PS: Mersumeestele - Roolikarbist nuudi välja tõmbamine ei tee küll kokkujooksu mitte mingitmoodi valeks. See, kas keegi on nuudiga mänginud on aru saada kui ühele poole keerates tuleb suunatuli varem välja kui teisele poole keerates. Roolisambal on kindel koht suunatule välja tõukamiseks (kui otseks tagasi keerad). Programmpinkidel töötades pead ju rooli kõigepealt keskele asendisse paika sättima peale auto sisse mõõtmist ja edasi toimid juba arvuti juhiste järgi, ehk siis rattad seatakse otse ikka rooli asendi järgi enamjaolt.

[Raudpats]

Kas on kellelgi pakkuda seda spetsiifilist joonist, kus on näha roolitrapetsist  tulenev erinev esirataste pöördenurk rataste maksimaalse pööramise korral ja põõrderaadiuste lõikepunkt tagatelje kujuteldava pikenduse suhtes? Keeruline sõnastada, aga kes teab, see saab aru, millest jutt.

[Marko]

https://en.wikipedia.org/wiki/Ackermann_...urning.svg

Ilmselt vajad seda pilti?

[v6sa]

Pigem oli tal vist vaja valemit. Siin on miskit kirjas ingliššis: https://www.quora.com/What-is-the-formul...percentage

Ja pilt samast teemast:

[Raudpats]

Tänan! Võsa vastus on täpselt õige asi.

[Marko]

Tänan! Võsa vastus on täpselt õige asi.

Räägi paari sõnaga, millega tegeled! See pole päris tavapärane, et keegi kodus silla geomeetriat süvendatult uurib. Hea kui kokkujooksugi osatakse hinnata 

[Raudpats]

Ei tegele eriti millegagi, Varuosamüüja ei usu, et sama marki, kuid erineva teljevahega autodel on erinevad roolihoovastiku detailid.

[Marko]

Ei tegele eriti millegagi, Varuosamüüja ei usu, et sama marki, kuid erineva teljevahega autodel on erinevad roolihoovastiku detailid.

See on tänapäeval kahjuks väga tüüpiline. Müüja, kes peaks olema ka kaubatundja, ei ole seda teps mitte. Kas ta joonist mõistab lugeda?

[Raudpats]

Ei tegele eriti millegagi, Varuosamüüja ei usu, et sama marki, kuid erineva teljevahega autodel on erinevad roolihoovastiku detailid.

See on tänapäeval kahjuks väga tüüpiline. Müüja, kes peaks olema ka kaubatundja, ei ole seda teps mitte. Kas ta joonist mõistab lugeda?

Suht lootusetu üritus tõesti. Ei saa ta joonisest aru. Aga sama mudeli erineva teljevahega auto esisilla hoovad ja õlakud on erineva kujuga. Kui laual kõrvuti on, siis sellest saab aru.

[entson]

Siis peaks varuosakataloog  ka erinevat varuosa numbrit näitama.Näiteks vene kamaz´il ja maz´il olid lihtsalt kardaanid erinevate pikkustega .  Tsiteerides K.Aleksius´t ja A.Palu Sõiduautod ,siis ;"Et rattad veereksid pöördel ilma külglibisemiseta,peavad kõigi rataste geomeetrilised teljed lõikuma ühes punktis ehk pöördekeskmes.Kuna auto tagarattad pole juhitavad,siis peab pöördekese asuma tagatelje pikendusel või selle lähedal." See on kirja pandud ,siis kui esiveolisi veel polnud (Luaz oli vist algselt küll esiveoline) .Selle abil määrati kummagi ratta pöördenurk  vasak või parempöördel .

[13piisab]

Kas rooliotste vahetamise järel saab esisilla kokkujooksu lihtsalt latiga rahuldavaks?
Loogiliselt võiks ju 3m latiga rehvi väliskülje tasapind vs tagasilla rehvi külg mõõtes nurgad paika saada?

Kiusasin veidi juturobotit ja väidab:
[*]→ Sõidu ajal tekivad vedrustusel ja rehvidel jõud, mis püüavad rattaid laiali lükata (toe-out suunda).
[*]Kui auto seisab paigal, seatakse rattad natuke sissepoole → kui auto liikuma hakkab, tõmbavad jõud rattad ideaalselt sirgeks.
[*]Tulemus: auto hoiab sirget joont, rool püsib stabiilne ja rehvid kuluvad ühtlaselt.

Söötsin robotile arvutuseks andmed: 2,8m latiga mõõtmine esirehvi tasapind vs tagarehvi väliskülg:
Kui teha sellise väikese nurga projektsioon 2,8 m kaugusele:

• 0,1° → umbes 5 mm
  
• 0,2° → umbes 10 mm
  

Ehk siis 2 x 5..10mm kokkujooks, kui esirehvi väliskülje tasapinda pikendada tagarehvi välistasapinna suunal.

Muidu silla enda piires oleks velje pealt mõõtmine nii täpne, et seda kodus naljalt ei tee:
[*]total toe = +0,24…0,50 mm
[*]per wheel toe ≈ +0,12…+0,25 mm
[*]vastab umbes 0,1°…0,2° per ratta

Samas pikk latt võiks ju olla päris hea "mõõtepiirkonna kordisti"
(Jah - rehvi väliskülje homogeensus ning tagasilla sirgeltjooks on samuti muutujad, aga ärme nii keeruliseks aja ja ütleme vast, et need on ok)

[isandpauk]

Mul on kaks identset, sirget ca. 2 meetrist nelikant-toru kasutusel, millel mõlemal märk keskel. 
Panen need latid horisontaalselt esirataste väliskülge sidumistraadiga nii, et märk lati keskel jääb ratta tsentrisse. 
Seejärel mõõdan lati otste kaugused ratta eest ja tagant ning reguleerin kaugused enamvähem samaks. 
Rooli sellega sirgeks ei saa aga täpsus on piisav, et sillastendi sõita ilma rehvide vilinata.

[qwerty009]

Pika rihtlatiga (4m) saab väga täpselt ning väikse vaevaga nii esisilla, kui tagasilla kokkujooksu paika. Rool sirgeks ning rihtlatt nõrga survega rehvi keskosale ning kui jääb pilu, siis reguleerid välja. Kui mingite paistes hiina rehvidega ei sõida, siis ei ole vaja ka velje pealt mõõta, piisab rehvilt.

[13piisab]

Ma tuimema kõhuga ega vaevuks lühikeseks stendimisse sõiduks üldse muud vaeva nägema kui uus vs vana rooliots keere vs liigendi tsenter kauguse võrdlus (see aasta vahetatud kahel masinal olnud nt sama) plus pöörete lugemine otsa vahetamisel.

Mu küsimus on just koduse reguleerimise sobivuse kohta: kuna juba (juturoboti leitav) nn toe in tolerants on väga suures piiris (0,1 vs 0,2 kraadi) ja pikendus kordistab täpsusklassi sisuliselt ca 20 korda, siis puhtalt kokkujooksu (mis on ainuke rooliotste vahetusega muutuv asi) peaks ju kodus kinnisilmi õigeks saama

(ksf qverty jõudis vahepeal postitad - mu arusaam ühtib tema omaga ja hea on kinnitust saada )

[Marko]

Kaks puupulka, millega rehvide sisekülgede kaugusi võrrelda, teevad ka töö ära. Laserkaugusmõõdik on ka vahepeal leiutatud.
Tagasilla jätame rahule, need laiused on väga harva täpselt samad! Saab liini vaadata, aga enne peab paranduse välja mõõtma.

[13piisab]

Tagasilla jätame rahule, need laiused on väga harva täpselt samad! Saab liini vaadata, aga enne peab paranduse välja mõõtma.

Aitäh - vot see on aspekt, mida ma ei arvestanud! Väga oluline aspekt!

(Antud masinale leiab juturobot "rööbe / track width ees 1612mm, taga 1618mm" ja võtan arvesse)

Puupulkade jutust ei saa ma aga ei ülal ega siin aru: päris-elus ei ole ju ei rataste vahel nn line of sight-i ning lühikese loodiga/loodiosaga projektsioonide tekitamine tähendab omajagu tööd plus ebatäpsust?